Audiosüsteemi maandus

[Novembre]

Vs: Audio süsteemi maandus

Spdif kaardil on/oli galvaaniline eraldus, aga ma seda enam ei kasuta kuna usb-ga on heli oluliselt parem. USB-l on ka väidetavalt (pole ise sisse piilund) dac-i sees galvaaniline eraldus.

Seda on lihtne kontrollida, võtad testri ja kontrollid kas vaarika ja DAC-i korpused on oma vahel ühendatud.

Siis su ressiiver ju vigane?

Ei ole. Kui süsteemis pole ükski apparaat maaga ühendatud ja arvuti on ATX toiteplokkiga siis arvuti korpusele minev 110v jookseb ka teiste apparaatide korpusele. Seda muidugi juhul, kui arvuti on ühendatud ressiiveriga juhtmega, kus maa kasutusel.

[klm]

Vs: Audio süsteemi maandus

Vat sellest tahaks midagi rohkemat kuulda, soovitavalt näidetega...
.

https://en.wikipedia.org/wiki/Class-D_amplifier

Osadel (uuematel?) D-klassi võimenditel on loobutud LC filtritest ja kasutatakse tagasisidet.
Ossiga valjukani minevat signaali vaadates on see siinusest kaugel. Valjuhääldi membraani liikumisel tekkinud voolusid ja pingeid analüüsides on võimalik arvutada membraani asukoht, lisainfona (näiteks resonantssageduste kohta) võib kasutada võimendi häälestamisel kasutatud mikrofonist saadud andmeid.
Kaasaegsetes sagedusmuundurites kasutatakse kah tagasisidega juhtimist, mitte ei siluta väljuvat signaali LC ahelatega siinuseks.



Täisdigitaalsetel ja pooldigitaalsetel võimenditel saab lihtsa katsega vahet teha:
Valides signaaliallikaks digitaalsisendi, millese pole midagi ühendatud ja keerates siis helivaljususe nuppu maksimumiks ei tohiks täisdigi võimendi korral mingeid sahinaid ja mürasid kosta.

[madis64]

Vs: Audio süsteemi maandus

Kui süsteemis pole ükski apparaat maaga ühendatud ja arvuti on ATX toiteplokkiga siis arvuti korpusele minev 110v jookseb ka teiste apparaatide korpusele. Seda muidugii juhul kui arvuti on ühendatud ressiveriga juhtmega kus maa kasutusel.

Eip, seda juhtub ainult juhul, kui sellise arvuti toitejuhe ühendada pessa, millel puudub maandus. Kuid siis on võimalik lisaks särtsusaamisele ka hulk perifeeriat maha põletada. Milleks nii riskida (lisaks oma tervisele) ...

[OSX]

Vs: Audio süsteemi maandus

Ilus on... kui see oleks kuidagi näidetega ilmestatud. Aga ei ole. Järelikult ei ole ilus ka, on lihtsalt nii et lastakse minna - küll kõlaris olev induktiivsus ja kondekas teevad panemata jäetud filtri töö ära ja ongi jälle kokkuhoid . Seesugune trikk ei arvuta mitte kuidagi seda kus kohas membraan asuks ja kuidas see üldse teoorias välja kukuks - kui korralik kõlar võib olla 3-4 ribaline...?

Mul on täisanaloog võimendi. Kui sisendites midagi ei ole, keeran VOL põhja ja... ei ole mingit müra ega sahinatki. Võimendi koosneb võimsusvõimendist, VOL nupust ja releedel sisendkommutaatorist. Kunagi tehasest tulles oli tal ka eelvõim sees, siis anti tema mürateguriks -110dB ja seda ma ikka kuulsin ka kui kõrva vastu kõrgsageduse valjukat panin. Aga nüüd ei kuule, teagi mis valesti on. Aga ei pool- ega täisdigitaal see ei ole.

Et asi kuidagi teemaga haakuks, siis mul on mitu arvutit ATX toitega, ühendatud muu juraga kus impulsstoiteid on veel paaril seadmel - seejuures ei ole mul maandus kasutusel. Olen elus, asjad on terved ja mis kõige veidram, nad ei urise. Kõik on ühe faasi peal, ei ole mitme faasi peale jagatud. Kui ma "maad" katsun, ei saa särakat kah mitte. Jälle midagi väga valesti...?

