Teade

Collapse
No announcement yet.

Väike mõistatus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #61
    Vs: Väike mõistatus

    Vaevalt et madalsageduse puhul, keegi vahed suudab teha, kas on teine või kolmas. Nimetaks seda sanktsioneerimata ülemineku protsessiks. Aga kas kesksagedusele see nähtus mingil moel mõju ei avalda? Isiklikult minule see valmistaks rohkem muret.
    Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.

    Comment


      #62
      Vs: Väike mõistatus

      Seal alla 60Hz, kus mul see kamm käib, see vist kesksagedusele ei mõju. 60 Hz 3. harmooniline on 180 Hz. Kõrgematel sagedustel, kus harmoonilised kesksagedusele jõuavad, võibolla võib mingi kuuldav mõju olla. Või kui väikseid THD numbreid üldse keegi on võimeline kuulma?

      Comment


        #63
        Vs: Väike mõistatus

        Ilmselt jäi minu jutt segaseks, proovin seletada, kuigi antud teemaga ilmselt sellel pistmist pole. Aga alati võib proovida teise nurga alt läheneda. Samas võin ka mingit umbluud ajada.
        Oletame et võimendil on mingi probleem, oleks nägu loogiline et madalsagedustel on kõige paremini näha harmooniliste tekkimist, kuna seal on energia kõige suurem. Peaks ju ka loogiline olema et see avaldab mõju ka kesksagedusele, aga kuidas? Iseenesest on seda mõju väga hästi kuulda, juhul kui süsteem on tasakaalus. Kui muidugi on juurde lisatud viivitusega subwoofer, siis lihtsalt ongi subwoofer mis mängib nägu oleks paarikümne meetri kaugusel.
        Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.

        Comment


          #64
          Vs: Väike mõistatus

          Tegin veel ühe praktilise katse.
          Panin sümeetriliselt ühisesse OB U-frame kasti kaks ühesugust valjukat ja mõõtsin neid 40 cm kauguselt, täpselt kahe vahe kohast, sellisel nivool, et bassi otsa moonutus oleks tuntav.
          Mõõtsin kahes variandis, kui valjukad on sama pidi ja kui üks on ümber pööratud, magnet väljas pool ja elektriliselt vastandfaasis (kokku nagu push-pull ühendus).
          Nagu näha on paarisharmoonilised vahemikus 40-100 Hz push-pull variandis oluliselt väiksemad, kuni 3 korda, mida oligi oodata. Päris suure moonutuse alas, alla 40 Hz moonutus erineb väga vähe aga natuke ikka erineb. Valjukad on korralikud, Xmax on 20 mm.
          Mõistatus antud juhul on see, miks sagedustel, kus membraani amplituud läheb nii suureks, et moonutused hakkavad kasvama tugevalt, selline väljuka pööramine paaris harmoonilisi ei vähenda. See on tegelikult see sama paarisharmooniliste mõistatus, mis eespool, ainult natuke teises kastmes. Valjuka enda ebasümeetrilisus peaks selliseses ühe valjuka pööratud variandis olema ellimineeritud.

          Valjukad sama pidi:


          Üks valjukas ümber pööratud.

          viimati muutis kasutaja moi; 06 m 2020, 16:19.

          Comment


            #65
            Vs: Väike mõistatus

            Pole see mingi mõistatus, pigem Rusaleppa laboritööd, kui kõik alati lõppeb tambovi koefitsendiga.

            Oletame meil on kidra efektiplokk. Keerame nuppu „boost“ või „drive“, mida kõrgem on nivootase, seda rohkem on signaal moonutatud ja seda kõrgem on harmooniliste tase. Kui muudame signaali sümmeetriat, muutuvad vastavalt paaris ja paaritud harmoonilised. Aga kuna bass ei tohiks olla lokaliseeritud, on see bassi puhul absoluutselt ükskõik. Aga kõik see rumineerimine mõjutab ka sageduskarakteristikut, ja seda on väga hästi kuulda. Kui tehnika ei võimalda, või ei osata tehnikaga ümber käia, lõigatakse alumine ots lihtsalt maha.
            Minul on muide eelvõimendi, millel igasugune tagasiside puudub üldse, peab tunnistama et, mõju kesksageduse puhtusele on väga märkimisväärne.
            Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.

            Comment


              #66
              Vs: Väike mõistatus

              Kui pole mõisatus, siis miks ikkagi enamus sagedustel paarisharmoonilised (asümmeetriast tulenevad) moonutused ei vähenenud kui üks valjukas ümber pöörata, mis peaks andma sümmeetria ka siis, kui valjukas ise ei ole sümmeetriline?

