80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

[margusten]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

Mul tekkis hiljuti ka sama huvi kuulata Soome kohalikkusid jaamasid ka sest kunagi 90-datel sai sellega tegeletud.
Sai ostetud Saksa ebayst High-end tuuner, umbes selline:
http://www.ebay.de/itm/ONKYO-Integra...3D111626417822
Neid saab nüüd ka mõistliku hinnaga juba.
Mergest saab sellise antenni:

http://www.merge.ee/index.php?page=shop.product_details&flypage=flypage.tpl&product_id=1424&category_id=351&option=com_virtuemart&Itemid=53&lang=et

Ja vertikaalis ikka valdavalt kõik peaaegu.
Siiski DX puhul stereo kipub kahisema ja kohalikud raadiod tulevad parema kvaliteediga.
Üllatuseks leidsin Eesti raadiokanali TRE , Raplast hakkas tulema, seda Tallinnas ei tule muidu.
Proovisin ka SDR raadiot - väga tuim aga huvitav lahendus.
Kui sinna ette võimendid ja filtrid panna võib ...

[moi]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

1.Antenni ümberlülitusega probleeme ei peaks tekkima, kuna tuuneril on kahe 75oomise fm antennisisendi manuaalne ümberlülituse valmidus.
2. Kumb filter siis stereoks sobivam - 230 või 180 või sisendis üks ja väljundis teine?
3.Vahesageduse joonisega seis mul pisut segane, kas vahesagedusse jõudev signaal pole mitte piesofiltritest läbikäinud ja seetõttu selekteeritud?
4.Vene tuunerite aeg on minu jaoks ümber. Puhaku rahus.

Osta parem see http://www.elfafoorum.eu/threads/735...enwood-KT-6050
saad mitu probleemi korraga lahendatud. Vahesageduse riba on ka ümber lülitatav, MPX dekooder LA3450 on parim mida saada võib ja selle rakendus arparaadi sees on ka paremini tehtud kui tavaliselt.

Filtritega on asi tegelikult keerulisem, mitte ainult ribalaius ei ole oluline vaid ka sumbuvus, ASK pääsuribas ja ka faasi kaarakteristik, ning see millise ASK ja faasi karakteristiku kõik filtrid kokku annavad.

[kalju]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

Risustan pisut. Kes kogemata veel ei tea, siis siia on kogutud infot tunerite kohta. http://www.fmtunerinfo.com/

[a1]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

joonist, mis näitab, et kui RDS ja muu tilu-lilu tuuneris puudub, saab vahemikku suht julgelt kitsamaks sättida.

Veelkord, see on sagedusdetektori väljund, mille võiks vabalt otse helivõimendisse saata. Valdava osa vahesageduse ribalaiusest nõuab "monosignaal", ülejäänud asjad istutatakse selle "kukile" ja oluliselt madalama nivooga (pildilt võib jääda ekslik mulje, et stereokanalite vahe on sama nivooga kui mono). Kitsas vahesagedusriba hakkab moonutama heli tippusid (läheb piiramisse). Stereo osa on sellistele moonutustele modulatsiooni eripära tõttu veelgi tundlikum. RDS ja muude signaalide olemasolu on kui õrn pinnavirvendus mono signaali kukil, mis vahesageduse ribalaiuse mõistes tähtsust ei oma.

[rainadov]

80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

Huvi pärast, kas keegi Tallinnas saab õhust soome FM raadiokanalid stereos sahinata kätte? Kui saab, siis mis antenniga. Tuuneri mudelit ei soovi teada, kuna ise tuunerit vahetama ei kipu - need ca 15 mudelit, mida läbi aegade foorumites kiidetakse jäävad oma hinnalt mulle kaugeks.

