Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis

[Sonic]

Olen tähele pannud, et selles osas on väga erinevaid arvamusi. Keegi usub, et tähtsad on ainult kõlarid ja ruum, paljude arvates pole kaablitel ja transpordil mingit tähtsust, aga leidub ka neid, kelle arvates on kõik komponendid olulised. Ise kuulun pigem viimaste hulka, sest nagu teada, siis keti tugevuse määrab kõige nõrgem lüli. Eks paljudki meist on olnud probleemi ees, et milline on see kõige nõrgem lüli, mida tasuks välja vahetada.
Täiuslikum audiosüsteem koosneb üsna paljudest komponentidest:
Signaaliallikas
DAC
Eelvõimendi
Lõppvõimendi
Kõlarid
Kaablid, mis neid ühendavad
Ruum (akustika)
Lihtsam süsteem koosneb mängijast, võimendist, kõlaritest ja kaablitest.
Milledel nendest on protsentuaalselt suurem ja milledel väiksem osatähtsus, selle kohta on kindlasti igaühel oma arvamus, mida võiks muidugi ka teistega jagada.
Minu arvates on suur osatähtsus võimendil ja kõlaritel, mis peavad kindlasti ka omavahel sobima. Sellepärast tekib ka küsimus, kas enne muretseda kõlarid ja hakata siis sobivat võimendit otsima, või vastupidi.

[Starfish]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kõlarid ja ruum ja kõlarite paigutus ruumis.
Need kes väidavad et mingi lüli helisüsteemis on ebaoluline, ei oma teadmisi selles osas ja ei oma ka vastavat kuulmist et vahet teha.
Valjuhääldi iseenesest on ikka suurem kurjajuur sest see on ebalineaarne.
Palju mõjutab amplituudide reguleerimine seadmete vahel, näiteks grammofon sealt edasi mikserpult, eellvõimendi ja lõppvõimendi.
Selles ahelas annab palju vigu teha, mis signaali jäädavalt ära rikub ja ei aita madal THD ja kallid kaablid kui seadistused valesti tehtud.
Sellel teemal võib jäädagi heietama...

[home]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Eesmärgiks peaks olema, signaali edastamine 1:1, kõik mis seda takistab on halb, ja kõige tähtsam on ikkagi häälestus

[moi]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Komponendid on muidugi olulised aga väga oluline on, et need ka omavahel kokku sobiks. Alati on võimalik, et teatud asjad lihtsalt ei sobi tehniliselt omavahel kokku. See käib ka kaablite kohta. Praktikas näiteks võib tuua ühe foormumlase näite, kus tal kabli mahtuvus CD-mängija kõrged ära kaotas.

[home]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

kus tal kabli mahtuvus CD-mängija kõrged ära kaotas.

kaabli mahtuvus on olematu suurus, vaiksem kui 100 pF/м

[Starfish]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

kaabli mahtuvus on olematu suurus, vaiksem kui 100 pF/м

Kuskohas selline fakt kirjas on ? Keegi on tõestanud et kaabli mahtuvus ei saa olla üle 100pF meetri kohta ? Võimatu ?

[GU50]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

100pF/m on vägagi arvestatav mahtuvus. Näiteks grammofoni helipea jaoks vajalik paralleelmahtuvus on tihti 200-300pF, selle häälestamise juures tuleb kaabli mahtuvus alati arvesse võtta. Sobiva kaabli olemasolul pole vaja kondensaatorit lisadagi.
Teiseks: kaabli mahtuvuse mõjud on küll väiksemad, kui allika/vastuvõtja impedansid on madalad. Kui aga impedansid on suuremad, a´la 1M-oom näiteks, siis hakkab ka 100pF tõhusalt mõjuma. Mängige ajaviiteks selle viguriga siin, rumalamaks ei tee.
Kolmandaks: alati tuleb jälgida, et allika/vastuvõtja impedansid oleks sobitatud. Pole mõtet allikat üle võimete koormata, see viib alati signaali "kinni poomiseni", ja siis hakkavadki igasugu "ärakadumised" ilmnema, mida siis hakatakse kaablite vahetamisega katse-eksituse meetodil "remontima ja parandama", sisuliselt aru saamata, mida tehakse ja milleks. Erinevate mahtuvuste ja induktiivsustega kaablitega vigurdamine on sisuliselt passiivse tämbriploki tekitamine. Siis võiks juba kasutada süsteemis aktiivset tämbriplokki, oleks elu lihtsam, odavam ja "puhtam tunne".

Ja hoidke süsteemi osad eraldi plokkidena, on lihtsam olukorda parendada. Päriselt parendada, mitte mängida parendamist. Süsteemi pudelikaelast tuleb sisuliselt eelnevalt aru saada, kui parendamisele asuda.

