Vs: Re: Vs: PC helitämber
Aga kus ja kes rääkis siin salvestamisest?? Kuidas salvestamine protsessina toonkompensatsiooni kodus kuulamisel puudutab? Et EBU räägib dokumendis?
Mismoodi tekib ruumi helivaljus? Ilmselt läbi tehnika millel on Vol nupp, eks ole? See et EBU on oma standard R128 abil midagi määratlenud, ei lähe ju enam korda kui sina või keegi teine on korra kodus seda va Vol nuppu keeranud. See ongi see koht millest sa aru ei saa - see pole signaali digitaalne manipuleerimine (ka mitte stuudios), vaid esmalt reaalselt ruumis helinivoo tagamine, sestap ka ei lähe korda et kellegil on kuskil -15dB kohal kriipsud või kuskil on seinal standard.
Seda kollast pilti on muidugi põnev vaadata, aga kui sa oleks millestki aru saanud, oleksid märganud et minu viidetes nii veebile kui kirjandusele oli selline pilt mitmetes versioonides sees.
Ka regulaatoritest on sul ebapiisav ettekujutus. Potensiomeetril ei pea olema mingit eraldi harundit, piisab ka tavalisest suurepäraselt ning selliselt jääb ära sõltumine poteka kindlast asendist harundi suhtes. Nn digilüliti astmeline karakteristiku muutus on samuti veider. Nii või naa, sisendnivoo peaks olema kõigil nendel juhtudel normidekohane, et lülitus kõige õigemalt toimiks. Harundita poteka lahendus on muide avaldatud ajakirjas "Radio" nr3. aastal 1976 - mille on oma raamatus "Helitehnika kodus" välja toonud Heino Pedusaar, lk.199-200. Nojah, kes meil ikka sellist asja loeb...
Audyssey on asjale kenasti lähenenud, nimelt jälgib programm helinivood esiteks sisendsignaalis, võrdleb seda helitugevusega ruumis ning vastavalt erinevusele kohandab sobiva kompensatsiooni (arvestades seejuures kas muusikas on piano või forte fortissmo). Nagu näha, on sisendsignaali nivoo oluline algparameeter. Digitaalselt on seda hõlbus arvestada, analoogis on lihtsam tagada et kokkuühendatud seadmed vastaksid normidele sisend/väljundnivoo osas ja tulemus on samuti väga hea. Hea eelvõim lubab muuta iga sisendi võimendust nii et kõik ühendatud seadmed mängiks ühetaolise tugevusega. On ka olnud sellised kus tagaküljel on passiivne regulaator konkreetsele sisendile. Selliselt ei teki olukorda kus näiteks tuunerit kuulates on Vol ühes asendis ja miskit muud kuulates sama helitugevuse saamiseks mingis teises asendis.
Need võimendid kus toonkompensatsiooni ei kasutata, ei vaja ka niivoode suhtes eriti jälgimist, mingis mõttes nagu plussiks.
...olavsu1, sa mine aia taha raudteele ja kobise seal vedurile et "mida sa plärised!" Jälgi ennast, palun.
Esmalt postitatud olavsu1 poolt
Vaata postitust
Mismoodi tekib ruumi helivaljus? Ilmselt läbi tehnika millel on Vol nupp, eks ole? See et EBU on oma standard R128 abil midagi määratlenud, ei lähe ju enam korda kui sina või keegi teine on korra kodus seda va Vol nuppu keeranud. See ongi see koht millest sa aru ei saa - see pole signaali digitaalne manipuleerimine (ka mitte stuudios), vaid esmalt reaalselt ruumis helinivoo tagamine, sestap ka ei lähe korda et kellegil on kuskil -15dB kohal kriipsud või kuskil on seinal standard.
Seda kollast pilti on muidugi põnev vaadata, aga kui sa oleks millestki aru saanud, oleksid märganud et minu viidetes nii veebile kui kirjandusele oli selline pilt mitmetes versioonides sees.
Ka regulaatoritest on sul ebapiisav ettekujutus. Potensiomeetril ei pea olema mingit eraldi harundit, piisab ka tavalisest suurepäraselt ning selliselt jääb ära sõltumine poteka kindlast asendist harundi suhtes. Nn digilüliti astmeline karakteristiku muutus on samuti veider. Nii või naa, sisendnivoo peaks olema kõigil nendel juhtudel normidekohane, et lülitus kõige õigemalt toimiks. Harundita poteka lahendus on muide avaldatud ajakirjas "Radio" nr3. aastal 1976 - mille on oma raamatus "Helitehnika kodus" välja toonud Heino Pedusaar, lk.199-200. Nojah, kes meil ikka sellist asja loeb...
Audyssey on asjale kenasti lähenenud, nimelt jälgib programm helinivood esiteks sisendsignaalis, võrdleb seda helitugevusega ruumis ning vastavalt erinevusele kohandab sobiva kompensatsiooni (arvestades seejuures kas muusikas on piano või forte fortissmo). Nagu näha, on sisendsignaali nivoo oluline algparameeter. Digitaalselt on seda hõlbus arvestada, analoogis on lihtsam tagada et kokkuühendatud seadmed vastaksid normidele sisend/väljundnivoo osas ja tulemus on samuti väga hea. Hea eelvõim lubab muuta iga sisendi võimendust nii et kõik ühendatud seadmed mängiks ühetaolise tugevusega. On ka olnud sellised kus tagaküljel on passiivne regulaator konkreetsele sisendile. Selliselt ei teki olukorda kus näiteks tuunerit kuulates on Vol ühes asendis ja miskit muud kuulates sama helitugevuse saamiseks mingis teises asendis.
Need võimendid kus toonkompensatsiooni ei kasutata, ei vaja ka niivoode suhtes eriti jälgimist, mingis mõttes nagu plussiks.
...olavsu1, sa mine aia taha raudteele ja kobise seal vedurile et "mida sa plärised!" Jälgi ennast, palun.
Comment