Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

[moi]

Vs: loudness ahelaga volüümi nupu arvutus?

Tagasisetakistus on normis st enam kui 10x võrreldes pote 50 kilooomiga , kuid esisise väljundtakistus on otse seotud väliste seadmetega - cdmängija,tuuner, kassett, aux . Kas vanakooli seadmetel on väljundtakistus üle soovitatu st 5kilooomi ja enam?

Tagasiside takistus ei mängi mingit rolli, mängib järgneva astme sisendtakistus, mis sõltub tagasiside sügavusest aga mitte otseselt tagasiside takistusest.
Kompensatsiooniga (ja üldse igasugusele) potekale eelnev aste peab olema väikse, mitte suure väljundtakistusega.

Seda peaks ka selgitama, et iga ASK muutusega käib kaasas ka faasi muutus, mida võib ka faasimoonutuseks nimetada. Seega võiks püstitada filosoofilise küsimuse, miks sa oma süsteemi moonutuse lisamisega üldse tegeled? Pane puhas volumi potekas (mitte suurem kui 10K) ja kuula õigel helitugevusel ning kõik on korras. Mida vähema astmeid ja erinevaid juppe signaali allikast kõrvani, seda parem.

[Svago]

Vs: loudness ahelaga volüümi nupu arvutus?

Pakun veel lihtsama ahela - jäta ta üldse ära.
Põhjuseks see, et "vaikselt kuulamine" tähendab erinevate signaaliallikate, kõlarite ja kõrvaklappidega kuulates erinevat volüümipote asendit, järelikult peaks ka "loudness"-korrektsioon olema kohandatav, mida ta aga tavaliselt ei ole.

Sellepärast ma viitasingi 2 potekale. Esimesega paned nivoo paika erinevate signaalallikate puhul, erinevate helirõhkudega kõlarite kasutamise puhul ja siis reguleerid teisega, millel on toonkompensatsioon. Kui viimase põhja keerad, siis saad ka olenevalt skeemist praktiliselt lin sõltuvuse ainult esimesega reguleerides. Kuid antud juhul see lahendus disainiliselt ei sobinud.

Esimese kompensatsioonita poteka võib panna ka tagapaneelile sisendite lähedusse, kuid teinekord on väga ebamugav seda kasutada.
Selge on see, et igasugused LC ahelad tekitavad moonutusi. Eks lugude salvestamisel tekitatakse ka neid juurde võrreldes originaaliga, kõlarites ka LC filtrid jne. Ka tämbriregulaatorid pole patust puhtad. Eks see ole igaühe valik, maitseasi ja kõik sõltub ka rahakoti paksusest.
Üldiselt olen pärast toonkompensatsiooni arvutust kohendanud selle väärtusi lugude kuulamisega ja olenevalt ka kõlaritest ning ruumiakustikast.

[martk]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

To moi: astmete vähesus helipeast kõlarini on tore arutelu teema a`la parim variant on juhe mis võimendab, kuid mulle kui lõppkuulajale ja -otsustajale sümpatiseerivad ka nupud, mis teatud tingimustel/põhjustel mulle heli meeldivamaks muudavad. Ja mingil põhjusel kaldun taas ja taas 70-80ndate audioseadmete suunas. Näitena siin üks tore 70ndate preamp, kus toonkompensatsioon "ülevõlli" keeratud:

http://kenrockwell.com/audio/crown/ic-150.htm

[moi]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

Iga nupuga meeldivamaks muutmine on algse signaali moonutamine. Tuleks ikka kõrvaldada need tegeliku ja algsed põhjused, miks seda nupu keeramist vaja on, mitte tagajärgedega võidelda ja signaali moonutada.

Ma pakun mõned variandid: kõlarid ei suuda bassi/kõrgeid mängida, ruum "sööb" bassid/kõrged ära, vinüül kui formaat ei suuda kõrgeid basse/mängida, kehv vinüül/CD ei oma basse/kõrgeid, vinüülimängija helipea ei suuda ... jne.

