Toonkompensaatori kasutamine

[humax]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Nagu "Vanad torisejad" või "Väsimatud vanad torisejad". Samas no mida muud ikka teha on kui vaielda. Viisakam võiks seejuures muidugi olla.

Vaata moi, minu aravates on asi väga lihtne. Kes on vegan, kes on kõikesööja ja kes armastab lihtsalt head toitu ja selle teemal idee tasandil pole midagi vaielda, valikud on vabad ja kõigile. kui nüüd hakatakse seda mõttetut vaidlust arendama mingi tehnilise lahenduse tõttu mis on saatanast, kuradist ja mis kõik pekki keerab, siis on see nõme ja viitab sellele et nende tegelaste silmaring pole suurem,kui keskmise eestlase urru auk ja veel nõmedam on see kui hakatakse ärplema mingi seadme maksumuse ja raha taustal, et mida kallim seda parem ja kui keegi pole neid kalleid seadmeid kuulanud siis ei tea ta helist midagi! Kas see ikka on nii ja kas sellised vaidlused viiakse tasandile kus teisi, kes pealegi on erialse hariduse ja pika töökogemusega, kas siis helitehnikud raadioinsenerid või heli rezisöörid ja hakatakse neid solvama, mõnitama, ka sellistel vaidlustel on sisu olemas ja on see õige!? Mida siin vaielda ja kui siis konkreetselt mõne seadme tehniliste lahenduste, skeemielementide ja tehnoloogia üle siis seda ma mõistan ja see viib edasi paremate tehniliste lahenduste leidmisel seadmate valikul! Ilmselt loll olla on ikka väga valus, pealegi siis kui asjaosalised seda ise mõistavad ja mingis kompleksis vaevlevad. Selleks on valuvaigistid olemas. Loe ja saa targemaks teoreetiliselt ja siis rakenda seda praktikas uuri elu ja ära istu oma ideega teistele pähe. Austage ja pidage lugu, nendest inimestest kes on vaeva näinud ja selle vajaliku teema nii lihtsalt ja selgelt lahti rääkinud ja valik on teie kas kasutate või ei! Minu valikus tehnikal on need võimalused olemas ja pole mingit probleemi.

Teema täienduseks siis Ajakiri Radiohttp://publ.lib.ru/ARCHIVES/R/''Radio''/


ajakiri aasta 2000 Nr.10 lk 12 laadige alla ja saate end veidi täiendada ja lugeda kui asi huvi pakub ja slaavi keelt valdate tehnilise poole pealt. Enamlevinumad lahendused.

[urmas78]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Hästi kokku võetud, toetan 100%. Tänud.

[moi]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Kaks kõva kivi ei jahvata head jahu.
On mulgi olnud OSX-iga eriarvamusi ja talle on ikka k*adi raske midagi selgeks teha või tõestad kui ta on võtnud endale teise positsiooni, isegi kui see ekslik on ega ta seda enam ei muuda. Antud toonkompensatsioon pole see variant.
Sellega ei õigusta ma muidugi kuidagi kellegi sõimamist või ähvardamist, see pole lihtsalt viisakas, ka enamvähem anonüümses keskkonnas.

[OSX]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

On mulgi olnud OSX-iga eriarvamusi ja talle on ikka k*adi raske midagi selgeks teha või tõestad kui ta on võtnud endale teise positsiooni, isegi kui see ekslik on ega ta seda enam ei muuda.

Võin vaid sekundeerida, et ka moi'le pole võimalik mõnd asja selgitada - konkreetselt, kui inimesel on olemas asja katsetamiseks absoluutselt kõik, nii riistvara, know-how, ja kui see katsetamine seisneb ainult kahe takisti ja kahe kondensaatori filtriks ühendamises signaaliteele ning vastava faili käivitamises arvutis ning ainus mis puudub on tahtmine katsetada, siis rääkida OSX'i mõttejäikusest on... leebelt öeldes huvitav. Kuid see selleks, teema ei ole kellegi personaaliate lahkamine - asjatu jura on teema suhtes nii see viimane tegevus kui ka salvestusprotsesside ja seedenähtuste esitlemine, nii et kas on palju palutud täiskasvanutelt teemas püsida...?
Sest kui ära kustutan, on taas keegi kes solvub ja asub rünnakule sõnavabaduse kaitseks. Ääremärkusena - foorum ei ole kellegi inimõigus, see on teile privileeg, mida te kas oskate või ei oska kasutada.
Nii et teemasse?