;
ULL-l määrab vastuvõtu vaba otsenähtavuse piir! Maamuna on piisavalt ümar, mererannikul on silmade kõrguselt horisont ~7-9km! Ka kõrvalseisvad majad piiravad seda tugevalt! Seega koos mõlema antenni kõrgusega (saatja ja vastuvõtja) saavutad rohkem, kui võimenduse suurendamisega! Suurendame(ka antenni võimendiga) vastuvõtjaga ainult eetrist vastuvõetavat müra! Skeemi vaadates paistab selle vastuvõtja tehniline lahendus korralik olema! Enda tähelepanek on selline, et välisantenni sobitus antenni fiidriga on teiseks ülitähtsaks teguriks. Mina sain kõige parema tulemuse kahekordse romb antenniga. 75 oomi kaabel ja 60 oomi antenn. "U"aasaga või lainelõikudega, võib ka täpsema sobituse saavutada! Selline antenn läheb mõõtmetelt, antud sagedusel (~100MHz), küllaltki suureks-kõrgeks.Kahene kolmnurkantenn mahtus siiski selle toa seinale, tapeedi alla kleebituna(!), teisel korrusel, mis oli saatjasuunaga risti! Võrdluseks sai proovitud Yagi antenniga ja samaväärseks osutus 5 elemendine Yagi! Edasine on valiku küsimus? Mida kasutada, mida ehitada, mida osta!

Dipool sarnane või tiba parem, kui serigo pakub st ca 1,5 m lai:

http://www.serigo.eu/100160.html

Lainetakistus on dipoolil 75 oomi (passi järgi. Ise mõõtnud pole kuna mõõteriistu pole).

; Poollainedipooli lainetakistus on 300 oomi! Selle allatoomiseks koaksaalkaablile sobivaks kasutatakse n.n. "U aasa" või feriitrõngastel trafosobitust! Esimena nimetatud sobitus on parem.

[martk]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

eelnevate kommentaaride põhjal järeldan:
1. keegi oma raadios pole piesofiltreid vahetanud - null vastust
2. raadio soolikad on niivõrd erilised, et ilma eriõppeta eestis neisse ei siseneta - kolm vastust
3. antennindus on sedavõrd spetsiifiline, et ilma eriõppeta eestis neid ei näpita - kaks vastust
Side lõpp.
Tänud vastanutele.
Edasi uurin muukeelsetest foorumitest ja linkidest.

[RaunoK]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

Vahesagedustrakti kitsamaks tegemine võrdub, kui vähendada eelvõimendi toitepinget. Juhindudes aastakümnete tagusele kirjandusele, kus sagedus devitatsioon oli 50kHz ja vahesagedus ka nii kitsaks ajada oleks see nagu mikrofoni eelvõimendi toite pinge langetamine samale tasemele, mis ta välja peaks andma, nii et stereo jaoks peab vahesageduse riba laiem olema, kui ta seda vajab. Kuna keegi ju siis öelda ei osanud, mis see minimaalne riba võiks olla, et stereo efekti mitte pärssida, tuleb katseeksitusmeetodil läheneda

[Arvi]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

eelnevate kommentaaride põhjal järeldan:
1. keegi oma raadios pole piesofiltreid vahetanud - null vastust
2. raadio soolikad on niivõrd erilised, et ilma eriõppeta eestis neisse ei siseneta - kolm vastust
3. antennindus on sedavõrd spetsiifiline, et ilma eriõppeta eestis neid ei näpita - kaks vastust
Side lõpp.
Tänud vastanutele.
Edasi uurin muukeelsetest foorumitest ja linkidest.

