Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis

[martk]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kui inimese kõrval on ülemise sageduspiiri piirang
siis kuidas see vajalik suurem tõusukiirus pärale jõuab?

Kas pole tegu lihtsalt hästi projekteeritud insenertehnilise seadmega, millel on valmidus rohkemaks, kui inimkõrv kuuleb/tajub?
Siin nt passis kirjas, et tõusukiirus 150 volti mikrosekundis ja ülemine piir 100 000 hertsi.

http://elektrotanya.com/sanyo_plus_p55.pdf/download.html

[A.R.]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

tõusukiirus 150 volti mikrosekundis ja ülemine piir 100 000 hertsi.

Kui meilon sagedus 100 kHz siis
1 Hz kestav 1 s
1 kHz kestab 1 ms ehk 1000 us
100 kHz kestab 10 us
Poolajast pinge kasvab pool aega langeb.
Suurim kiirus on nulli juures.
Kui tegu oleks lineaarse tõusuga oleks
pinge muutus 750 V ehk +- 325

Täpsem arvutus oleks vist sinna difarvutuse kanti.

[martk]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

You can calculate the maximum slewrate if a sinewave easily. The formula is ...

SR = 2 * π * f * Vp
Where SR is slewrate in V/s and Vp is the peak voltage of the sinewave (VRMS * 1.414)

For example, 20kHz at 28V RMS (100W/ 8 ohms) requires a slewrate of ...

SR = 2 * π * 20,000 * 40
SR = 5,026,548 V/s = 5.03V/µs

We already know absolutely that no music source will ever provide a full power signal at 20kHz, but to allow it the amp needs a slewrate of 5V/µs (close enough). Should someone claim that you need 100V/µs or better, that their amp can do just that and you'll miss out on much of your music, then you know that the claims are fallacious. Having a higher slewrate than strictly necessary does no harm, provided that the design's stability hasn't been compromised to achieve the claimed figure...

[madis64]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kas parem poleks siiski lasta kuulmisel adapteeruda korrigeerimata süsteemi järgi kui kompenseerida midgi, millest väga selget arusaama ei ole?

Pealt 50 eluaastat võiksid mingid arusaamad elu põhitõdedest nagu juba moodustunud olla ning ma pole kuskilt netist sattunud lugema, et aju kuulmislangusega adekvaatselt toime tuleb.

Ehk teisisõnu - mis läinud, see läinud ja noorpõlves meeldejäetud kõla saad tagasi ainult (üle) kompenseerides.

Kes teemast enam teab, see parandagu.

[MK]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Pealt 50 eluaastat võiksid mingid arusaamad elu põhitõdedest nagu juba moodustunud olla ning ma pole kuskilt netist sattunud lugema, et aju kuulmislangusega adekvaatselt toime tuleb.

Ehk teisisõnu - mis läinud, see läinud ja noorpõlves meeldejäetud kõla saad tagasi ainult (üle) kompenseerides.

Kes teemast enam teab, see parandagu.

noh jah võiks ju tõesti.
Hea näide kogu selles naturaalsusest neutraalsusest on kõrvaklapimaailmas sennheiser hd650 ja audeze mis on pigem neutraalse tonaalsusega, aga heli masterdamisel neid kasutada ei soovitata sest pidavat salvestis liiga terav saama.
See kuidas asi subjektiivselt meeldib on igaühe oma asi, objektiivselt oleks ikka vaja süsteem kalibreerida õigesti ja tehniliselt korrektselt.

[madis64]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Hea näide kogu selles naturaalsusest neutraalsusest on kõrvaklapimaailmas sennheiser hd650 ja audeze mis on pigem neutraalse tonaalsusega, aga heli masterdamisel neid kasutada ei soovitata sest pidavat salvestis liiga terav saama.

Kui see nii on, et "rahvas ütleb", et tulemus on kehv, kuid "spetsialist ütleb" et vahendid on tasemel, siis ainuke äparduja saab olla spetsialist oma väheste oskustega. Teine võimalus on, et spetsialistile tundub, et klapid on neutraalsed, kuid spetsialisti enda kuulmiskõver ei ole neutraalne ja ta ei ole sellest teadlik.
Muud võimalust nagu üle ei jää (tahtliku käkikeeramise võiks vist välistada).

Süsteemi kohta niipalju, et raha, mis minu taskust lahkub, peab ju minule subjektiivset mõnu pakkuma, tehnilise korrektsuse jahtijatel on luba ju oma süsteemid oma taskust kinni maksta ...

[mikumaku]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Seda ma panin mõõtmistel tähele.
Tundus, et siin käis jutt vaheldumise ühest ja teisest.
Kui inimese kõrval on ülemise sageduspiiri piirang
siis kuidas see vajalik suurem tõusukiirus pärale jõuab?

Jõuab ajusse pärale tämbri muutusena (vähemalt mina seletan seda lihtsustatult enda jaoks nii )
Järske fronte on kogu muusika ossipilt täis, kuigi need frondid kuuluvad signaali külge mille põhisagedus on rahulikult inimese kuulmise diapasoonis.
Targemad siin peaks teadma, kas neid tõusukiiruse ebapiisavusest tingitud frondi kuju muutusi tuleks võibolla juriidiliselt mingit muud sorti moonutustena esitleda ja kas see sel juhul ka mingeid aparaadi passis olevaid protsente-numbreid mõjutab.

[A.R.]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Räägitakse et suvalist võnkumist on võimalik kirjeldada kui siinusvõnkumiste summat.
On selline matemaatiline teisendus

https://et.wikipedia.org/wiki/Fourier'_teisendus

Kui peale teisendust lõifata ära kõrgemad sagedused ja teha pöördteisendus siis
see peaks olema sammaväärne sellega et me ei kuule kõrgemaid sagedusi.