[Svago]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Ei ole jah mõtet vaielda. Mõnele meeldib originaal, täpselt retsepti järgi tehtud toit, kasutades seejuures väga täpseid kaale komponentide valikul. Teine raputab samale toidule soola, pipart või lisab ketšupit, et oleks maitsvam. Tühja kah sellest Gordon Ramsay originaalsest retseptist ja tema maitsemeelest

Ma selgitan veel 2 reguleeringu mõtet. Lihtsuse mõttes oletame, et on 2 potet, kus esimene on ilma igasugu toonkompensatsioonita, millega reguleerime paika nivoo. Vahepeal on muidugi võimendusaste. Teine potekas on siis toonkompensatsiooniga ja kasutame helitugevuse reguleerimiseks. Kui me nüüd suurendame esimesega nivood ja teisega vähendame, siis suureneb toonkompensatsiooni ulatus. Kui me vähendame esimesega nivood, siis teisega nivood suurendades toonkompensatsiooni ulatus väheneb kuni lineaarseni. Signaalinivood on vaja reguleerida esimese potekaga isegi sama signaalallika puhul. Näiteks SAT raadio kanalid erinevad päris palju nivoode osas, eriti eri maade omad.
Tegelikult kasutan ma ikka keerulisemat toonkompensatsiooni kui ainult väljavõtetega pote. Viimase lahenduse parim variant on muidugi minu arvates 2 väljavõttega potekas. Mõnel tööstuslikul võimendil olen selle nominaale muutnud, et töötaks konkreetsete kõlaritega meeldivamalt, valiku olen teinud erinevaid lugusid kuulates. Sellega olen kompenseerinud kõlarite puudujääke kõrgemas ja madalamas otsas. Kõik kliendid ei suuda ju hirmkalleid firmakõlareid osta. Ja peab arvestama ka kliendi soove. Kunagi pidin kliendi soovi kohaselt reguleerima värvi TV mustvalge tasakaalu rohelise suunas, mis pidi olema vaadates rahulikum

Mul on veel üks vana Grundigi mono lauapealne raadio, millel on sees 1 väike valjuhääldi (mõõtudelt umbes nagu vene 1GD40). Sellel raadiol on vaid 1 nupp, millisega saab reguleerida helipilti – ühes otsas tõstab kõrgeid ja teises otsas madalaid. Helivaljuse sead helitugevuse nupuga paika ja siis leiad kõige meeldivama heli ühe nupuga tämbriregulaatoriga. Täitsa kuulatav on ja isegi väikesel nivool on basse-kõrgeid piisavalt ja heli meeldiv.

[moi]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Võin vaid sekundeerida, et ka moi'le pole võimalik mõnd asja selgitada ...
Nii et teemasse?

Olen ka mina vahest üsna põikpäine.
Mis teema see oli kus ma filtrit ei viitsinud katsetada, minu DSP-ga ja MTM jadaühenduses kesksagedustega OB?

[OSX]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Olen ka mina vahest üsna põikpäine.
Mis teema see oli kus ma filtrit ei viitsinud katsetada, minu DSP-ga ja MTM jadaühenduses kesksagedustega OB?

Amanero ja DSD.

[martk]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

..Ma selgitan veel 2 reguleeringu mõtet. Lihtsuse mõttes oletame, et on 2 potet, kus esimene on ilma igasugu toonkompensatsioonita, millega reguleerime paika nivoo. Vahepeal on muidugi võimendusaste. Teine potekas on siis toonkompensatsiooniga ja kasutame helitugevuse reguleerimiseks. Kui me nüüd suurendame esimesega nivood ja teisega vähendame, siis suureneb toonkompensatsiooni ulatus. Kui me vähendame esimesega nivood, siis teisega nivood suurendades toonkompensatsiooni ulatus väheneb kuni lineaarseni. Signaalinivood on vaja reguleerida esimese potekaga isegi sama signaalallika puhul.. .