1. - Selleks pole erilist vajadust, sest meil pole eeter jaamu nii tihedalt täis et oleks sellist keemiat vaja teha. Küll võib sellise teemaga pöörduda raadioamatööride poole, neile pole see teema võõras. Kuigi tänapäeval ilmselt iseehitajaid ka seal oluliselt vähem kui vanasti. Aga reeglina on nad teoorias tugevad. Amatööridel on oma foorum (foorum.erau.ee )
2. - Raadio sees toimivat silmaga ei näe ja kõrvaga ei mõõda. Seal tegutsemine nõuab kogemusi ja head tehnikat (oss, sweep, kõrgsagedusgene, kõrgematel sagedustel töötav (milli)voltmeeter...) Iga raadio mudel on tibake erinev - kasvõi selle tõttu et näiteks montaažimahtuvus on alati arvessevõtmist vajav tegur. Ja seal pole päris nii et võtan miskid väiksema müraga transid ja panen tuimalt asemele ning kohe on vingem riist - iga muutus vajab häälestamist-testimist ja jälle häid riistu vaja... Palja multimeetriga pole seal suurt miskit peale hakata....
3. - Antennindusega tegelemisel sama - vaja kogemusi ja kui on tahtmist viimast välja pigistada, siis taas spetsiaalmõõteriistad - ka sellega on Eestis paljud tegelenud, eriti raadioamatöörid. Kindlasti on võimalik nende käest ka abi saada, kui huvi üles näidata. Aga jumala eest - ära Sa siis nendega suheldes enam niimoodi ütle, et oled antennindusega kursis, sest oskad meeter- ja detsimeeterlainealal vahet teha

Muukeelsete foorumite uurimine on igati tore ja tervitatav nähtus, aga loodusseadused kehtivad samamoodi ka väljamaal.......

Aga edu igal juhul !!!!

[moi]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

1. keegi oma raadios pole piesofiltreid vahetanud - null vastust

Mul isegi oli selline mõte aga kuna mul tuuneril kolm lülitatavat ribalaiust ja nendest kõige kitsam hakkab stereot juba kuuldavalt moonutama ja monos on piisavalt selektiivne, siis ei hakanud sellega tegelema.

[vanemleitnant]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

Kui on huvi Soome kohalikke SAATEID KUULATA, mitte piesofiltreid vahetada ja antenne ehitada:

http://suomi.fm/radiokanavat

[martk]

80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

3. - Antennindusega tegelemisel sama - vaja kogemusi ja kui on tahtmist viimast välja pigistada, siis taas spetsiaalmõõteriistad - ka sellega on Eestis paljud tegelenud, eriti raadioamatöörid. Kindlasti on võimalik nende käest ka abi saada, kui huvi üles näidata. Aga jumala eest - ära Sa siis nendega suheldes enam niimoodi ütle, et oled antennindusega kursis, sest oskad meeter- ja detsimeeterlainealal vahet teha

Pole kunagi väitnud, et jagan täielikult teemat:

...Antennidusega arvan end mingil määral kursis olevat,...

Kui on huvi Soome kohalikke SAATEID KUULATA, mitte piesofiltreid vahetada ja antenne ehitada:
http://suomi.fm/radiokanavat

Kahjuks mul tuuner internetiraadioid vastu ei võta,
pean temale seda menüüd näitama, et ta asjast aru saaks:

http://suomi.fm/taajuudet

[Arvi]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

OK, vabanda, ma mäletasin sõnastust siis tiba valesti. Aga igal juhul enamusele amatööridele meeldib raskelt see, kui keegi näitab üles huvi nende valdkonda puutuva vastu ja nad on reeglina päris abivalmid, kui näevad et inimene on valmis nende abi vastu võtma ja ise ei kipu targemat mängima. Nothing personal, üritan tõesti siiralt aidata.....

[a1]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

Ca 20 a. tagasi oli õnn omada Estonia 010 tuunerit, millele ise lisasin juurde lääne ULL ja stereodekoodri. ULL oli mingi kooperatiivi tehtud, väljakatel, vist oli 4. häälestatava võnkeringiga.
Vahesageduses miskit muudetud polnud. Väga hea tundlikuse pill oli, Järvamaalt sai soome jaamu kuulatud.
See sai vahetatud Sony ST-215 vastu, mis oli aga Estoniaga võrreldes paras õnnetus (kuigi numbrite järgi oluliselt ilusam). Vahesagedusse läks lisafilter koos võimendusastmega, aga tulemus oluliselt paremaks ei läinud. Kahtlustasin viletsat kaheriba ULL osa, mis ilmselt ei suutnud piisavalt hästi kokku joosta.