Arstid mõõdavad kuulmisläve. Vast selline tugev kõrgsageduslk pulss siiski kostab ka
kurtides kõrvades. Mine sa tea.

[rainadov]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Räägitakse et suvalist võnkumist on võimalik kirjeldada kui siinusvõnkumiste summat.
On selline matemaatiline teisendus

https://et.wikipedia.org/wiki/Fourier'_teisendus

Kui peale teisendust lõifata ära kõrgemad sagedused ja teha pöördteisendus siis
see peaks olema sammaväärne sellega et me ei kuule kõrgemaid sagedusi.

Arstid mõõdavad kuulmisläve. Vast selline tugev kõrgsageduslk pulss siiski kostab ka
kurtides kõrvades. Mine sa tea.

; Ja täisnurkne impuls koosneb lõpmatu arvu selliste ridade summast! Jätad nõne rea ära ja impuls on muutunud!

[martinj]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

; Ja täisnurkne impuls koosneb lõpmatu arvu selliste ridade summast! Jätad nõne rea ära ja impuls on muutunud!

Teadjamad, rehkendage välja siis ka "digitaalse heli" maksimaalne kasvukiirus?
Juurde võiks panna vinüülplaadi helipea maksimaalse võnkesageduse.
Ehk. inimene võib olla nii fiil kui tahab, aga salvestusmeedia paneb oma piiri ette.

Millgeipärast lõigatakse muusikainstrumentide salvestamisel sujuvalt ära kõik, mis on alla 50 Hz ja üle 15 kHz . (linki ei oska pakkuda, aga see jäi meelde mingist temaatilisest videost.
Kõiksugu ülejääk tuleb niiehknaa analoogis enne digiteerimist eemaldada.

[moi]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Paljalt kasvukiirus, mida mingi seade maksimaalselt lubab ei anna kogu tõde, oluline on ka milline on signaali amplituud seadme väljundis. On ju suur vahe kas kõlarit peab toitma 5 V või 50 V signaaliga, et sealt sobiv helirõhk kätte saada, samamoodi on ka vajalik võimsusvõimendi kasvukiirus erinev.
Vahest on võimenditel antud selline number kui "full power bandwidth", mis näitab kõrgeimat sagedust, mida võimendi täisvõimsusel anda suudab enne kui maksimaalne kasvukiirus piirama hakkab. PA ja igasuguste suurte võimendite juures oluline number.

[OSX]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Ehk. inimene võib olla nii fiil kui tahab, aga salvestusmeedia paneb oma piiri ette.

Ära võta isiklikult, martinj - aga see on üks lollimaid arvamusi mida täna arvata saab. Kes valib salvestusmeedia? Inimene. Ja valida on tal oi kui mitme vahel - oma viga kui kõrvade vahel ulub kõhutuul ja midagi peale "ettenähtud" CD/MP3 formaadi ei tea.

Millgeipärast lõigatakse muusikainstrumentide salvestamisel sujuvalt ära kõik, mis on alla 50 Hz ja üle 15 kHz . (linki ei oska pakkuda, aga see jäi meelde mingist temaatilisest videost.
Kõiksugu ülejääk tuleb niiehknaa analoogis enne digiteerimist eemaldada.

See riba on instrumentide salvestusel kasutatavate mikrofonide sagedusriba. See et eelmises lõigus toodud kõrvadevaheline seisund ei võimalda aru saada et helindamiseks ja salvestamiseks kasutataks erinevaid mikrofone ei ole vabandus, isegi Thomannis on müüdud mikrofone ribaga 10Hz - 100 000 Hz, mõnekümne sendine Panasonicu kapsel lõpeb ka kuskil 60 kHz kandis ära...

Kui ollakse valinud formaadiks DSD128 siis miks, MIKS on vaja kuuldeala lähistelt midagi eemaldada? Nyquistimeeste jaoks 5,6MHz/2=mõnikord 2,8MHz... nii et mis tekitaks reaalset muusikalist signaali nii kõrgel et oleks vaja "ülejääki eemaldada"?

Vabandan oma reljeefse väljendusviisi eest, kuid lipitsema ma ei hakka!

[martinj]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Tehniliselt võttes nõustun eelkirjutajaga. Tõesti, üksikul võimendusastmel peab olema suur signaali kasvukiirus, muidu läkeb siinus suure amplituudi puhul kolmnurgaks. Samuti on siis tagasiside töökindlam.

Samas- miks siis seda riba piiratakse ?
Eelkõige selle pärast, et vältida ristmodulatsioonimoonutusi. Need mittekuuldavad komponendid võivad tänu mittelineaarsusele ilusti kuulatavateks osutuda.
Mida rohem ülespoole, seda rohkem on tunda parasiitkomponentide (L, C) mõju
[OT] meenub aeg, kus võimendil olid indikaatorid põhjas, kuulda midagi polnud ja kõlarite kõrgsagedusvaljuhääldid suitsesid [/OT]

[OSX]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Ja millest tuleneb ristmodulatsioon? Sisendi ületüürimisest tekkiva moonutuse tagajärjel mille põhjustab kõrgem sagedus mida seadmestik või selle osa ei suuda talitleda (suhteliselt) lineaarsena.

Kui kardame ristmodulatsiooni lausa nii et peame piirama talitlusala või signaale kuni 15kHz juurde, on tegu ikka äärmiselt shita tehnikaga @2016...

[moi]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

See peab ikka väga kehvake võimendi olema, kus sellised ristmodulatsiooni moonutused tekivad mis kuulda on, ta peaks ka suure THD andma.