Audioposimine

[madis64]

Vs: Audioposimine

Äkki sealt tulekski seletus nähtusele, et aparaatidega mõõdetud "parim ASK" ei olegi inimkõrvale parim kuulata?

Ilmselt nii on, kuid lähtudes sellest, et iga kuulaja taju on individuaalne ja teistest erinev, siis on subjektiivselt meeldivaima heli saamiseks põhimõtteliselt kaks võimalust - kas kasutada võimalikult "vaikimisi sirget" audioahelat ning rakendada teadlikult (dsp, tämbriregulaatorite, ASK-d muutvate kaablite jne) abil soovitud muudatused või üritada leida selliseid ahelakomponente (võimendid, kõlarid, kaablid jne), mis vaikeolekus muudavad heli individuaalse eelistuse kohaselt. Arvestadaes inimeste ja nende individuaalsete eelistuste hulka, tundub teine viis vägagi vaevaline ja rahakotile koormav olema.

[OSX]

Vs: Audioposimine

Igasuguse seadme mõõtmine on selleks et et tuvastada esiteks anomaaliate puudumine, teiseks reaalsed sageduspiirid, kolmandaks mürade iseloom ja spekter jne. Toon näite anomaaliatest: mind üllatas mingil ajal et testimiste numbrid tulid kehvakesed - selgus et seda põhjustas teleri toiteplokk, mille häirete piik on kuskil 63kHz. Seega, jäädes mõõdetavasse helispektrisse, nihutas see häire noise floori ja THD numbrid täiesti valeks. Me rääkisime, et A-filtriga mõõtmine on nii ja naa, siin on nüüd näide et kasutades A-filtrit oleks ma olnud ilmselt rahul paremate tulemuste tõttu. Kuid olen rohkem rahul kui mõõdan ilma A-filtrita aga mitte nii laia ribaga.

Miks on "parim ASK" vahel niru kuulata? Esmalt, me peame arvestama et inimkõrvad on sisuliselt kõik individuaalsete karakteristikutega, mis pealgi ajas muutuvad. Ei ole konstantsed, seega. Et miski oleks konstantsem, siis on standardiseerimise käigus mõeldud et üks asi võiks olla ühtlane ASK.

Toon näite, kus üks ressiiver, mille ASK on lineaarne, kõlas ebamugavalt. Vihje, et midagi ongi valest, sisaldus juba user manualis - "legendaarne 70'ndate sound". Mis tuli välja - kõigis olulistes kohtades oli kasutatud signaaliteel mingeid jopakaid närusid elektrolüüte, mille heli andis siis selle "70'ndate" soundi. Vahetasin need Elna Silmic II vastu ja mind ei häiri see ress enam kuidagi. (Kilekondekaid ei pannud kuna need ei mahtunuks sinna)
Jäävad veel muud skeemitehnilised võimalused, mis annavad küll "parima ASK" kuid omavad ometi helilisi iseärasusi. Väljundastmete transistori tüübid näiteks. Või see kas kasutatakse sisendis kõige digitaliseerimist. Momente leidub veelgi.

Sellega jõuan oma postituse esimese lauseni tagasi. Ja lähen edasi DIYerite maale, kus võib vabalt olla et keegi ehitab endale seadme mis mängib jumalikult tema jaoks. Ja see võibki nii olla, sest tegija on arvestanud oma kuulamiskogemust, oma ruumi akustikat, oma kuulamisharjumusi jne. Kuid niipea, kui ta võtab selle imeteo ja tassib kuhugi mujale, on tasakaal lõhutud. Seal mujal ei sobi enam ruumi, erinevad inimesed on oma kordumatute kõrvadega kuulamas, liidetav tehnika erineb, võibolla ka helimaterjal on teine...

Selleks ongi mingil määral vaja parameetreid standardiseerida, kui me eeldame et seade on toodetav vähemalt väikeseerias - selleks et ta potensiaalselt sobiks rohkematele kuulajatele kui ainult väljatöötajale.