Tulles tagasi jutuks olnud analoog sateliitlevi juurde, siis kitsam vahesagedus tagas küll lumesaju vabama pildi, kuid teatud sisu puhul läks pilt väga käest ära (vist oli punase värvi moonutused). 8MHz riba puhul oleks pilt ilmselt üsna jube olnud. Otsisin sobilikku ilustreerivat pilti, kuid kahjuks ei leidnud.

Ribalaiuse muutuste mõjust arusaamiseks on siin foorumis Okean 214 kohta teema, päris hea näppida ja asjast arusaama kujundada.

[Svago]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

Digilevi kaugvastuvõtt mind ei huvita hetkel.

Ma kirjutasin digilevi aktiivantenni kasutamisest sellepärast, et sama antennivõimendit kasutasin juba siis, kui MTV3 alles tuli (analoogsignaal, katsesaated) ja signaal oli algul väga nõrk. Ilma reguleeritava võimendusega võimendita ei olnud siis MTV3 üldse võimalik vaadata. Sai eelnevalt katsetatud erinevaid antenne Spindleri raamatust, paraboolantenniga proovitud. Ka digilevi puhul on võimendist abi. Olen 2 TV-ga katsetanud samadel tingimustel pööningul (lühike kaabel). Võimendiga vaatan ka kehva ilmaga, siis kui Samsung vaikib ja LG pilt vaid vilgub vahel.
Ma alustaks kõigepealt korralikust antennist ja selle asukoha valikust.
Kindlasti on tänapäeval paremaid transistore kui 80-ndatel. ULL plokki esialgu sisse ei roniks, kuid ehitaks prooviks eelvõimendi (eriti kui on pikem kaabel). Ka madalamatel sagedustel kui SAT või digi TV on antennivõimendist abi.
Filtri vahetusega olen katsetanud 80-ndatel iseehitatud ULL autoraadiol, andis küll efekti - stereost loobusin ja ülesanne oli lihtsam Kasutasin ka siis 1 transistoriga (2T399A) antennivõimendit „Leningrad -006“ S ja E ULL plokkide ees. Tallinnast Peterburini õnnestus teel erinevaid soome jaamu kuulata, ei pidanud kuulama tollast pesni-pljaskit ja Balalaikat Muidugi mitme filtri korral on probleeme rohkem…

8MHz puhul ei olnud pilt jube. Isegi stereo 7,0 ja 7,2MHz tuli läbi. Sinise-punase triibud olid tollal põhiliselt Eurospordil lääne transistoridega ja vene KT372B, K3101A; KT3115A, KT3123A puhul. 2T3132A2 puhul mitte. MTV õnnestus Astral vastu võtta kitsa riba korral ka supipoti kaanega

[fre]

Vs: 80-te tuuneri 10,7 MHz piesofiltrid

Ei oska öelda "lääne" raadiote kohta, kuivõrd mõttekas on piesofiltrite
vahetusega tegeleda, aga nõukogude raadiote piesofiltrid on enamikus
"nii nagu juhtus" ja nende soovi korral asendamine kaasaegsetega võib
vahel üllatava tulemuse anda. Tõsi on siiski see, et korralikult teooriasse
süvenemata ja sobivat aparatuuri omamata on nimetamisväärselt parem
kaugvastuvõtu tulemus samuti rohkem "juhuse asi". Stereovastuvõtt on
teoorias märksa nüanssiderikkam kui esialgu tundub, minu eespool antud
lingil on sellesse vaid põgus sissejuhatus. Üks asi on signaal/müra suhe,
lisanduvad stereoheli kvaliteedile mõju andvad muud parameetrid, nagu
ribalaius ja selle ebaühtlus, grupihilistused jms. Praktikas tulebki leida
kompromisse või siis piirduda monovastuvõtuga nõrga signaali tõttu.
Soovitaks uurida modulatsiooniindeksiga seotud teooriat, vast selle
ümber koondub paljuski ülejäänu. Küllap netiavaruses midagi leidub.