[madis64]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

Ma pakun mõned variandid: kõlarid ei suuda bassi/kõrgeid mängida, ruum "sööb" bassid/kõrged ära, vinüül kui formaat ei suuda kõrgeid basse/mängida, kehv vinüül/CD ei oma basse/kõrgeid, vinüülimängija helipea ei suuda ... jne.

Jätsid kõige tähtsama kirjamata - kõrvakuulmine "ei ole enam see", ning seda ei muuda millegagi ...

[moi]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

See ei ole kõige tähtsam. Ega sa kõigile loomulikele helidele ürita ju kuidagi nupuga meeldivust lisada? Ilmselt mitte, see pole ka tehniliselt võimalik ega vajalik kuna kuulmise protsessimine ajus adapteerub kõrvade füüsilise vananemisega. Sisuliselt ilustab kõike sinu eest automaatselt. Samamoodi pole see vajalik ka koduses helisüsteemis, kuigi on võimalik.
Ma arvan, et me oleme vanuselt sinuga umbes samas kümnes ja ma küll ei tunne, et "ei ole enam see" kuulmist peaks kuidagi nupust kompenseerima.

[madis64]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

... ja ma küll ei tunne, et "ei ole enam see" kuulmist peaks kuidagi nupust kompenseerima.

Siin me erinevus välja lööbki -minu kuulmisgraafikud pajatavad mulle natuke teist juttu, et parem oleks, kui kõrged tõstetud saaksid, oleks summaarne kõver lineaarsem.

[martk]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

Mul vajadus loudnessi kasutada tekib näiteks Jean Michel Jarre Houstoni https://www.youtube.com/watch?v=iIrTsE0Oxo4 vabaõhu kontserdi vinüüli kuulates - bassi lihtsalt pole, kui nuppe ei näpi. Loudness sees ka 100W-ga kuulamisel.
Vastupidiselt Dire Straitsi Alchemy https://www.youtube.com/watch?v=fU4Jb8ysEws
välikontserdi vinüülist, kus bass piisav, kuid kõrged peksavad minu jaoks üle, jälle näpin nuppe ja loudness on täiesti out.
Enim probleemsed ja nuppe näppima ajavad ongi mu jaoks välikontsertite vinüülsalvestused.
Maitse asi, ütles jänes ja lutsis käppa, mis urruaugust läbi käinud.

[Svago]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

See on jah kummaline, et tänapäeval toonkompensatsiooni ei hinnata. Mul on 70-ndate Grundigi kombain, kus on kasutatud eriti keerulist toonkompensatsiooni. See ei ole ka väljalülitatav. Koos originaalkõlaritega mängib väga hästi nii vaikselt kui valjult. Pole veel keegi halba sõna öelnud. Lisaks on mul vana Grundigi lihtne 1 valjuhääldiga lauaraadio, millel on ka samal põhjusel väga meeldiv heli. 1977.a. käisin praktikal olles Moskvas helitehnika näitusel. Kõige rohkem meeldiski mulle Grundigi ja Akai helitehnika heli. Vahet pole, kas noorelt või vanemas eas, ilmselt harjumuse asi. Ka viimasel isetehtud võimendil on olemas toonkompensatsioon. Samas on võimalik see välja lülitada ja ka ümberlülitiga tämbritest mööda minna. Lineaarsena võiks kuulata vaid suure tundlikkusega kõlaritega, alates 96dB/W/m. Ma ei poolda koduses kasutuses ekvalaisereid, nende isu sai otsa juba kooli ajal kui esimest ehitasin. Sama arvasid ka tuttavad ansamblimehed.
Küsisin hiljuti ühelt vanalt tuttavalt bändimehelt toonkompensatsiooni ja tämbriregulaatorite kohta. Ta vastas, et ilma toonkompensatsioonita, tämbriteta on nagu haiglatoit, mis on küll väga tervislik, kuid maitsetu. Salaja lisatakse sellele ikka tervisele kahjulikku soola ja pipart. Hunt pidi ka sööma naturaalset lammast, kuigi inimene eelistab marineerida, küpsetada ja lisada maitseaineid. Mõnes põhjamaas on pühadetoiduks näiteks mädaheeringas. Nii et kellele tütar, kellele ema ja sellepärast pole mõtet vaielda.

