Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis

[OSX]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Eelvõimendit kasutatakse sellepärast, et signaali paremini kontrollida (sellest ka ingliskeelne nimetus "Control Amplifier"). See on vajalik selleks, et saaks ka keerulisemat muusikat kuulata, kus on rohkem pille ja järsemaid rütmimuutusi, mitte ainult vokaalmuusikat. Rõhutan ka seda, et eelvõimendi osatähtsus on tegelikult suurem kui lõppvõimendil.

Kui nüüd lisaksid juurde kuidas eelvõimendi kontrollib rohkemate pillidega rütmilist muusikat erinevalt vokaalsest ja seda mitte tämbreid kasutades, oleks see paljudele huvitav lugeda.

[Sonic]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kui nüüd lisaksid juurde kuidas eelvõimendi kontrollib rohkemate pillidega rütmilist muusikat erinevalt vokaalsest ja seda mitte tämbreid kasutades, oleks see paljudele huvitav lugeda.

Parem oleks siiski ise kuulata.

[MK]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Parem oleks siiski ise kuulata.

No aga korralda siis meile see võrdlus ära, väga huvitab kuidas sa/te oma huugabuugatamise praktikas suudate ära tõestada.

[Sonic]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

No aga korralda siis meile see võrdlus ära, väga huvitab kuidas sa/te oma huugabuugatamise praktikas suudate ära tõestada.

No kuidas sa usklikule tõestad, et Jumalat pole olemas? Kui inimene tõsimeeli usub, et parim eelvõim on potekas, siis pole minu asi teda ümber veenda.

[moi]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Parim eelvõim pole potekas vaid eelvõimu puudumine, mida ei ole, see ei saa ka heli moonutada.

[madis64]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

... mida ei ole, see ei saa ka heli moonutada.

Jah, kuid see puuduv osa ei saa ka kompenseerida konkreetse isiku kõrvakuulmise omapärasid.
Erinevalt GU50-st ei arva ma, et inimese aju kuulmiskadu adekvaatselt kompenseerib, nii et korrigeerimata sageduskaraketristikuga lähtesignaali kuuleb inimene paratamatult moonutatuna ("Absoluutse Tõe" suhtes).
Samuti ei korrigeeri ta süsteemi teiste osade (vinüülimängija helipea, kõlarid, tuba) hälbeid "nominaalist".

Isiklikult pooldan nii eelvõimendi-ekvalaiseri olemasolu süsteemis, kuid parimal juhul on nad signaaliteelt kergesti täielikult väljalülitatavad.

[GU50]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Minu viimane postitus selles teemas, mis on tänaseks jõudnud sinna, kuhu need asjad ikka jõuavad. Praktika on tõe kriteerium, nagu vanad marksistid juba teadsid. Teooria on ka, aga mitte nõrk teooria.

[moi]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Jah, kuid see puuduv osa ei saa ka kompenseerida konkreetse isiku kõrvakuulmise omapärasid.
Erinevalt GU50-st ei arva ma, et inimese aju kuulmiskadu adekvaatselt kompenseerib, nii et korrigeerimata sageduskaraketristikuga lähtesignaali kuuleb inimene paratamatult moonutatuna ("Absoluutse Tõe" suhtes).

Kas parem poleks siiski lasta kuulmisel adapteeruda korrigeerimata süsteemi järgi kui kompenseerida midgi, millest väga selget arusaama ei ole?

[mikumaku]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Siinkohal peakski aru saama et seda "absoluutset tõde" ei ole olemas põhimõtteliselt, kui heliteos on mingil viisil tehnoloogiliselt edastamiseks "konserveeritud".
Kõik tehnilised asjaolud mida siin arutame, on samamoodi olemas ka helikonservi valmistamise poole peal. Muusikute elektripillid-mikrofonid-juhtmed-võimud-puldid-võimud on kõik samamoodi ebatäiuslikud ja kõigest püüdlevad parima poole. Seal on heliahelates lülisid ja võimalikke kitsaskohti ikka palju rohkem kui meil pärast kodus kuulamisel. Lisame helitehniku kõrvade (eba)täiuslikkuse ja subjektiivsed arusaamad asjast ja tulemus on kindlasti hea, aga mitte etaloni mõistes mõõdetav ja arvutatav.
Isegi kui jätame kogu elektroonika ja konservi vahelt ära ja kuulame lauljat otse saalis ja ilma mikrofonita, on sama teos erinev igas saalis ja igal esituskorral.
Mina küll probleemi ei näe et koos sama teost ja aparatuuri kuulates iga kuulaja tajutav aisting tema ajus ja meetes erinev on. Ikka kaifi pärast ju kuulame muusikat...
Ja tehniliselt mõõdetavad parameetrid on head enda subjektiivse kuulmisoskuse testimiseks ja võrdlemiseks ja arendamiseks, aga mitte lõpliku tõe väljaselgitamiseks.

[OSX]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Siinkohal peakski aru saama et seda "absoluutset tõde" ei ole olemas põhimõtteliselt, kui heliteos on mingil viisil tehnoloogiliselt edastamiseks "konserveeritud".