Kenwood KA-7050 integreeritud võimendis on volume ja toonkompensatsioon lahendatud eraldi potedega ühel võllil - 1 paar on vasak ja parem volüüm ja sellele järgneb 2 paar, mis toonkompenserib.

https://ep1.pinkbike.org/p6pb16305162/p6pb16305162.jpg

[elukaz]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Üks lihtne test skeptikutele, lasta käima roosa müra ja kuulata seda erinevatel helitugevustel, kui kõrva järgi spekter ei muutu ja ei toimu suuremal tugevusel "avanemist" on kõik korras.

Kui on olemas müramõõtja siis keerata volum sellisesse asendisse et mängiks 85dB ja see nupu asend meelde jätta, selles asendis on mõlemal poolel õigus.

[martinj]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Vaata moi, minu aravates on asi väga lihtne. Kes on vegan, kes on kõikesööja ja kes armastab lihtsalt head toitu ja selle teemal idee tasandil pole midagi vaielda, valikud on vabad ja kõigile.

Tegelikult ei ole valikud nii lihtsad.
Kui inimene on taimetoitlane, annab ta oma lihatüki mulle.
Kui inimene on vegan, siis ta ise ei loomset päritolu toitu ei söö ja hoolitseb, et ka teised ei sööks.
Haakub hästi selle teemaga.

[Svago]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Kenwood KA-7050 integreeritud võimendis on volume ja toonkompensatsioon lahendatud eraldi potedega ühel võllil - 1 paar on vasak ja parem volüüm ja sellele järgneb 2 paar, mis toonkompenserib.
https://ep1.pinkbike.org/p6pb16305162/p6pb16305162.jpg

Väga hea, iseehitamise korral olen eraldi potekatega asja lahendanud. Tööstuslikel panin tavaliselt esimese tagapaneeli külge, kui ära mahtus. Teatud oludes on muidugi päris ebamugav sellega toimetada. Vaatasin ka lääne skeeme, ühel oli asi lahendatud eraldi korrektsioonidega (8 erinevat), mida lülitati ringi ümberlülititega. Vanadel, põhiliselt lampraadiotel, olid ka eraldi lülitid kõne ja erinevate muusikastiilide jaoks.

[olavsu1]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Vanadel, põhiliselt lampraadiotel, olid ka eraldi lülitid kõne ja erinevate muusikastiilide jaoks.

see oli tavaline tämbriregulaator (loe: tämbrisolkija). kõige parem neist nublakatest oli sümfoonia, ei tea küll miks need ülejäänud küljes olid, poleks vaja olnud.

[Svago]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

see oli tavaline tämbriregulaator (loe: tämbrisolkija). kõige parem neist nublakatest oli sümfoonia, ei tea küll miks need ülejäänud küljes olid, poleks vaja olnud.

See jah toonkompensatsioon ei olnud ja regulaator ka ei olnud, sest sees olid RC elemendid, mida lülititega vahetati, midagi ei reguleeritud potekatega. Mõnel oli vaid kõne/muusika lüliti ja seda oli küll päris mugav kasutada.

Kahe eraldi nupu kohta juba kirjutasin.

2. Kompenseerib võimendi puudujääke, ja, võim ei suuda puuksu teha - teeme talle klistiiri.

Ma mõtlen siis oma kooliajal kursusetööna 70-ndate keskel arvutatud ja füüsiliselt valmis tehtud võimendit. Diffastmeks oli militaarne 1GHz ja 1mV nihkepingega ühel kristallil baseeruv metallkorpuses transipaar. Lõpus olid 2T908AOC 100 eksemplari hulgast välja valitud 60MHz ja 10A-ni lineaarse vooluvõimendusega transipaar. Ka muud transid olid kõrge sagedusega. Moonutuse mõõtmiseks oli tollal lampidega mõõteriist, mis alla 1% ei mõõtnud. Sin võimsus oli 1% klirri juures 50W – mis oli projekteerimise ülesande algandmetest parem. Sagedus oli seevastu 1MHz lampgeneraatoriga mõõtes lõpuni lineaarne ja ilma algse sisendfiltrita tulid meie kesklaine jaamad detekteerituna sisse. Alumine ots oli 5Hz ja ka parem kui ülesandes. Lüütidega olid paralleelsed 0,22µF kilekondekad ja neid oli vaid 1 komplekt - tagasisides. Uuemate võimendite sisendastmed olen teinud väga heade diffpaaridega või väikese nihkepingega OP servoga. Olen alati ka ülejäänud komponendid 100% üle mõõtnud ning valinud (võrdse Ube ja beetaga samal Ik, ka eri tüüpide npn/pnp korral).