[Novembre]

Vs: Audio süsteemi maandus

Eip, seda juhtub ainult juhul, kui sellise arvuti toitejuhe ühendada pessa, millel puudub maandus. Kuid siis on võimalik lisaks särtsusaamisele ka hulk perifeeriat maha põletada. Milleks nii riskida (lisaks oma tervisele) ...

Ma sellest ka kirjutasin: Kui süsteemis pole ükski apparaat maaga ühendatud.

Et asi kuidagi teemaga haakuks, siis mul on mitu arvutit ATX toitega, ühendatud muu juraga kus impulsstoiteid on veel paaril seadmel - seejuures ei ole mul maandus kasutusel. Olen elus, asjad on terved ja mis kõige veidram, nad ei urise. Kõik on ühe faasi peal, ei ole mitme faasi peale jagatud. Kui ma "maad" katsun, ei saa särakat kah mitte. Jälle midagi väga valesti...?

Testriga võib ju proovida korpuse pealt mõõta, üks seade (teine arvuti, võim vms) maandadud teine arvuti ATX toitega mitte. Võib muidugi käega proovida, mida ei soovita. Kuigi see särakas pole eluohtlik.

[madis64]

Vs: Audio süsteemi maandus

Ma sellest ka kirjutasin: Kui süsteemis pole ükski apparaat maaga ühendatud.

Me räägime üksteisest mööda. Ma ei poolda tsikliste, kes oma väga heade juhtimisoskuste juures linnas kihutavad, ma ei poolda ka audiofiile, kes ATX-toitega arvuti ühendavad võrku nii, et arvuti toitekaabli kollaroheline soon jääb "õhku".

Maitseasi, rohkem ei väitle.

[OSX]

Audiosüsteemi maandus

Testriga võib ju proovida korpuse pealt mõõta, üks seade (teine arvuti, võim vms) maandadud teine arvuti ATX toitega mitte. Võib muidugi käega proovida, mida ei soovita. Kuigi see särakas pole eluohtlik.

Milleks? Nagu mul muud teha poleks?

ma ei poolda ka audiofiile, kes ATX-toitega arvuti ühendavad võrku nii, et arvuti toitekaabli kollaroheline soon jääb "õhku".

Jajah .

[martinr112]

Vs: Audiosüsteemi maandus

Toas puitpõranda peal ei saa aru midagi, aga kui helitehnika sättida ülesse kivipõrandaga ruumi, siis on puutokki vaja et nuppe lülitada võimendil. Muidu on näpus kõdi.

[home]

Vs: Audiosüsteemi maandus

Asjade kokku ühendamiseks on palju võimalusi, ja et midagi viltu läheb, on veel rohkem võimalusi.

http://www.rane.com/note151.html

[OSX]

Vs: Audiosüsteemi maandus

Jah martinr112, ja eriti hea on kui vannituppa pannakse, siis on veidi rohkem kui kõdi.

Kuid kui võtta selle järgi et mida annab maandus (arvuti) helikvaliteedile? Eeldusel et kõik on n.ö. mitteurisev, siis tegelikult mitte midagi. Igasugused kontrollerid krõbistavad ikka kui arvutil on mingit koormust või lihtsalt hiirtki tirid, ei miskit vahet. Protsessori väljakiiratav RFI väli samuti sellest ei muutu kas korpus on kollarohe küljes või mitte.
Mis kõige huvitavam, nii mõnigi heliseade mis pruugib maandatavat toitekaablit, ei oma tegelikult aparaadipoolses pesas kas vastavat kontakti või on see seest ühendamata - juba tehasest. Nii tekibki hunnik võimalikke kombinatsioone kui näiteks keegi otsustab sõltuvalt seadmegrupist kasutada ütleme lahtisidestustrafosid ja/või hoopis online-UPS'e.
Kui seadmetes on kasutusel ainult optilised või galvaaniliselt lahutatud SPDIF ühendused, siis on muidugi urinavõimalusi märksa vähem. Samas, ka HDMI on galvaaniliselt lahutatud ühendusviis reeglina, kuid kaabli varje ei ole mitte. Niisiis, HDMI korral me täielikku eraldatust ei saavuta. Sama kehtib ka varjestatud LAN kaablite kohta. Tavaline, varjeta LAN on galvaaniliselt täielikult lahutatud mõlemas otsas seadmesiseselt.
Mingid raadiohäired, mida klm siin mängu tõi, pääseksid mõjule vaid siis kui saatja on kuskil päris lähedal ja suhteliselt tugeva signaaliga (ja ebapuhta spektriga väljundis samal ajal). Peale selle peaksid nad olema AM lainealas, et reaalset analoogsisendit kimbutada.

