Tartu Audioklubi

[moi]

Tartu Audioklubi

Tavaline trummikomplekt on sees ja stratocaster on kasutusel, tavaline nelja keelne bass on olemas.

Trumme on nii palju variante, milliseid nendest tavalisteks nimetada?
Mingi bass keelpillina on seal olemas aga kas ta on tavaline neljakeelne, selles pole kindel, selles olen aga küll kindel, et Stratocasterit seal ei ole.

Rohkem teemasse ka.
Ma ei kujuta küll ette sellist helisüsteemi, mille kaudu tuntud tuttavaid instrumente ära ei tunne, peaks nagu piisama suvalisest köögi raadiost.
Ja kui siiski ei tunta, pole see helisüsteemi viga vaid kuulajal on mingid puudused.
See aga on jah väga vaieldav küsimus, milline konkreetse pilli õige kõla läbi helisüsteemi peaks olema, variante ja variatsioone on väga palju.
Ainus variant seda selgeks saada on võimalikult palju naturaalseid pille isiklikult ja otse lives kuulata.

Vaidlemisel on mõte ainult juhul, kui on olemas üks lõplik tõde. Kas hi endis on selline asi olemas? Kui jah, siis kas keegi oskaks seda kirjeldada?

Tehnilises mõttes on see lõplik tõde olemas, kui heli salvestaja/miksija ütleb, et kõlab täpselt nii nagu tema tahtis, et kõlaks, siis see ongi lõplik tõde, kõik muud on arvamused.

[GU50]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Vaidlemisel on mõte ainult juhul, kui on olemas üks lõplik tõde. Kas hi endis on selline asi olemas? Kui jah, siis kas keegi oskaks seda kirjeldada?

Teatud haritustasemega isik (räägin üldiselt, mitte isiklikult) saab üldiselt aru, et absoluuti ei eksisteeri, esineb vaid lõpmatu lähenemine absoluudile. See pädeb ka audiotehnika kohta. Vaidlemine - põhjendustega seisukohtade esitamisega arutelu - audiotehnika üle käib enamasti sellise sisuga, et kas lähenemine absoluut-tõele on positiivse või negatiivse suunaga, kas akustika esitab muusikalisi instrumente tõepärase(ma)lt või vastupidi, ehk kui suure tolerantsi sisse võrreldes originaaliga (etaloniga) saadud tulemus asetub. Mingi mõte vast seega ikka leidub audio-vaidlemistel ka.

[redart]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Mis see absoluut siis oleks? Olukord, kus taasesitusruumi mõju oleks null ja salvestusruum oleks kadudeta esitatud, nö kuulaja on seal ruumis kõrvadega kohal?

[MK]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Oeh kuidas te nagu viitsite, see on lihtsalt uskumatu.
Nali on lihtne tihti peetakse basskitarri mingit osa trummiks, ei suudeta eristada cellot kontrabassist, kontrabass ja bassiktarr (eriti kui see on akustiline) lähevad segi, ei saada aru kuna on kasutusel elektriline klaver ja tavaline olgu siis tiib või mitte, ei saada aru kuna mängitakse harjade või pulkadega jne. Ei ole vaja mingit utoopiat mõelda aga noh siin foorumis on see tavaks kakume kuskilt mingi rea välja ja hakkame nokkima. Moi muidugi on nii kõva mees et kuuleb kõik pillid köögiraadiost ka välja. Teinekord otsikse vokaali fookust/tsentrit seal kus seda isegi pole, live salvestisest kaob live.
Sellisteks asjadeks pole vaja mingit absoluutset tõde, kõlavärvi pisike värv jne jääb subjektiivseks meeldivuseks aga see on vabalt aktsepteeritav.

[GU50]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Mis see absoluut siis oleks?

Arvasin et see on niigi selge: algne esitus. Kogu audiofiilia käib ümber salvestiste (konservide) taasesitamise maksimaalse naturaalsuse. Vähemalt peaks käima, oleks loogiline.

[Sonic]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Rockmuusika kuldajastul olid põhilisteks muusikainstrumentideks soolokitarr, basskitarr, trummid ja Hammond orel. Kuidas siit seda naturaalsust leida?

[Veix7]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Aga ega audiofiilid ei kuulagi sellist muusikat, a-la Led Zeppelin Neile anna aga orkestreid ette, siis on hea pille ja nende paiknemist ära arvata.