Helihuvilise ehk audiofiili vaates on "absoluutne tõde" justnimelt see "konserv", seda põhjusel et väga suur enamus meist ei osale ega saa kuidagi mõjutada "konservi" valmistamise üksikasju. Kuid helihuviline saab (ja peakski) mõjutada neid momente mis kaasnevad "konservi" hilisema kasutamisega. Kui lähtuda faktist et enamik väljaantud "konserve" on ka sama nimetuse masteri koopiad, siis on sellise "konservi" referentsiks kasutamine õigustatud - kuna fikseeritud kvaliteedi ja kõlaga referents on kättesaadav kõigile huvilistele ühtmoodi. Sama heliteose kuulamine kasvõi samade pillide ja esitajatega aga pole kuidagi kättesaadav kõigile kes sooviks, nii et säärane kogemus on küll väga vajalik kuid referentsiks raske pidada - kuna iga teos on erinev isegi samas saalis samal esitusel erinevast kohast kuulates.

[madis64]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kui lähtuda faktist et enamik väljaantud "konserve" on ka sama nimetuse masteri koopiad, siis on sellise "konservi" referentsiks kasutamine õigustatud - kuna fikseeritud kvaliteedi ja kõlaga referents on kättesaadav kõigile huvilistele ühtmoodi.

Kuulajateülese võrreldavuse mõistes on "konservi" referentsiks pidamine õigustatud ja otstarbekas, samas - sõltuvalt muusikastiilist ja konkreetsest realisatsioonist - võib "konservi" vastavusaste "heale otseesitusele" varieeruda.
Viimasel juhul tekibki soov "konservi" taasesitusel kaasa aidata, et vähendada vahet otseesitusel (või analoogse žanri esitustel) mällujäänuga (oletame, et otseesitusel on osaletud, heli ja kuulaja asukoht on olnud parimad).
Kui eelvõimendi koos ekvalaiseriga on kasutatav, siis on see võimalik, vastasel juhul võimatu ja tuleb rahulduda sellega, mis "konservi" on pakitud.
Otstarbekus ennekõike ...

[A.R.]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kas siin aruteludes esinenud terminid
sagedusriba ja signaali tõusu kiirus on erinevad nähtused
või ühe ja sama parameetri erinevad vaatenurgad?

[moi]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kas siin aruteludes esinenud terminid
sagedusriba ja signaali tõusu kiirus on erinevad nähtused
või ühe ja sama parameetri erinevad vaatenurgad?

Need on ühe medali kaks külge. Madala ülemise piirsagedusega ei saa suurt signaali kasvukiirust ja vastupidi, kui kasvukiirus on väike on ka ülemine sagedus madal.

[OSX]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kui eelvõimendi koos ekvalaiseriga on kasutatav, siis on see võimalik, vastasel juhul võimatu ja tuleb rahulduda sellega, mis "konservi" on pakitud.
Otstarbekus ennekõike ...

Olen sellega muide täitsa päri, küll teatud reservatsioonidega aga siiski (muide ka mikumaku postitusega enamuses ). Poleks midagi hullu kui (parameetrilist) ekvalaiserit kasutataks sihipäraselt - rangelt enne võimsusvõimendit ja ainult ruumi ja teatud määral ehk ka kõlarite omaduste korrigeerimisel konkreetses ruumis/süsteemis. Ja peale selle ainult analooglahenduses. Siis olen ma nõus ja ehk isegi sooviks nii teha.

Kuid reeglina ekvalaiserit kasutatakse n.ö. ekstensiivse vahendina täiendamaks tämbriregulaatoreid, kasutatud on ka ümbersalvestustel kus EQ korrigeerimist ei tohiks aset leidagi. Peale selle, tänapäevased parameetrilised lahendused töötavad kahjuks digitaalselt piiratud kvaliteedis mis on enimalt 24bit/44.1kHz ning seetõttu ei saa neid pidada kvaliteetseteks. Pean silmas näiteks Audyssey 8 kanalilisi mõõtemikrofoniga protsessoreid. Oluliselt parem pole lugu digitaalsete jaotusfiltritega, seal tundub olema kõva sõna kuni 96kHz.

Kui keegi soovib nüüd seesuguses moodsas süsteemis kuulata klassikalist analoogi või DSD heli, tuleb kõigepealt see muundada AD astmes PCM'iks mida niisuguste piirangute juures ei tahaks nagu lubada.

Vanad head analoogekvalaiserid aga kipuvad olema suht küsitava tasemega seadmed, see oleks koht kus võiksid audioinsenerid reaalselt vaeva näha ja pingutada, mis aga pole kuigi lihtne, mugav ja mõnikord majanduslikult põhjendatud.

Seda kõike arvestades võib olla kindlam viis lahendada probleem ruumisobitusega konkreetsel juhul kõlarite konkreetse häälestuse teostamisega, hea kui on selles protsessis kasutada ka konkreetne võimendi millega kõlarid kasutusse jäävad.

[A.R.]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Madala ülemise piirsagedusega ei saa suurt signaali kasvukiirust

Seda ma panin mõõtmistel tähele.
Tundus, et siin käis jutt vaheldumise ühest ja teisest.
Kui inimese kõrval on ülemise sageduspiiri piirang
siis kuidas see vajalik suurem tõusukiirus pärale jõuab?

Võiks arvutis olla mingi test, mis selle sageduskõver selgeks teeb.
Haigla mõõtmine pole just kõige täpsem ja üldisem.
Muidugi, midagi ikka. Utleb et 10 kHz sa ei kuule.