Mis on võimalused pärast standardiseeritud toote omandamist? Audiofiil hakkab proovima erinevaid seadmeid, kuniks jõuab kombinatsoonini mis teda rahuldab. DIYer vaatab mis on "karul kõhus" ja vastavalt sellele teeb muudatused, mis tähendab et ta ei vaheta elu lõpuni seadmeid. Kui vaja, paneb isegi kaitsme õigetpidi sisse.

Ei ole arukas olla ainult kuulamise peal või uskuda ainult mõõtmisi. Mõlemat on vaja.

[urmas78]

Vs: Audioposimine

Igaühel meil on tugevamad ja nõrgemad küljed. Mina tunnen end tugevamalt mõõtes, seega mõõdan kõike mida saab mõõta. Kuulaja tunneb kindlamalt kuulates, las siis kuulab. Lõpptulemus on oluline, mitte teekond. Lihtsalt tehnikainimene tahab aru saada mis ja miks et saada kogemusi ja mõõdab kõik üle, ka see pole vale. Teeme seda mida oskame. Kui muud ei oska siis kasvõi vahetame kaitsmeid. Tehnikainimese jaoks on see väga veider, aga kui tulemus on hea, siis käib küll. Kui Ants hindab ainult kallist tehnikat las ta siis ostab seda, eriti kui jaksab. Me ei peagi kõigest aru saama.

[A.R.]

Vs: Audioposimine

1. häirete piik on kuskil 63kHz.
2. mingeid jopakaid närusid elektrolüüte

Huvitav mida see 63 kHz siis väljundspektris muutis?

Mis oli siis nendel jopakatel (nii inimlik iseloomustus) teisiti?
Kas ainult mahtuvus või ka veel midagi muud?

[OSX]

Vs: Audioposimine

Spektris endas ei muutnudki, aga kui THD arvutatakse üheks väärtuseks tervet mõõdetavat riba ja selle noise floori arvesse võttes, siis tuleb see nadi numbrina.

Mahtuvus oli nagu sildile vastav, kuid heli iseloom oli pikapeale häiriv. Raske kirjelda kas see oli moonutus (ilmselt oli) või veel midagi, aga Silmic'ud sellist vaevust pikemal kuulamisel tekita. Olles kuulanud Silmic'uid ka muudes lahendustes, ütlen et nende helivarjundi tõid nad sinna kaasa, kuid et monteerimisruumi tüttu alternatiiv pole, on see parim võimalik kompromiss.

[urmas78]

Vs: Audioposimine

Huvitav mida see 63 kHz siis väljundspektris muutis?

Kõrge sagedus paneb mõõteriista osuti näitama suuremat müra, kõrvaga ikka vaikus.
Kunagi 30 aastat tagasi oli "Radio" ajakirjas nõuka "parim" lindi eelvõim disainitud. Eeldus oli et millivoltmeeter näitab vähem. Hiljem selgus et see oli sellest et võimendi ribalaius vähenes ja kõrge (kuuldamatu) sageduse osakaal vähenes, müra näit vähenes. Oleks A filtriga mõõdetud siis poleks tegelikult parenemist olnud. Seega kogu eelvõim oli jama, sest polnud õigeid mõõteseadmeid.
Seega eeldus et müra mõõta kogu ribas on natuke siiski probleem. Nimelt kui mõõta kuni 20kHz on näit väiksem, kui aga mõõta kuni 1MHz on paratamatult näit suurem, suuremal sagedusel on alati müra rohkem. Kui aga mõõta kuni 1GHz on näit veel suurem. Seega kuhugi on vaja ikka piir tõmmata, pole mõtet mõõta müra kuldamatust osast.

[A.R.]

Vs: Audioposimine

Nojah, osutriist.
Oleks ju võimalus salvestada ja siis teha Fourier pööre.
Koos 63 kHz müraga ja ilma.
Siis peaks paistma mida see 63 seal veel muudab.
(Ilmselt tuiklemise kaudu.)

[Svago]

Vs: Audioposimine

Tähendab, et sa nõustud minu ja moi ühise seisukohaga, et iga heade mõõtmistulemustega aparaat ei pruugi olla kuulmise järgi hea heliga.

