Audioposimine

[mihkel7]

Vs: Audioposimine

Tere ja vabandan, et vahele trügin kuid kas ma tohiksin sõbraga tulla Sonicu juurde kuulama? Kui jah siis täpsemalt PS. Tänan

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Tere ja vabandan, et vahele trügin kuid kas ma tohiksin sõbraga tulla Sonicu juurde kuulama? Kui jah siis täpsemalt PS. Tänan

Mina ei ole füüsik, minu juurde võib ikka tulla audiojuttu puhuma ja kuulama

[OSX]

Vs: Audioposimine

Ära torgi füüsikuid kui omal pea ei võta!

[tm101]

Vs: Audioposimine

Natuk liiga lai teema, et paari lausega kokku võtta. Etappe, kus faasinihked tekivad või teadlikult tekitatakse on ju palju, alates mikrofonide paigutusest kuni masteriseerimiseni välja, sinna vahele jäävad veel igasugused süntesaatorid ja efektiprotsessorid. Sisuliselt kõik, mis monost laiem, on faasinihe vasaku ja parema kanali vahel.
Küll aga ei saa ma aru, kas ja kuidas tekib see kõlarikaablites, eeldusel et kaablipaar A ja kaablipaar B on ühepikkused?

Ega mina seda pole öelnudki, et kõlarikaabel faasinihet teeb.

Kui see faasinihke teema on nii keerukas, siis palun selgita põhielemendidki.SISULISELT, mitte nii, et neid kohti on palju.Milles saa faasinihe täpsemalt seisneb.Ma ju teadsin ette, kui seda juttu esimest korda lugesin, et jääd veits plindrisse.

Nüüd valisid tee, nagu poliitikutel kombeks.Häma.

Kirjelda ikka täpselt seda faasinihke lugu.Ja nii, et oletame. et võimendite kõlariklemmidel on faasid paigas.Mis tegelikult peaks ju nii olema, sest muidu oleks tegu defektse tooteda.ÄRA ainult siia otsa äärmusi hakka hämama.

[moi]

Audioposimine

Ise diplomeeritud insener, foorumi üldmoderaator aga räuskab nagu mingi turumutt. Lõpeta ometi, piinlik hakkab juba. Tema ei helista kunagi, sest tal on "helista mulle" pakett

räuskama ‹räusata48›
lärmama, lõugama, käratsema; praalivalt kisama, õiendama vms.Räuskas kõva, rämeda, roostes häälega. Joodik räuskab ropult, valjusti, teistest üle. Praalis ja räuskas ähvardusi.

Kohe näha, et vanad sõbrad.

Natuk liiga lai teema, et paari lausega kokku võtta. Etappe, kus faasinihked tekivad või teadlikult tekitatakse on ju palju, alates mikrofonide paigutusest kuni masteriseerimiseni välja, sinna vahele jäävad veel igasugused süntesaatorid ja efektiprotsessorid. Sisuliselt kõik, mis monost laiem, on faasinihe vasaku ja parema kanali vahel.

Ainult faasinihetega seda lava ei tekitata. Lava suurus kõigis mõõtmetes sõltub väga paljudest asjadest, millest faaside nihe kanalite vahel on ainult üks väike osa. Mõned neist on: helikanali ASK, lisatud (või naturaalselt olemas olev) reverberatsioon (kaja), heli harmooniliste koosseis (erinevate harmooniliste tase võrreldes põhi sagedusega), kanalite vaheline ülekostvus, heli atakkide iseloom/kuju, jne. Kõige suurem mõju on sellele lavale muidugi kuulaja kujutlusvõimel ehk tema oskusel kuuldavat heli oma peas visualiseerida.

[ats]

Audioposimine

Ega mina seda pole öelnudki, et kõlarikaabel faasinihet teeb.

Kui see faasinihke teema on nii keerukas, siis palun selgita põhielemendidki.SISULISELT, mitte nii, et neid kohti on palju.Milles saa faasinihe täpsemalt seisneb.Ma ju teadsin ette, kui seda juttu esimest korda lugesin, et jääd veits plindrisse.

Nüüd valisid tee, nagu poliitikutel kombeks.Häma.

Kirjelda ikka täpselt seda faasinihke lugu.Ja nii, et oletame. et võimendite kõlariklemmidel on faasid paigas.Mis tegelikult peaks ju nii olema, sest muidu oleks tegu defektse tooteda.ÄRA ainult siia otsa äärmusi hakka hämama.

Kui tahad häma meisterklassi näha, siis selleks on sinu esimene postitus siin teemas.

Sisuliselt - võtame kaks mikrofoni (stereopaari) ja ühe instrumendi, näiteks flöödi. Kui nüüd flöödist jõuab heli ühte mikrfoni varem kui teise, tekib faasinihe.
Kas tõesti peab põhikooli füüsikaga tegelema?

Ainult faasinihetega seda lava ei tekitata. Lava suurus kõigis mõõtmetes sõltub väga paljudest asjadest, millest faaside nihe kanalite vahel on ainult üks väike osa. Mõned neist on: helikanali ASK, lisatud (või naturaalselt olemas olev) reverberatsioon (kaja), heli harmooniliste koosseis (erinevate harmooniliste tase võrreldes põhi sagedusega), kanalite vaheline ülekostvus, heli atakkide iseloom/kuju, jne. Kõige suurem mõju on sellele lavale muidugi kuulaja kujutlusvõimel ehk tema oskusel kuuldavat heli oma peas visualiseerida.

Ole hea ja lülita kuualmissüsteem monoks. Vaata mis su reverbatsioonist ja lava laiusest järgi jääb ja tule rääkima, et faasinihe on ainult üks väike osa.

