Audioposimine

[olavsu1]

Vs: Audioposimine

Insener võib ja saab harrastada DIY-d täiesti vabalt

ega ikka ei või küll. intellektuaalse omandi kaitse reeglid või kuidas....

//mul keelati elektriku töö kümneks aastaks kui ühest firmast ära sai tuldud.

[moi]

Vs: Audioposimine

//mul keelati elektriku töö kümneks aastaks kui ühest firmast ära sai tuldud.

Seda saab ainult siis teha kui selle eest makstakse.

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Palun selgitada, mis on nende lausete mõte seoses antud teema pealkirjaga.


Mitte miski ei takista, peale selle et absoluuti ei eksisteeri, esineb vaid lähenemine sellele, miska tootearendus ei lõpe kunagi. Eestlane olemine ei ole siinkohal määrav. Või on? Välismaine on ikka parem?

Sonicul tundub olema probleem brändidega, vist ei näe et brändide taga on inimesed, täpselt samasugused insenerid nagu paljud eestlased, ka siin foorumis kirjutajad. Insener võib ja saab harrastada DIY-d täiesti vabalt ja seejuures pealuud ära murdmata. Bränd ilma asja tundvate ja tõsiselt töötavate inimesteta ei ole midagi, mull. Tihti kahjuks ka posimine. Ilma insenerideta võib metsas šamaanitrummi lüüa ja sinna juurde joiguda, see oleks autentne ja päris, sel juhul ei ole see isegi audiposimine.

Ma arvan, et sa said aru küll, mida ma öelda tahtsin. Sa oled korduvalt maininud, ka selles teemas, et mina nagu kollektsioneeriks audioseadmeid ning põhjuseks on see, et ma ei oska kohe ideaalset trakti komplekteerida. Tunnistan, et nii ongi, kuid see on minu valitud tee, kuidas jõuda täiuslikkuseni. Kellele see peaks jalgu jääma? Kuidas siin keegi ütleski: tähtis on lõpptulemus, mitte teekond. Mulle teadaolevalt oled sinagi üsna mitmeid võimendeid ning muid audioseadmeid valmistanud, ikka järgmine parem kui eelmine. Tekib samuti küsimus, et miks sa pole kohe osanud täiuslikku võimendit valmis teha?
Mida sa õieti "brändi" all silmas pead? Kas neid üldtuntud firmasid, mis siit foorumistki läbi käivad (Sony, Philips, Denon, Yamaha, Marantz, B&W, Jamo jne.), või neid vähetuntud firmasid, mida mina eelistan, aga foorumlased nendest kuulnudki pole? Ei saa ju tuntud brändinimi olla see, millest enamik inimesi kuulnudki pole.

[GU50]

Vs: Audioposimine

Täpsustuseks: tõepoolest on audiofiile, kes on seadmete kollektsioneerimise peal väljas. See ei oma seost kuulamise oskusega, nad ei pruugi üldse muusikat kuulata ega isegi aru saada, kas tema väärika sugupuuga seadmed üldse toimivad, kas need omavahel sobituvad toimimise seisukohast. Arusaadav, et kollektsionäär suhtub asjadesse omamoodi, ta otsib igavesti oma "Vipa plokki", sest "absoluutset võimendit" ei ole tal olemas (ikka veel...). Olen kohtunud rohkem kui ühe sellise isikuga, nimesid nimetamata.
Samal ajal kui seadmete sisu mõista soovivad inimesed arendavad seadmeid, ka suht sama sihiga - läheneda "absoluutsele võimendile", meetodid on vaid teised.
Kahjuks kui inimesed ei saa aru asjadest, millega nad tegeleda soovivad, siis liitub teemaga posimisfaktor ja see aina kasvab lumepallina, kui asjaga sisuliselt kurssi ei viida.

Miks ei ole tehtud seda kõige paremat võimendit valmis? Looduse (=füüsika) seadused ei võimalda, olen seda ka korduvalt maininud: absoluuti ei eksisteeri, eksisteerib ainult lõpmatu lähenemine sellele. Inimese tasandil: meie teadmised, oskused ja arusaamad võivad aja jooksul areneda, sellest tulenevalt ka meie tegevuse tulemuslikkus paraneb. Ja posimisfaktor aina langeb.

Mõistan ka kollektsionääri iha nende vähem tuntud brändide suunas, kes see ikka tahab samasugust pereautot nagu naabrimehel on, ikka ägedamat tahaks. Imelik on, et brändide taga olevaid inimesi ei nähta, ainult neid siltisid. Tahan öelda, et iga seadme taga on insenerid, kes on tegelikult samasugused kutid, nagu siin foorumis kirjutajad, noh need kes tehnikast midagi ikka jagavad ka.