Palju sõltub ka sellest, mis signaaliga mõõta. Paljud võimendid, milliste sin on väga väikeste moonutustega, on nelinurga puhul päris kehvad ja see on täitsa kuuldav dünaamilise moonutusena. Mõnel helikaardil on 15kHz sin täitsa kolmnurga nägu, mõnel paremal 192kHz hakkimisega kaardil on jälle tegemist kehva nelinurgaga – esineb teatud võnkumisi kui vaadata 500MHz ossiga..

[urmas78]

Vs: Audioposimine

Mõnel helikaardil on 15kHz sin täitsa kolmnurga nägu,

no 10 eur või odavamal olen sellist näinud et ei ole filtrit väljundis. Vähegi korralikumal ikka filtrid sees ja välja tuleb ilma kõrgsageduseta.

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Asja tundev audiofiil saab suurepäraselt hakkama ühe väga hea süsteemiga ja oskab selle endale ka komplekteerida.

Asja tundev isetegija saab suurepäraselt hakkama parima võimendi disainimisega ja oskab selle endale ka valmis teha. Selleks pole vaja oma tehtud töödest kollektsiooni tekitada. http://www.konka.ee/
Küsiks siis otse välja: mis takistab ühel kõiketeadjal eesti isetegijal valmis ehitada maailma parim võimendi, mis oleks referentside referents?

[olavsu1]

Vs: Audioposimine

Asja tundev isetegija saab suurepäraselt hakkama parima võimendi disainimisega ja oskab selle endale ka valmis teha. Selleks pole vaja oma tehtud töödest kollektsiooni tekitada. http://www.konka.ee/

Sul on lühikese tilli sündroom?

[Svago]

Vs: Audioposimine

no 10 eur või odavamal olen sellist näinud et ei ole filtrit väljundis. Vähegi korralikumal ikka filtrid sees ja välja tuleb ilma kõrgsageduseta.

192kHz ei saa nii odavalt isegi Ostast. Selline võnkumine oli ainult nelinurga puhul ja selle harjal. Võrdlesin ka digifiltrit ja tavalist. Eelistus jäi viimasele.

[OSX]

Vs: Audioposimine

Küsiks siis otse välja: mis takistab ühel kõiketeadjal eesti isetegijal valmis ehitada maailma parim võimendi, mis oleks referentside referents?

Takistab see et üks kõikekuulev fiil ei oska defineerida seda referentside referentsi - nii lihtne ongi.

[olavsu1]

Vs: Audioposimine

Takistab see et üks kõikekuulev fiil ei oska defineerida seda referentside referentsi - nii lihtne ongi.

pigem nad on koormatud vaikimiskohustusega.

[GU50]

Vs: Audioposimine

Asja tundev isetegija saab suurepäraselt hakkama parima võimendi disainimisega ja oskab selle endale ka valmis teha. Selleks pole vaja oma tehtud töödest kollektsiooni tekitada. http://www.konka.ee/

Palun selgitada, mis on nende lausete mõte seoses antud teema pealkirjaga.

Küsiks siis otse välja: mis takistab ühel kõiketeadjal eesti isetegijal valmis ehitada maailma parim võimendi, mis oleks referentside referents?

Mitte miski ei takista, peale selle et absoluuti ei eksisteeri, esineb vaid lähenemine sellele, miska tootearendus ei lõpe kunagi. Eestlane olemine ei ole siinkohal määrav. Või on? Välismaine on ikka parem?

Sonicul tundub olema probleem brändidega, vist ei näe et brändide taga on inimesed, täpselt samasugused insenerid nagu paljud eestlased, ka siin foorumis kirjutajad. Insener võib ja saab harrastada DIY-d täiesti vabalt ja seejuures pealuud ära murdmata. Bränd ilma asja tundvate ja tõsiselt töötavate inimesteta ei ole midagi, mull. Tihti kahjuks ka posimine. Ilma insenerideta võib metsas šamaanitrummi lüüa ja sinna juurde joiguda, see oleks autentne ja päris, sel juhul ei ole see isegi audiposimine.