Toonkompensaatori kasutamine

[OSX]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

home, aga miks ei saa siis? Selgita ometi, profesionaalilt oleks seda ju õige kuulda.

[olavsu1]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Ma kunagi ühe Helilooja käest küsisin, kui teiselt omasuguselt, ilma igasuguse lugupidamiseta: Kas mul läheb Tema loomingu kuulamisel vaja subwoofrit kui kasutan stereo süsteemi?
Otseloomulikult ma kirjeldasin, missugust süsteemi kasutan.

Helilooja vastas, et mul ei lähe subwoofrit vaja. Tema ise ka ei kasuta kahe kanali (st. stereo) töödes subwoofrit. Subwoofer on vajalik ainult 5.1 ja 7.1 ja enama kanali ruumiheli korral.

Minu ja Helilooja vaheline vestlus on leitav kui Helilooja kohvikus süvenenult tuhnida.



Muidugi mul on üks adami kasti silmas-pidades kokkuliimitud kastiga supakaprojekt... Tema hääl on selline, et see ei mahu tuppa ära. Uksest tulles saab muhu otsaette.
Sobiv d-klassi võim on veel hankimata. Õigeks proovimiseks peaks terve karja muid kõlle juurde hankima.

[home]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

home, aga miks ei saa siis? Selgita ometi, profesionaalilt oleks seda ju õige kuulda.

Mida seal selgitada, paned kompensatsiooni paika ja nii kui volumi natuke puutud helipilt muutub, milleks sellist lõpmatute kombinatsiooniga kooslust vaja on`?

[olavsu1]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Mida seal selgitada, paned kompensatsiooni paika ja nii kui volumi natuke puutud helipilt muutub, milleks sellist lõpmatute kombinatsiooniga kooslust vaja on`?

aga volüümi reguleerimine peaks käima foonides. pöörad volüümi kuhugi poole võetakse kohe uus konkreetsele foonile vastav kompensatsiooni kõver.

[OSX]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Mida seal selgitada, paned kompensatsiooni paika ja nii kui volumi natuke puutud helipilt muutub, milleks sellist lõpmatute kombinatsiooniga kooslust vaja on`?

Tore, sellega sai asi siis paika lõpuks. Nüüd on vähemalt kindel et sa tõesti ei tea vaatamata professionaalsele taustale toonkompenseerimise põhjustest mitte midagi. Muidu sedasi küsida ei saaks.

[urmas78]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Nagu aru saan on seltskond kaheks jagunenud, üks pool toetab toonkompensatsiooni (nagu ma isegi), teine mitte (kuulab piisavalt valjult koguaeg). Ehk on aeg vaidlus lõpetada enne kui läheb kakluseks? Milleks see oma arvamuse pealesurumine kasulik on?
Mingit üldüldmodet oleks vist appi vaja? Ega tal puhkus ole hetkel, et keegi piiri ei tõmba?
Aga huvitav lugemine, kui see teiste sopaga ülevalamine välja jätta.

[urmas78]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Ja stuudis kuulatakse asju alati sama helinivooga. Volume nupu keeramine on taunitav. Sellepärast ka profid ei kasuta toonkompensatsiooni sest see muudab heli kõla ja hea kõrv jääb segadusse. Kodus on teine lugu.

[moi]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Kui seda toonkompensaatori asja natuke täpsemalt lahata siis on tegelikult asi üsna keeruline.
Erinved autorid/uurijad näitavad samavaljuskõverad üsna erineva kujuga ja erinevate tasemetega. Kindlasti on iga inimese jaoks samavaljuskõverad natuke erinevad ja need avaldatud kõverad on mingi keskmistatud valiku pealt mõõdetud jooned.
Ja needki avaldatud samavaljuskõverad ise on aga piisavalt kõverad nii, et tavaline helivaljuse poteka lisaväljaviigule lisatud RC ahelatega kompensaator neid kuidagi ei suuda täpselt järgida. Lisaks ei ole samavaljuskõverad ainult ASK muutusega vaid seal toimub ka kompresseerimine, mida on üldse võimatu ükskõik milliste RC ahelatega teha.
Lisaks on suur küsimus kuidas võimendi toonkompensaatori ehitajad teavad kui suure tundlikusega kõlareid võimendi taga kasutatakse ja millise nivooga on sisensignaali allikas, mingi 20-30 dB võivad need erinevate variantide puhul väga lihtsalt erineda. Sama palju võivad siis ka need toonkompensatsiooni kõverad valed olla konkreetse süsteemi jaoks.