[moi]

Vs: Audioposimine

Kas sa väidad, et kui salvestamisel on heliallikas stereona kasutatud mõlemast mikrofonist ühel kaugusel, siis stereo pilti ei teki kuna faasinihet kanalite vahel ei ole?

[olavsu1]

Vs: Audioposimine

Kas sa väidad, et kui salvestamisel on heliallikas stereona kasutatud mõlemast mikrofonist ühel kaugusel, siis stereo pilti ei teki kuna faasinihet kanalite vahel ei ole?

kui mõlemad pooled on täpselt võrdsed siis see on sama kui mono.

[OSX]

Vs: Audioposimine

Siiski siiski - ühe erinevusega reaalsest monost: ruumiheli komponent on ikka jätkuvalt stereos, kui näiteks instrument tundub sama nagu monos.

[mati1]

Vs: Audioposimine

Kahe mikrofoni paigutus ,instrumendi salvestamiseks on väga kriitiline . Lihtsalt mikrofonide suvalise paigutuse korral on faasinihe lihtne tulema. Saab ka väga hea "ruumi" kahe mikrofoni x-y paigutusega.
Eriti hea tulemuse olen saanud laval mikrofonide kolmnurk paigutusega.

[moi]

Vs: Audioposimine

kui mõlemad pooled on täpselt võrdsed siis see on sama kui mono.

Nagu eespool läbi käis, oleks mono kui mõlemad mikrofonid oleks täpselt samas punktis, kui nad aga on teineteisest eemal, tekkib kohe mingi lava, ehk helipildile mingi sügavus ja laius.

[tm101]

Vs: Audioposimine

Sisuliselt - võtame kaks mikrofoni (stereopaari) ja ühe instrumendi, näiteks flöödi. Kui nüüd flöödist jõuab heli ühte mikrfoni varem kui teise, tekib faasinihe.
Kas tõesti peab põhikooli füüsikaga tegelema?

Päris lahe .Midagi nii head iga päev lugeda ei anta.Mind ümbritsebki sel juhul üks suur faasinihe.Mul peakolu küljes kaks mikrofoni (kõrva).Istub inimene.Pea on otse.Pead ei keera.Tema ees istuvad kaks inimest , kes hakkavad AAAA hääldama.Ja Sul on häda käes.Kuri faasinihe tuli kohal , mitte muffigi enam aru ei saa.

Kui mina oleks seal samas situatsioonis seal istumas , siis tõlgendab minu aju seda kuuldavat lava sel moel ,et ma tajun kolme ruumimõõdet.Üks aataja on minust vasemal ja teine paremal.Samuti võin ma aimata inimeste kauguse minust ja kõrguse.St kas nende suu on minu kõrvade kõrgusel või madalamal.

Täpselt samasugune lava tajumine tekib muusikat kuulates.Erinevate taasesitajate masinate (võmendi jne) tekitatuv tajutav lava tundub erineva suurusega.

[martk]

Vs: Audioposimine

Kuuldava "lava laiuse, kõrguse ja sügavuse" tekitamine kodus on kunst omaette ja kaugel audioposimisest.
Ja just vastas- ning pärifaasidega mängitakse, et heli taasesitamisel kodustes tingimustes "lava" paika saada:
I play the out-of-phase track and incrementally move the speakers to achieve the most diffuse sound possible. Close your eyes and you should not be able to localize any sound, meaning zero soundstage and imaging. If you can pinpoint the sound, move your speakers very slightly. With the out-of-phase sound, you should be totally engulfed in sound and with your eyes closed, the sound should not appear to be directional but simply exist in the room. The closer you can come to this effect, the better your speaker location will be for superior soundstaging and imaging with normal in-phase sound.

https://6moons.com/audioreviews/theroom/6.html

[ats]

Audioposimine

Kas sa väidad, et kui salvestamisel on heliallikas stereona kasutatud mõlemast mikrofonist ühel kaugusel, siis stereo pilti ei teki kuna faasinihet kanalite vahel ei ole?

Teoreetiliselt jah, aga praktikas mitte, kuna ükski naturaalne instrument ei tekita heli ühest väiksest puntkist, lisaks veel ruumipeegeldused. Üsna kapriisne on klaver, kus heliredelit mängides hüppavad mõned noodid päris tugevalt vastandfaasi.

Sisuliselt - võtame kaks mikrofoni (stereopaari) ja ühe instrumendi, näiteks flöödi. Kui nüüd flöödist jõuab heli ühte mikrfoni varem kui teise, tekib faasinihe.
Kas tõesti peab põhikooli füüsikaga tegelema?

Kui sa natuke psühhoakustikat õpiks, siis selliseid järeldusi poleks.
See mis toimub lava ja mikrofonide vahel pole 1:1-le sama, mis toimub lava ja inimkõrvade vahel. Inimkõrv ei ole mikrofon. Mikrofon on lihtsalt üks rumal membraan, inimkõrv on tark ja selektiivne.

[moi]

Vs: Audioposimine

Teoreetiliselt jah, aga praktikas mitte, kuna ükski naturaalne instrument ei tekita heli ühest väiksest puntkist, lisaks veel ruumipeegeldused. Üsna kapriisne on klaver, kus heliredelit mängides hüppavad mõned noodid päris tugevalt vastandfaasi.

Sama moodi ei ka kao ruum ka sellise heliallika puhul, mis on nn. punktallikas ja on mõlemast mikrofonist ühel kaugusel, kuna ruumist tekivad ka peegeldused ja muud lisad, mida ma eespool üles lugesin. Faaside erinevus ei ole ainus asi mille järgi inimese kõrv heli asukohta suudab tuvastada, see oli minu põhiline point.