              Mul pole üldse eelvõimu, ei tagasisideta ega tagasisidega, DAC-i väljund läheb otse võimu sisendisse üle poteka.
              Oled sa mõõtnud, kas see on ikka kesksageduse puhtus, äkki on just suuremad paarisharmoonilised?
              viimati muutis kasutaja moi; 06 m 2020, 13:52.

              Comment


                #67
                Vs: Väike mõistatus

                Ma ei usu seda paarisharmooniliste ega paaritute juttu üldse, ainult nii palju, et osad tootjad oskavad väga peenelt oma ebakvaliteetsed toodangut selle taha varjata. Ja ilmselt veel see lihtsustab masstootmist. Väga paljud muusikariistad ongi asümmeetrilised, kuidas siis nendega olla?
                Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.

                Comment


                  #68
                  Vs: Väike mõistatus

                  Mõõda üle, saab uskumisest sammu edasi.
                  Pill võib ju asümmeetriline olla aga salvestus/taasesitus kanalid ei tohiks mingeid moonutusi lisada.

                  Comment


                    #69
                    Vs: Väike mõistatus

                    Kui pill on asümmeetriline, kuidas talle selgeks teha, kus on paaris ja kus paaritu. Mida seal mõõta on, tuleb lihtsalt teada kuidas pill kõlab, ja kuidas ta süsteemist läbi tuleb. Muide pillimängija lisab veel igasugu nüansse.
                    Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.

                    Comment


                      #70
                      Vs: Väike mõistatus

                      Inimese kõrv on subjektiivne ja teda on lihtne petta. Mõõtmine seda ei ole, kui on õigesti tehtud.
                      Aga tõsiselt, kui on ilma igasuguse tagasisideta transil võimendusaste, siis tema moonutused võivad olla täitsa kuuldavad, ammugi mõõdetavad ja seal on just paarisharmoonilised, kui toide on piisavalt kõrge.

                      Comment


                        #71
                        Vs: Väike mõistatus

                        moi, muuda veidi vuntside pikkust klemmide poolelt ja tee vastav võrdlusmõõtmine. Võibolla on vuntsid natunatukene liiga pikad ja kuna neil pole endal summutust (reeglina) siis võivad nad jääda vibreerima. Olen seda nalja näinud ja see tuli meelde kui su kirjeldust lugesin.
                        Vuntsid võidakse jätta pikemad et x-max'i lähedal töötamisel ei oleks probleeme, samas ka saab eeldada et neid fanatte palju ei leia kes kuuleks ja mõõdaks nendega seotud probleeme.
                        Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                        Konfutsius

                        Comment


                          #72
                          Vs: Väike mõistatus

                          Neljal kahest eri tüübist valjukal kõigil vuntsid kehvasti?
                          Ei usu.
                          Oleks mingi vuntsi vibreerimine, oleks moonutus mingis kitsas vahemikus kõrgem, kuna sellega kaasneks konkreetne resonantsi sagedus, mitte sellises laias ribas moonutus.
                          Ühel valjuka paaril on vuntsid isolatsiooniga, mis vibratsiooni summutab.
                          See mida mina otsin on kuidagi seotud membraani amplituudi suurenemisega aga ei leia seda konkreetset põhjust.

                          Comment


                            #73
                            Vs: Väike mõistatus

                            Minu kogemus oli selline et vuntside tekitatav lisaheli oli põhimõtteliselt sarnases sõltuvuses nagu kirjeldasid, mida suuremaks lasin nivoo/amplituudi seda enam kasvas ka vuntside "omalooming". Valjukas oli RET kärg. Hilisemalt sai näiteks S-90 bassidele panna tükike vatiini vuntside ja membraani vahele, mis siis summutas seda pirinat.

                            Ega ma ütlegi et sul on igal juhul ka nii, aga ma pakkusin võimaluse.
                            Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                            Konfutsius

                            Comment


                              #74
                              Vs: Väike mõistatus

                              See, mida me "kuuleme", on toonide erinevus mille meie kuulmine täiendab, harmooniliste erinevustega, ja see kõik toimub spektris. Minu diletantlik nägemus on, et lihtsalt siin mõõta midagi ei õnnestu, endale peavalu aga võib tekitada küll.
                              Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.

                              Comment


                                #75
                                Vs: Väike mõistatus

                                Tuleb ikka ise targemaks saada.
                                Keda huvitab, siis põhjalik valjukate moonutuste ülevaade on leitav siit: https://www.klippel.de/fileadmin/_mi...ymptoms_01.pdf
                                Sinna juurde käib kiireks seletuseks selline pilt

                                Comment

                                Working...
                                X