Kui panna mõne reaalse aparaadi (antud juhul the auto-loudness curve built into a preamplifier IC made for car stereos by a major Japanese consumer electronics manufacturer aga paremate ei leidnud) toonkompensatsiooni kõverad ja kõrva samavaljuskõverad kõrvuti, on kokkulangevus väga kehv:

[stosoorok]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Ma kunagi ühe Helilooja käest küsisin, kui teiselt omasuguselt, ilma igasuguse lugupidamiseta: Kas mul läheb Tema loomingu kuulamisel vaja subwoofrit kui kasutan stereo süsteemi?
Otseloomulikult ma kirjeldasin, missugust süsteemi kasutan.

Helilooja vastas, et mul ei lähe subwoofrit vaja. Tema ise ka ei kasuta kahe kanali (st. stereo) töödes subwoofrit. Subwoofer on vajalik ainult 5.1 ja 7.1 ja enama kanali ruumiheli korral.

Kes see helilooja loob ainult kõrgeid naisvokaale ja alla 100Hz pole midagi? Enamus lähimonitorid/riiulikõlarid ja isegi põrandakõlarid ei mängi ju madalaid sagedusi ja subwoofer on hädavajalik.

Muidugi mul on üks adami kasti silmas-pidades kokkuliimitud kastiga supakaprojekt... Tema hääl on selline, et see ei mahu tuppa ära. Uksest tulles saab muhu otsaette.
Sobiv d-klassi võim on veel hankimata. Õigeks proovimiseks peaks terve karja muid kõlle juurde hankima.

Ei mahu tuppa ära? WTF, veoauto suurune?

[Svago]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Ma lugesin igasugu tarku väljaandeid. Tuleb välja, et toonkompensatsioon oli moes 70-ndatel ja 80-ndatel. Sest kuulati põhiliselt vaiksetel nivoodel. Samas parandati sellega ka kõlarite puudujääke madalamas ja kõrgemas otsas.
Nüüd on jälle moes see, et kuulatakse täpselt sama nivoo ja sarnaste kõlaritega kui stuudios tegi seda helirežissöör. „Igaks juhuks“ mainitakse, et milline tehnika peab sellistele tingimustele vastama. Helinivoo on muidugi oma fantaasia, üldjuhul päris kõrge, mis ei vaja toonkompensatsiooni.
Eks mood olegi äri, kus keegi määrab, et mis on õige ja mis on vale. Need kes moega kaasas ei käi, on vanamoodsad ja põlastusväärsed. See sunnibki moega kaasas käima ja äri õitseb.

Toon veel näite moe teisest valdkonnast. 70-ndatel oli moes, et ülikonnaga ei käida ilma lipsuta, pluus on ühevärviline, tavaliselt valge ja jalas peavad olema korralikud kingad. Tänapäeval on jälle moes, et peal on Armani pintsak, mille varrukad on poolest saadik üles kääritud. Lipsu ei kanta, lilleline särk on nabast saadik lahti nööbitud või on hoopis t-särk, jalas on lõhkiste põlvedega teksad ja jalanõudeks on värvilised tennised. Kõik on muidugi brändikaup, mitte naabri koera näritud odavad püksid. Ikka Levis kulutatud ja rebitud.
Mulle meenus 70-ndad, kui käisin Mustamäelt Piritale Kalevi motoklubis trennis. Korra nädalas putitasime rattaid, korra sõitsime ja korra tegime füüsilise trenni. Keegi oli minu kingadega ära jalutanud ja jätsin pärast jooksutrenni ketsid jalga. Mustamäele sõitsin tavaliselt 2 erineva bussi ja trolliga. Oleks te näinud inimeste põlastavaid nägusid, kuna jalanõudeks olid tänaval ketsid.