Tihti on insener vabal ajal DIY. Kui ütlen et ta võib vabalt sellega tegelda, siis pean silmas inseneri oskusteabe taset. Võrdluseks: ülikooli professor võib vabalt kraavi kaevata. Kraavikaevaja üldjuhul aga professori tööga vabalt hakkama ei saa.
Seega küsimused kaitsmete paigaldamise suunast võivad tehnikafoorumis huumorinurgakese tekitada, samamoodi nagu küsimus, kas mähkida kõlarikaablid lambavilla või kaamelivilla sisse. Aga kaitsmete vahetamine ettenähtust suuremate vastu heli parendamise eesmärgil (mahub ju voolu rohkem läbi) - toob kaasa terve rea hoiatusi ja paremal juhul ka selgitusi, miks seda tegema ei peaks, aga jättes selgitamata, mis mõju sellel helile siis ikkagi oleks.
Ainuke lahendus audiofiilile on endale selgeks teha, mis see kaitse on, mismoodi tema mõjutab voolu liikumise suunda ja mis juhtuda võib, kui kaitse on liiga suure nominaaliga. Asjadest arusaamine on abiks audiofiilias, aga samuti tavaelus.

Mis minu enda "seadmete kollektsiooni" puutub, siis koostan selliseid seadmeid, mida poest osta ei ole võimalik. Või siis maksavad analoogid poes nii palju, et tekib põhjendatud küsimus asja soetamise mõttekusest. Sellega on tegevus nagu põhjendatud, või mis.

[Sonic]

Audioposimine

Imelik on, et brändide taga olevaid inimesi ei nähta, ainult neid siltisid. Tahan öelda, et iga seadme taga on insenerid, kes on tegelikult samasugused kutid, nagu siin foorumis kirjutajad, noh need kes tehnikast midagi ikka jagavad ka.

Miks sa oled nii kindel, et ainult sina oled võimeline nägema brändide taga olevaid inimesi?

Mis minu enda "seadmete kollektsiooni" puutub, siis koostan selliseid seadmeid, mida poest osta ei ole võimalik. Või siis maksavad analoogid poes nii palju, et tekib põhjendatud küsimus asja soetamise mõttekusest. Sellega on tegevus nagu põhjendatud, või mis.

Siit loen välja, et sinu arvates on õige kollektsionäär ainult see, kes kogub enda tehtud asju. Tundub, et sinu jaoks eksisteerib ainult kaks arvamust: sinu enda arvamus ja vale arvamus.

Sul on lühikese tilli sündroom?

Võta rohud ära ja puhka natuke, läheb paremaks.

[GU50]

Audioposimine

Miks sa oled nii kindel, et ainult sina oled võimeline nägema brändide taga olevaid inimesi?

Miks sa arvad, et ainult mina näen brändide taga inimesi? Mina olen üks inimene nii mõnegi brändi taga.

Siit loen välja, et sinu arvates on õige kollektsionäär ainult see, kes kogub enda tehtud asju. Tundub, et sinu jaoks eksisteerib ainult kaks arvamust: sinu enda arvamus ja vale arvamus.

Ära pööra jutu mõtet kummuli! Kollektsionäär on see kes kogub asju. Kelle tehtud, pole oluline.
Mina muide ei kollektsioneeri asju, ammugi mitte audiotehnikat. Aga arendamisega tegelen jõudu- ja teadmisi mööda.

Minu jaoks eksisteerib eelkõige minu arvamus, see võib olla nii õige kui vale. Minu arvamus püsib kategoorias "õige", kuni pole tõestatud vastupidist.
Samadel alustel eksisteerivad muud arvamused, mis võivad olla nii õiged kui valed.
Seejuures ei saa unustada taas universaalset reeglit, et kõik siin maailmas on suhteline.

Mõne inimesega ei ole väga viljakas arutleda baasilistel filosoofilistel tasanditel, kuid siit need arusaamad maailma ja asjade toimimisest algavad.

[Sonic]

Vs: Audioposimine

On kaks oma ala tõelist asjatundjat, üks neist elab Jaapanis, teine Eestis. Mõlemad tegelevad sama asjaga, nimedki on neil juhtumisi väga sarnased, ainult kaks viimast tähte erinevad. Ühel on võimendi nimeks Wanemuine, teisel Kagura, mõlemad on lampvõimendid. Kuidas aga seletada nende ca 50 kordset hinnavahet?

[moi]

Vs: Audioposimine

Kindlasti võib suure osa hinnavahest panna ka brändi nime alla. Audio Note on omal ajal aga ka tehniliselt vigaseid seadmeid vägagi kalli hinnaga müünud, kunagi olid neil DAC-id, kus kanalite vahel oli ilusti mõõdetav viide, kuulates sellest eriti keegi aru ei saanud.

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Audio Note on omal ajal aga ka tehniliselt vigaseid seadmeid vägagi kalli hinnaga müünud, kunagi olid neil DAC-id, kus kanalite vahel oli ilusti mõõdetav viide, kuulates sellest eriti keegi aru ei saanud.

On kaks Audio Notet, Inglise ja Jaapani. Kumma toode see DAC oli?

[moi]

Vs: Audioposimine

Neid DAC-e oli ikka peoga aga vist olid ikka UK AN omad, igal juhul mitte Kondo.