[madis64]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Kui üritaks tagasi pöörduda vahepeal õhkuvisatud väidete juurde, et instrumentide määratlemiseks ei piisa hi-fi taseme seadmetest ning keegi väitjatest siiski loetleks mõned hi-fi taseme seadmed, mis seda teha ei suuda.

[MK]

Tartu Audioklubi

Rockmuusika kuldajastul olid põhilisteks muusikainstrumentideks soolokitarr, basskitarr, trummid ja Hammond orel. Kuidas siit seda naturaalsust leida?

Noh lugeda oskad tore
Aga tõesti kui sina kasutad neid süsteemi hindamisel siis valgusta teisi, meie ju ei pea sind õpetama kuidas sina oma testmuusikaga süsteeme hindad või mis?

Kui üritaks tagasi pöörduda vahepeal õhkuvisatud väidete juurde, et instrumentide määratlemiseks ei piisa hi-fi taseme seadmetest ning keegi väitjatest siiski loetleks mõned hi-fi taseme seadmed, mis seda teha ei suuda.

Sa tahad konkreetseid seadmeid või mida ? küsimus on ka liialt üldine, ega kõikidel süsteemidel ju üht häda pole, mõni asi võib ju väga hästi olla. Sa oled asjast jälle valesti aru saanud mis hifi tasemest sa räägid, liiga palju on pigem isiksuses kinni, kunagised kasutja ihvikese väited, et asjadel pole vahet ei olegi nii väärad, kui isikud ise ei suuda vahet teha lihtne.
Võibolla audiofiil peaks esmalt ennast harima kui miskeid avaldusi tegema hakkab.

[madis64]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Sa tahad konkreetseid seadmeid või mida ?

Täpselt. Kaks foorumlast on väitnud, et hi-fi seadmetega ei ole võimalik instrumentidel vahet teha. Ma sooviksin neilt lihtsalt paari seadet, millele nad oma väited on põhistanud.

[marcor1]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Tõenäoliselt on mõeldud "ühisesinemist", kus viletsama tehnika puhul, pillid sumbuvad ühtlaseks "mudaks"? Referentsi jaoks on ilmselt vaja ikkagi audiofiilidele mõeldud testplaate mida siis võrrelda päriselus kuulduga. Vastasel korral võib juhtuda, et otsitakse mustast toast musta kassi, mida seal pole. Ehk siis üritatakse leida ehedat esitust plaadilt, kuhu seda pole pandud. Näiteks samal põhjusel tekitavad minus imestust inimesed, kes ostavad väga kalleid kodukinosüsteeme. Filmide soundtrack on stuudios tekitatud, kokku miksitud ja ägeduse effektiga üle valatud... hi-fi-st ei saa seal haisugi olla.

[home]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Huvitav, kas midagi sellist TAD Reference One, on mõni meie kõlarivalmistaja kunagi kuulda saanud. Kui kõllide valmistamise soov nii suur on, miks siis meistriks ei taha saada?

[moi]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Palju sõltub sellest kuhu panna see ära tundmise piir, kas kontrabassi ja akustilise bassiktarri, morin khuuri ja shamiseni vahe kuulmisele või lihtsalt näiteks klaveri ära tundmisele, mida saab kindlasti köögi raadio kaudu ja seda ma mõtlesin kui raadiost kirjutasin.
Kindlasti on ka asi nii, et üks inimene oskab konkreetsest süsteemist väga peeni erinevusi pillide vahel välja kuulda ja teine ei oska.
Tegelikult võiks keegi siia mõne kättesaadava loo nime panna, kus midagi raskesti eristatavat või väljakuuldavat on sees ja siis igaüks saab proovida, kas ta sealt seda peensust kuuleb või ei.
Ma võin ise umbkaudseks näiteks pakkuda Led Zeppelini Carouselambra, seal iga süsteemiga (mina) ei kuule ära kõiki paremas kanalis all eriti paremal olevaid vaiksemaid sündi käike umbes 1-3 minut.

[Sonic]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

Kui üritaks tagasi pöörduda vahepeal õhkuvisatud väidete juurde, et instrumentide määratlemiseks ei piisa hi-fi taseme seadmetest ning keegi väitjatest siiski loetleks mõned hi-fi taseme seadmed, mis seda teha ei suuda.

DIY seadmed.

[olavsu1]

Vs: Re: Vs: Tartu Audioklubi

DIY seadmed.

paneme siis juurde, et kõik kus selline kivi: TDA2616