Ükski kaabel ei tee süsteemi paremaks. Osad kaablid teevad asja vähem, teised rohkem halvemaks - kui tsiteerida siitkandi tuntud gurut. Kui sellest mõttest aru saad, siis oled juba poolel teel üleüldise arusaamise suunas.

kaabli mahtuvus on olematu suurus, vaiksem kui 100 pF/м

[MK]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kõige tähtsam on ikkagi kõlar sellest ei saa üle ega ümber, kõlaritest hakkavad ülejäänud asjade vahed ja kogu heli meeldivus.
Teisena on ruum, kui see asi on ka korras siis võib alles ülejäänuga tegelema hakata.
Siis võib võimendite ja dac'idega mängima hakata sest nende osakaal on suhteliselt samasse auku tegelikkuses pluss veel see sobituse küsimus.

[stosoorok]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Omast kogemusest pakuks ka kõlarid/juhtmed/paiguts kõige tähtsamaks, eeldades, et enam-vähem allikas on olemas. Paremate kõlaritega tuli välja, et see enam-vähem allikas oli kehva mis enne tundus okei. Kõige suurem vahe kõlaritel oleks kuni 2-3k € hinnaklassis, sealt edasi tõuseb hind rohkem kui "helipilt/kvaliteet".

[madis64]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

kaabli mahtuvus on olematu suurus, vaiksem kui 100 pF

Home, moi räägib minu kaablitest. Passijärgne mahtuvus oli küll 100 pF/m, ainult meetreid mängijast võimendini oli tol hetkel ca 6,5 .

Teema kohta arvan nii, et iga protsessi järgnev lüli peab sooritusvõimelt eelmisest parem olema, muidu kaob eelmise paremus lihtsalt "sirtsu sohu".

Nii et süsteemi tuleb tegelikult hakata ehitama "tagantpoolt ettepoole".

[moi]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Teema kohta arvan nii, et iga protsessi järgnev lüli peab sooritusvõimelt eelmisest parem olema, muidu kaob eelmise paremus lihtsalt "sirtsu sohu".

Vot see on hea point. Sama peaks tegelikult kasutama ka võimendite ehitamisel, nii et kõige viimane võimendi aste oleks kõige parem (väiksema moonutuse ja laiema sagedusribaga), praktikas aga suht raskelt teostatav.

[Starfish]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Teema kohta arvan nii, et iga protsessi järgnev lüli peab sooritusvõimelt eelmisest parem olema, muidu kaob eelmise paremus lihtsalt "sirtsu sohu".

Esimene võiks samuti olla parim sest kui nüüd mõelda sedasi et on kolm heliseadet, esimese THD on 0.1% järgmise THD on 0.05% ja viimase THD on 0.01% siis üldine tuleks halvem kui 0.1%.
Vastupidi: Esimese THD 0.01%, teisel 0.05%, viimasel 0.1%.
Sedasi mõeldes polekski nagu vahet ja on ikkagi nõrgim lüli see mis dikteerib.

[martinj]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Vot see on hea point. Sama peaks tegelikult kasutama ka võimendite ehitamisel, nii et kõige viimane võimendi aste oleks kõige parem (väiksema moonutuse ja laiema sagedusribaga), praktikas aga suht raskelt teostatav.

Eh teid.
Paneme esimese transistori kõige mürarikkama ja lõpu kõige müravaesema ning saame super tulemuse ? Moonutuste puhul on asi sama. Iga järgnev aste korjab veel enda hädadele eelmised kaasa.

[madis64]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Kui sul kõlariks elektromagneti abil pesunööriga võngutatav pesulaud, siis pole sul mingit vahet, kui müravaene või -rikas on sisendaste.
Ehk sisendastme muutused on tuvastatavad ainult siis, kui kogu järgnev ahel neid võimeline adekvaatselt edastama on.

[martk]

Vs: Eraldiseisvate komponentide osatähtsus audiosüsteemis.

Lihtsam süsteem koosneb mängijast, võimendist, kõlaritest ja kaablitest.
Milledel nendest on protsentuaalselt suurem ja milledel väiksem osatähtsus
Minu arvates on suur osatähtsus võimendil ja kõlaritel, mis peavad kindlasti ka omavahel sobima. Sellepärast tekib ka küsimus, kas enne muretseda kõlarid ja hakata siis sobivat võimendit otsima, või vastupidi.

Teades, et teemaalgataja on taasesitusse, võimendusse ja kõlaritesse investeerinud rohkem kui 30 siinset lugejat, siis täidan küsitud tabeli vaid protsentidega.
mängija(d) - 33%
võimendi - 33%
kõlarid - 33%
ühendusjuhtmed -1%