[martk]

Vs: Audioposimine

Kuniks laenatud avatariga - kus kõrvaklappidega ahv - omanik pole skeeme avaldanud, on raske konstruktiivselt kaasamõelda. Tema viidatud nimed (Sony, Philips, Denon, Yamaha, Marantz, B&W, Jamo jne.) omavad neid.

[GU50]

Vs: Audioposimine

On kaks oma ala tõelist asjatundjat, üks neist elab Jaapanis, teine Eestis. Mõlemad tegelevad sama asjaga, nimedki on neil juhtumisi väga sarnased, ainult kaks viimast tähte erinevad. Ühel on võimendi nimeks Wanemuine, teisel Kagura, mõlemad on lampvõimendid. Kuidas aga seletada nende ca 50 kordset hinnavahet?

[ATTACH=CONFIG]17839[/ATTACH]

[ATTACH=CONFIG]17840[/ATTACH]

Mis Wanemuine siis maksab ka?
Kuna sa ise pole seda võimendit tõsisemalt kuulanud, siis on selliste seisukohtade esitamised võrdsed posimisega.

Tehasetoodetud võimendite korral on hinda moodustavad asjaolud võrdlemisi lihtne lahti selgitada: esiteks on neil suured kulud: palgal on direktor, sekretär, osakonnajuhatajad, raamatupidaja, koristaja, mitmed töölised-tinutajad ja heal juhul ka paar inseneri. Eraldi tootmisüksus vaja sisustada, kütta ja valgustada jne. Kõigest sellest tekib suur kogus "audiofiilset õhku" hinnas, sest tootearendus on kallis (neetud insenerid, ei saa ka ilma nendeta kuidagi...) ja need kulud on vaja kiirelt tagasi teenida, aga tooteseeriad on väikesed.
Reaalsus on et tehasetootjal on möödapääsmatu kulukat tehast üleval pidada ja osanikele audiofiilide käest dividende nõutada. Selliseid võimendeid on vaja demoda kaugete maade audiomessidel ja seda ei saa kuidagi odavaks tegevuseks nimetada. Ega ometi keegi tõsimeeli usu et selline võimendidetailide kooslus mingil põhjusel võiks päriselt maksta 5-kohalise rahanumbri? Olles näinud seestpoolt elektroonikatööstust ühes üsna kalliks loetavas Põhjala riigis, tean hästi kuidas moodustub toote jaehind ja seadmes kasutatud detailide väärtus ei ole sellest kindlasti mitte lõviosa.
Ja mis teeb japsi võimendi nii heaks? Küsitav hinnanumber? Või Rated power 50W @1kHz, 5% THD? Päriselt?!

Võrdluseks teine lahenduse variant: üks mees projekteerib seadme. Sama mees soetab vajalikud detailid. Ikka sama mees koostab seadme. Ja kõik see aeg pole talle isegi palka vaja maksta!
Aga audiofiilile tulemus ei sobi. Sest ei ole nii kõrget hinnalipikut küljes, mis ahhetama paneks. Mingi kodumaine värk ka veel. Ja seadme tegija on ka mingi peaaegu naabrimees, no tuttav tüüp igal juhul. No seade ei saa ju olla piisavalt väärikas sellise taustaga... Kui päris Jaapanist ei ole, no oleks vähemalt Vladivostokist või Moskvastki toodud või midagi...
Või mis?

Head kevadposimist, seltsimehed audiofiilid!

P.S. kui ma projekteerin mõne seadme näiteks Šveitsis või Hispaanias olles, kas see siis läheb kirja nagu Šveitsis või Hispaanias loodu? Või ikka nagu Eestis?

[Sonic]

Audioposimine

Mis Wanemuine siis maksab ka?

Sama küsimus minulgi, kust saaks hinda ja skeemi näha?

Aga audiofiilile tulemus ei sobi. Sest ei ole nii kõrget hinnalipikut küljes, mis ahhetama paneks. Mingi kodumaine värk ka veel. Ja seadme tegija on ka mingi peaaegu naabrimees, no tuttav tüüp igal juhul. No seade ei saa ju olla piisavalt väärikas sellise taustaga... Kui päris Jaapanist ei ole, no oleks vähemalt Vladivostokist või Moskvastki toodud või midagi...
Või mis?

Seda võib juba audiosonimiseks nimetada.

[OSX]

Vs: Audioposimine

Kuidas aga seletada nende ca 50 kordset hinnavahet?

Huvitav - siin sa ju nagu teadsid hinnavõrdlust esitada, aga nüüd küsid hinda ja skeemi...? Ja mida sina teed skeemiga ?

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Kuniks laenatud avatariga - kus kõrvaklappidega ahv - omanik pole skeeme avaldanud, on raske konstruktiivselt kaasamõelda. Tema viidatud nimed (Sony, Philips, Denon, Yamaha, Marantz, B&W, Jamo jne.) omavad neid.

Milliseid skeeme ma avaldama peaksin?