[home]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Kui panna mõne reaalse aparaadi (antud juhul the auto-loudness curve built into a preamplifier IC made for car stereos by a major Japanese consumer electronics manufacturer aga paremate ei leidnud) toonkompensatsiooni kõverad ja kõrva samavaljuskõverad kõrvuti, on kokkulangevus väga kehv:

Minu tänud Sinule moi.

[olavsu1]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Ja stuudis kuulatakse asju alati sama helinivooga. Volume nupu keeramine on taunitav. Sellepärast ka profid ei kasuta toonkompensatsiooni sest see muudab heli kõla ja hea kõrv jääb segadusse. Kodus on teine lugu.

Mul on helikaart M_AUDIO Firewire 410. See on ilmselt laiatarbe kaart, sest toonkompensatsioon on tal kogu aeg sees, kuskil midagi välja lülitada eisaa. Karbil ei ole mingit DSP'd. Gain (pote) ja volyme (diginupp) on küljes, ainult IO.

Mul on üks laiatarbe pill veel, SONY RX77. sellel on vaheldumisi lülitatavad EQ ja toonkompensatsioon. EQ't kasutades ei saa sama heli, kui m-audio karbist tuleb. Aga asi muutub kui SONY peal toonkompensatsioon sisselülitada. Heli muutub väga sarnaseks m-audio karbiga.

Teise otsapealt. Riiklikes raadiotes töötavad kindlasti kuldkõrvad ja need mõtlesid välja toonkompensatsiooni ja nüüd tuleb välja et nad ei kasutagi oma saavutust. Miks nad siis tegid seda?

Ma arvan et stuudiotes kasutakse ka toonkompensatsiooni. see tuleb sisse kindlas kohas, mitte igal augul. Aukudel: INPUT, SEND, RETURN, AUX ei ole toonkompensatsiooni, MONITOR ja MASTER omavad toonkompensatsiooni, ehk siis ainult need augud, kuhu kindlasti pannakse võimendi ja (monitor)kõlar. Kui võtta makk siis sealgi teeb toonkompensatsiooni, ainult lugevale peale ja SEND väljavõttele järgnev masinavärk. Oleneb muidugi maki vanusest.

Mina arvan nii.


moi, eri laborite toonkompensatsiooni kõverad võivadki olla erinevad, sest sinna võidakse liita ka nende tehnika iseärasused.

[OSX]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Asja toimimiseks vajalikud üldpõhimõtted on siit nüüdseks juba läbi käinud, ka olavsu1 on selleni kenasti jõudnud. Et asi toimiks, on vaja tegelikult teada mis on kuulaja juures tegelik helivaljus ruumis, mitte elektriliselt seadmes (on see mõõdetud foonides või dB'des, pole oluline). Ja lisaks peaks süsteem arvestama ka mis on helitugevuse dünaamika signaalis - et konkreetsel juhul kõver oleks sobiv. Nüüd need viisid kuidas neid vajadusi realiseerida. Meeldib või mitte, Audyssey viis teha kõigepealt kalibreering konkreetses ruumis konkreetsete kõlaritega on seni üks õigemaid (selle abil saab ta info tegeliku helitugevuse ja VOL nupu asendi seosest). Pole vaja eraldi uurida mis tundlikkusega on kasutatavad kõlarid, kui palju ruum sumbub, signaali dünaamika saab digidomeenis lihtsalt kätte jne. Kasutajale on see lihtne, mida teeb selleks vastav protsessor, me muidugi vaid saame oletada.