Või siis 1977.a. Grundigi kvadro kombain. Passis on kirjas DIN45500 näitajad ja kaasas on ka reaalselt mõõdetud näitajad. Näiteks võimsusvõimenduse riba oli DIN järgi madalam kui 10Hz ja kõrgem kui 80kHz. Tegelikult on 1% klirri juures tehases mõõdetud riba 7Hz kuni 125kHz.
Moonutused on mõõdetud 3 erineval sagedusel 40Hz, 1kHz, 20KHz ja võimsuste vahemikus 0,5W kuni 25W on 0,05% lineaarselt. 1kHz ja 20kHz on muidugi kõige paremad, praktiliselt võrdsed (veidi on 1kHz ikkagi parem), ja 40Hz kõige kehvem. Lubatud oli DIN järgi 0,2%. On mõõdetud ka intermodulatsioon 250 ja 8000Hz juures vahekorraga 4:1 DIN 45403 kohaselt, näiteks signaali/müra suhe on parem kui 84dB ja stereovastuvõtul parem kui 60dB.
Võimendi tundlikkus oli 140mV ja max suurem kui 4V. Plaadimängija tundlikkus oli 1,7mV ja max üle 45mV. Dual 1228 plaadimängijal oli Schure M95ED kvadropea 45kHz. Raadio tundlikkus on ULL 0,9µV (DIN45405). On väga palu erinevaid andmeid ja mõõtetulemusi, ka tämbrite ja toonkompensatsiooni kohta, paadimängija ajakonstandid ja parameerid nii stereo kui kvadro puhul jne. Kõlari lubatud takistused on 3,2..16Ω ja 2Ω puhul rakendub elektrooniline kaitse.
4Ω puhul on võimendi summutustegur 27dB. Kõrvaklapid võivad olla takistusega 5..2000Ω.
Kvadrosüsteemi sai kasutada ka stereona – kas 2 eraldi ruumis või võimsamana sillas jne. Üldse sai ühendada 6 kõlarit korraga. Kuna tollased kõlarid olid hea tundlikkusega, siis suuremat võimsust kodus 4 kõlari kasutamisel nagu ei vajanudki (kokku 120W, sellel ajal päris hea). Kõlarid olid 70W ja ribaga 30Hz ...20kHz DIN järgi. Tundlikkus oli 92 või 96dB, täpselt ei mäleta, peab nende passi otsima või siis uuesti üle mõõtma. ( Ühed tundlikumad, mis mul on olnud. Vanemad OR omad on ka umbes samas suurusjärgus).
Võrreldes S-90 mängisid kõiki sagedusi paremini ja moonutused olid kuulamisel palju väiksemad ja heli oli puhas. Osalt ka selle pärast, et on kompressioontüüpi. Samal võimsusel ei saanud neid kombaini taga võrrelda, sest tundlikkus on väga erinev. Tuli kasutada võimsamat võimendit. Kui kasutasin toonkompensatsiooni, siis tämbreid vaja ei läinud. Pigem kasutasin kõrgete filtrit, et müra vähendada näiteks kassettmaki või mõne nõrgema soome ULL jaama stereo korral. Ehki kassetikas oli Philipsi oma ja tollal päris normaalne Dolbi NR ja DNL-ga ning FSX peadega, erinevate linditüüpidega variant N2411 Hi-Fi.

Nii et võimendile klistiiri tollal alati vaja ei läinudki, ehkki oli kasutatud toonkompensatsiooni.

[Svago]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Üks pilt ka 1976.a. kasutatud 2T908AOC, milliste parameetrid on paremad kui laiatarbe omadel ja kõige suurem erinevus oli: sagedus üle 60MHz, vooluvõimendus oli enamusel 100 ringis (mõõtsin tollal ja nüüd 0,1A...6A lin, andmelehe järgi 10A-ni lin), küllastus 6A Ik korral alla 0,5V. https://eandc.ru/catalog/detail.php?ID=10686

[home]

Vs: Toonkompensaatori kasutamine

Praktiline audiofiilia - helitugevuse reguleerimine