Mõõtmised ja tajud

[Svago]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Polegi vaja ise kuulata - näiteks ka võrgukaableid saab lasta raha eest kuulata:

Кабель на прослушивание. Впоследнее время занимает все больше мыслей у любителей хорошего звука, да и у простыхлюдей, влияние кабелей (межкомпонентных, акустических, сетевых и т.д.)на звучание всейсистемы.
Специально для наших любимых клиентов мы ввели новый вид услуги.

http://www.svetorezerv.ru/assets/pdf/newsizgotovlenie-kabeley-na-zakaz-takzhe-kabel-na-proslushivanie-1.pdf

[moi]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Ei ole päris BS aga väike marketing ja ebatäpsused käivad ikka asja juurde.
Innuos-il on mingi PR kampaania käimas, umbes sama juttu tuleb ka teiselt kanalilt samas esituses: https://www.audiostream.com/content/...podcast-no-2-0

[OSX]

Vs: Mõõtmised ja tajud

näiteks ka võrgukaableid saab lasta raha eest kuulata

Aasta või isegi paar tagasi nägin kuskil tegelasi kes kuulasid ruutereid ja oli justkui ka juttu et teeks ruuterile akupangaga toite...

[stosoorok]

Vs: Mõõtmised ja tajud

No mulle tundub see akupankade toide küll puhas BS, see pole ju puhas akutoide vaid DC/DC konverter ja enamasti veel suht odavapoolne (loe: mittekvaliteetne).

@martk, suht õige jutt minu arvates ja nagu moi juba ütles ka siis võiks sellele külge pista sildi #sisuturundus.
--
Natuke uurisin nende võrgumängijat. See tavaline supermicro (X10SBA-L) itx plaat koos kolme eraldi toitekatega. Viimase headuses ma ei kahtle kuna olen ise ka samal põhimõttel viimased mängijad ehitanud ja vahe on öö ja päev kui kõik muu samaks jätta.

[OSX]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Ma arvan et kui ei ole DC-DC konverteritega vaid lineaarkontrolliga pinge määratud, pole asjal häda midagi, aga seda kasutada ruuteri=/switchi tarbeks on tõesti BS.

[stosoorok]

Vs: Mõõtmised ja tajud

OSX, kas mitte enamustes akupankades ei tehta 3,7...4,2V DC-DC konverteriga 5V peale nutiseadmete laadimiseks kus ei ole toite kvaliteet absoluutselt oluline? Kui oleks mitu elementi jadamisi ja pinge kõrgem siis tõesti võiks seda lineaarkontrolliga teha. Ma pole sellist akupanka näind, mis muidugi ei tähenda, et selliseid pole olemas.

[madis64]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Läheb tajumise poolele - kui teleriheli maha (nulli) keerata, nii et jääb toas alles ainult "üsna vaikne olmemüra" (seinakell, soojuspumba siseosa vaiksel käigul, külmik köögis jne), siis näitab mobiilis (loomulikult kalibreerimata) Sound Analyzer ruuminivooks ca 37...38dB.

Kui telerile 2 "nupuvajutust" heli juurde anda, siis Yle uudised (kõne) näitab (ilmselt keskmiseks) nivooks ca 41...42dB. Vanasti oli see "kahe vajutuse tase" nagu selgelt kuulda. Praegu läheb kõne selgeks, kui SA näitab tippude nivooks (graafik jookseb) ca 45dB.

Et kas on põhjanaabrid oma edastatavat heli vaiksemaks keeranud või tuleks sammud audiomeetriasse jälle sättida?

[olavsu1]

Vs: Mõõtmised ja tajud

mis sa saada tahad?


suurem on kunagise teleka valjukas, pisem on tänapäevase välismaise teleka valjukas. mis sa arvad kui kõvasti peab väiksem kisama, et tekitada suurema heli?

tänaste välismaiste telekate heli ei kõlba kassi hänna allagi võrreldes oma aegsete elektronikatega.

[madis64]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Mida ma tahan? Pigem foorumlaste subjektiivset arvamust, kas 42dB keskmise nivooga (kuulamiskohal, telefoniäpiga "mõõdetud") kõne peaks olema arusaadav või mitte.

Sama teleriga nupuvajutuste järgi samal nivool oli kõne kuuldav aastaid, praegu tundub, et mõistmiseks on veel kaks volüümitõstet vajalik (paar "mobiilidetsiibelli" juurde)

[olavsu1]

Vs: Mõõtmised ja tajud

EU's võeti hiljuti kuulmiskaitse määrus vastu ja otseloomulikult kuulaja vanus mõjutab ka....

[madis64]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Sul vastuseks ilus ümmargune jutt, kuid kui numbritesse süveneda, siis kas ma peaksin olema võimeline aru saama "tänapäevasest telerist" kostuvast "mürafoon + 4 dB" kõnest?

[ergo]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Pigem on YLE televisiooni eetriväljastus kvaliteetsem ja "neutraalsem", ehk et nad ei kompresseri kõnet nii palju valjemaks kui näiteks CNN seda teeb ja seega vaja valjust juurde keerata.

42..45dB on liiga vaikne, et mugav kuulata oleks. Telecomi standardites on 62..65dBSPL kesmist enam vähem see mille peale inimesed valjuse keeravad. Ja kui on toas taustamüra, või kostab tänavalt liiklus sisse jms siis on vaja sellele omakorda juurde keerata.

PS. Telefoni mikrid kipuvad üsna nigelad olema oma müranivoo poolest - seega see 37..38dBSPL mis sa toa müraks mõõdad võib kas osaliselt või täielikult olla ka telefoni mikri omamüra. Ehk et kajavabas ruumis 10dBSPL tegeliku puhul näitaks ta sul ikka 38dB.

[madis64]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Telefoni mikrid kipuvad üsna nigelad olema oma müranivoo poolest - seega see 37..38dBSPL mis sa toa müraks mõõdad võib kas osaliselt või täielikult olla ka telefoni mikri omamüra.

Nõus.
Teema hakkas huvitama, eks tuleb seda mõõtmist kunagi mõõtemikrofoniga korrata ning huvi pärast võib võrdluseks võtta mitme erineva kodu- ja välismaise telekanali uudiste (stuudiokõne loomulikult, väliheli kvaliteet on mõnikord kohutav) helinivood.

[A.R.]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Vast oleks vaja mõõta ära ka VASTUVÕTJA tundlikus ja tajutav sagedusvahemik.
Tavaliselt on tegu mitme kuulajaga ja nende akustilised parameetrid (tajud) võivad olla väga erinevad.
Lisaks veel maitsomadused.

Kui külastada kõrvaarsti saab kõigi vajalike näitajate kohta ametliku kirjaliku dokumendi.
Siis saab juba edasi mõelda.
Kas kasutada automaatsed nivoohoidjat või kruttida nuppu.

[madis64]

Vs: Mõõtmised ja tajud

Kui külastada kõrvaarsti saab kõigi vajalike näitajate kohta ametliku kirjaliku dokumendi.

Nõuanne õige, ise olen viimase viie aasta jooksul kaks audiogrammi teinud, soovitan teistelegi. Tallinnas Kurgu-, nina ja kõrvahaiguste kliinik pakub neid mõnel aastal hilissügiseti tasuta ning ka mõistlik perearst annab saatekirja kui oma soov ära põhjendada.