Analoog on see keskond kus asi on keeruline teha (tuleb lihtsalt hoolikas olla) aga mingi tasemeni ikka võimalik. Nagu Svago kirjutas, sobitatud ehk võimendi mis on arvestatud mingite konkreetsete kõlaritega on üks märk paremast tulemusest. Oluline on vaadata seda et tegelikult on sobitamise juures olulisim moment esiteks kõlarite tundlikkus ja seejärel alles nende ASK. Seega kui võtta sama või väga sarnase tundlikkusega aga mingi muu kõlar, on kompensatsioonikõvera kasutamine ikka õige. Paraku pole ma näinud et ükski tootja tooks välja selle millise tundlikkusega kõlarit ta võimendile sobivaimaks peab. Küll näidatakse ära sobiv võimsustaluvus. Pole mõtet teemat vaevata sellega miks sellist parameetrit ei arvestata või kirja ei panda.

Et dünaamika analoogis oleks õige, on vaja jälgida et seadmete väljundid vastaksid mingitele normidele, nagu moi ütles - võivad need aga oluliselt erineda. Seepärast tulebki seda jälgida seadmete komplekteerimisel - või kasutada eelvõimendit mille saab iga sisendit eraldi seadistada (millele ma varasemalt vihjasin).

Kui nüüd tootja on valmistanud toonkompensatsiooniahela õieti, peaks tulemus olema optimaalne. Optimaalsus seisneb selles et kuulaja ei tunne vajadust erinevatel kuulamistugevustel kompensatsiooni sisse/välja lülitada.

Mul on see õnn teada millise kõlarite tundlikkusega on minu võimendi juures arvestatud, see on 92dB. Minu kõlarid on ca 91dB tundlikkusega, nii et olulist probleemi see erinevus esile ei kutsu, nii ei pea ka paika väide et ma igal õhtul loudness'i "nuppu keeran". Teen seda, aga väga harva.

[olavsu1]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

ahah, ma oskasin siis nüüd nii kirjutada, et SINA arusaad.

[OSX]

Vs: Re: Vs: PC helitämber

Kui seda toonkompensaatori asja natuke täpsemalt lahata siis on tegelikult asi üsna keeruline.
Erinved autorid/uurijad näitavad samavaljuskõverad üsna erineva kujuga ja erinevate tasemetega. Kindlasti on iga inimese jaoks samavaljuskõverad natuke erinevad ja need avaldatud kõverad on mingi keskmistatud valiku pealt mõõdetud jooned.

Kui panna mõne reaalse aparaadi (antud juhul the auto-loudness curve built into a preamplifier IC made for car stereos by a major Japanese consumer electronics manufacturer aga paremate ei leidnud) toonkompensatsiooni kõverad ja kõrva samavaljuskõverad kõrvuti, on kokkulangevus väga kehv

Ei saagi ju täpselt iga inimese individuaalsete omaduste kohaselt seda teha, sest kuidas see adekvaatselt ära mõõta? Pealegi ajas on see individuaalsus ka erinevalt muutuv. Nii on keskmistatud valik tõesti vajalik.

See konkreetne reaalse seadme graafik on optimeeritud ju arvestades keskkonda, konkreetselt siis autot peetakse kuulamiskohaks, mitte elutuba või kõrvaklappe vms. Võibolla mingis keskmises jaapani sedaanis ongi selline graafik pigem õigem, kuid kujusid vaadates ma arvan et see polegi projekteeritud järgimaks kuuldeõiget esitust, pigem lihtsalt adaptiivse tämbrikorrektsioonina sõltuvalt helivaljusest, mis omakorda võib veel CAN siinist võtta andmeid auto kiiruse kohta.

Ma meenutan ühte tubast seadet mis on ka kindlasti päris vale graafikuga : Estonia 010 eelvõimendi. Kompenseeriti ainult basse, mis tundus ka veider .