Ma kunagi tatina proovisin salvestada loodushääli, aga sellist kantavat pro salvestajat polnud. Eks võtsin siis tavalise Technicsi kassetdecki ja koostasin pika pikendusjuhtme et elamisest kaugemale saada. Ja lisaks ka umbes 5m mikriahelad et stereo image'ga katsetada. Pikendust tuli nii 80-100m ehk, see sai kõik sirgu veetud. Ja üllatus oli et võrgumüra trügis sisse mikrisse. Ok, proovisin siis maandada ajutise vardaga seadme GND, aga see tõstis hoopis mürataset. Peame silmas et tegemist oli trafotoitega, kus mingeid kondekatega pingejagurdamisi primaaris ei tehta ja toitevõrk on reaalselt ju galvaaniliselt lahutatud. Aitas ainult toitepinge juhtmes faasi-maa vahetus ehk pistiku ümberpööramine.

Kui mõelda milleks see ATX toite kondekate ahel primaaris peal on, siis see on tegelikult mõeldud switching noise mahasurumiseks, et see ei kiirguks tagasi võrku. Kas ATX on alati pedantselt sümmeetriline, oma mürade ja ka "maasse" juhitavate pingete sümmeetria osas? Ma ei saa kindel olla, sest on niisugune kogemus võtta et maandatud ATX tassis toitesse niisugust müra mis ei käinud võrdselt polaarsuste amplituudis. See avaldus ka trafoga võimendi kaudu, olles klappidega tuvastatav ka siis kui VOL on nullis ja sisendid tühjad. St et kandus see müra võimendisse läbi toite, ja kadus kui ATX toitele pandi vahele pikendus millel polnud maandust. Tegemist oli niisuguse toitega kus kasutusel Active PPF ja seal mingit faasikondekat laaditakse pidevalt tühjaks. Pirin mis läbi kandus, ei olnud muidugi võrgumüra, vaid just see tühjakslaadimise impulsi mõju. Nii et saab olla ka kvaliteedile kasu kui maandust ei kasutata ja lastakse juhtme otsas tekkida n.ö. oma virtuaalsel nullil. Nagu näha, on vahel lihtsad asjad keerulisemad, nii et selle pealt pooldamise eelistuste tegemine oleks vast kummaline.

Ma nüüd loodan et keegi mind ei tule EE kaubikuga alla ajama, sest mul on maandamata süsteem. ...See-eest on harukarpide ühendused joodetud, ehk pääsen kergemalt .

[olavsu1]

Vs: Audiosüsteemi maandus

Nii võiks olla.

[vanemleitnant]

Vs: Audiosüsteemi maandus

Nii meil tänapäeval ongi. Selle juhistikusüsteemi nimi on TN-C-S.

[klm]

Vs: Audiosüsteemi maandus

Lugesin veidi google "spdif jitter" otsingu poolt pakutud lehti ja sain veelkord kinnitust, et tegu on ilmselt müüdiga.
Müüdi sünnis on ilmselt süüdi arvuti helikaardi draiveri "heliparandus" algoritmid.

Samas ground loop on probleem ja sellega võitlemiseks on optiline SPDIF väga hea lahendus.

Aga see on minu arvamus.

Ohtlik nii tehnikale kui tervisele on kaitsemaandusega mängimine.

[home]

Vs: Audiosüsteemi maandus

Samas ground loop on probleem

http://www.rane.com/note110.html

[OSX]

Vs: Audiosüsteemi maandus

Samas ground loop on probleem ja sellega võitlemiseks on optiline SPDIF väga hea lahendus.

Ja sidestustrafoga koaksiaalne SPDIF ei ole?