Eespool oli küsimus võimendi võimenduse kohta. Diferentsiaalsisendiga võimendit võib vaadelda kui OP võimendit ja kehtivad samad valemid võimenduse kohta:
Inverting amplifier, non-inverting amplifier:

https://en.wikipedia.org/wiki/Operat...r_applications

[Starfish]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

Järgmine aste on JFET sisendiga dif.aste, selle võiks arvestamata jätta.
Eelmist astet (kui see on lülitatud EQ amp) koormab 28,1k takistus.
Seal on veel R576, C560.
Dif.astme ees on küll C705 aga R702 on ainult 10Ω.
(SanyoPlusC55 on üldse õige skeem?)
Usun et see loudness siin häda ei tekita, teadmatus on muidugi AUX,Tuner sisendisse ühendatav...

[madis64]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

Mul vajadus loudnessi kasutada tekib näiteks Jean Michel Jarre Houstoni https://www.youtube.com/watch?v=iIrTsE0Oxo4 vabaõhu kontserdi vinüüli kuulates - bassi lihtsalt pole, kui nuppe ei näpi.

Hakkame välistama: kas tämbrinuppude näppimisest ei piisa (et loudness veel lisaks mängu tuua)?

[elukaz]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

Loudnessist pole abi max helitugevusel, siis ju korrektsioon ei rakendu.

[madis64]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

Loudnessist pole abi max helitugevusel, siis ju korrektsioon ei rakendu.

Ehk saab martk 100W kätte enne kui volüümipote 12:00 saavutab?

[a1]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

Iga nupuga meeldivamaks muutmine on algse signaali moonutamine.

Nagu ka stuudio helivaljusest erineval kuulamine.

[martk]

Vs: Loudness-ahelaga volüüminupu arvutus?

To Starfish: Tänud, et viitsisid hifienginist http://www.hifiengine.com/manual_lib...plus-c55.shtml sanyo c-55 skeemi vaadata. Minu plaan on tekitada toonkompensatsioon volüümipotele VR552 (ehkki Sanyo oma reklaamprospektis kirjutab pikalt, miks ta sellel mudelil seda ise ei teinud, vaid arvab piisavat tämbrinuppudest). Volüümopotele eelnevad jah phono lülituse väljundis C59, R576 kuid ka C558, R575, R577, mis kõik koos vist moodustavad ming filtri. Põnevam on, et kõik sisendid lühistatakse maaga kui neid ei kasutata st Aux, Tuner, Tape augus olevad seadmed on oma väljundis lühistatud kui nt phono on kasutusel. See pole muidugi loudnessiga seaotud, vaid lihtsalt põnev omapära, kuidas häireid vähendada.
Niiet saan aru, et võin seda loudnessi valmidust edasi arendada, kui pote saabub ning yamaha c-6 puhvrit pole volüümipote ette vaja konstrueerida?
To madis64:
elukazil õigus, hetkel kuulan techics su-v8-t aastast 81 ja laudness lõpetab seal "segamise", kui volüümi pote on asendis kl 12. Aga bassinupp on Houstoni plaadi puhul ikka põhjakeeratud, sest JMJ Houstoni plaadil on bassid tõesti nõrgemad, kui samade lugude kuulamisel stuudiovinüülilt. Nädala pärast õnneks piletid Saku suurhalli, kus vanameistrit oma kõrvaga kuulata ja võrrelda saab

https://www.youtube.com/watch?v=DIISv4SjpIU&list=RDDIISv4SjpIU#t=2769