Väike mõistatus

[madis64]

Vs: Väike mõistatus

Kas sa ei viitsiks mõlemad valjukad üksi lähimõõtmisel (nii eest kui tagantpoolt) üles mõõta?

Oleks nagu rohkem mõtlemisainet, see "kaks kokku kaugelt ja vahekohast" on "paras ühepajatoit"...

[moi]

Vs: Väike mõistatus

Tegin veel mõõtmisi.
Valjukas OB paneelil 200x600mm, near filed umbes 1 cm kauguselt, eest membraani keskelt, tagant membraani külje keskelt, umbes 85 dB/m nivoo juures.
Minu jaoks tekitas rohkem küsimusi juurde kui vastas mõnele.
Mul neid valjukaid 4 tükki, kõigiga on umbes sama asi ja ASK on kõigil täpsemini kui 0,5 dB sama.
Üle 2 kHz pole mõtet tähelepanu pöörata, sealt edasi nad ei mängi ega peagi mängima.

Eest mõõtmine


Tagant mõõtmine



Eest 10 dB madalamal nivool

[madis64]

Vs: Väike mõistatus

Üritaks siis (oma suhteliselt väiksema kogemuse baasil) kaasa möelda...

Kui tegemist on asümmeetriaga, siis peaks veel tuvastama, et seda sisendsignaaliga koos kõlarisse ei söödeta - tuleks üles mõõta ka kõlariterminalidel (sul ju filtrit vahel ei ole?) või valjukaklemmidel olev signaal.

Mis võiks veel asümmeetriat tekitada - valjuka magnetahela ebasümmeetria? Et kas midagi muutub kui valjukasse saadetavale signaalile mingi alaliskomponent lisada, mis võnkesüsteemi nullpunkti mehaaniliselt kohalt natuke nihutaks?

[moi]

Vs: Väike mõistatus

Tegin siis selle valjuka klemmidelt mõõtmise ka ära.
Signaal käib helikaardi SPDIF-ist DSP-sse, selle kõik filtird ja EQ-d on väljas, siis DAC ja potest otse võimu, nivoo sama kui eelmises postis, umbes 85 dB/m nivoo juures.
25 Hz juures peaks olema valjuka amplituud nii suur, et ta hakkab mittelineaarseks koormuseks. Teised piigid kuni 300 Hz-ini peaks mingid resonantsid olema, võrgu müra ka ilmselt kuna pikad varjestuseta kaablid on sisendi küljes.

[madis64]

Vs: Väike mõistatus

Mida siit nüüd siis välja lugeda saab - et võimendi teeb oma tööd korrektselt ja ei ole probleemi allikas?

Mida sa sellest alalis-eelpinge söötmisest (katsetuseks) valjukasse arvad?

[moi]

Vs: Väike mõistatus

Just seda, et võimendis ega muus eelnevas probleemi ei ole, mina olin selles ka enne kindel.
Ei hakka ma sinna alalispinget küll andma, see ei pruugi võimendile ka just hästi mõjuda.
Nagunii on valjuka tegija üritanud oma parimat ja vaevalt mul seal midagi alalispinge andmisega parandada annab.
Ega need valjukad ei ole väga juhuslikud, tootja ise reklaamib, et kõige väiksema moonutusega sellise suurusega valjukate hulgas, mis aga väga tõsi vist ei ole.
Või mine tea, kui paljud oma kodusest kõlarist kesksagedusel 0,02% THD välja saab mõõta?

[madis64]

Vs: Väike mõistatus

Hea küll, kui sa ei viitsi enam teemaga tegeleda, jäägu siis nii. Muidu oleks sulle oma M-505-t korraks pakkunud, millel väljundi alaliskomponenti trimmeriga liigutada saab.

Tegelikult hakkab mul see asümmeetria teema seostuma koonuse kujuga - ühele poole (sisse) liikudes surub ta õhku kõrvale, teisele poole (välja) liikudes üritab kogu õhusammast enda ees lükata. Koormus on mõlemas suunas liikudes erinev ja mingist madalast sagedusest alates hakkab lihtsalt koonus mängima ja sealt see teine harmooniline sul tekibki.

[moi]

Vs: Väike mõistatus

See koonuse kuju (lisaks veel valjuka ees ja taga membraaniga liituvad erineva massiga õhu hulgad, eriti kui valjukas mingis kastis on) on ka üks võimalik variant, aga see ei saa seletada kogu probleemi, kuna variandis, kus kaks eri pidi valjukat mängisid paljal paneeli, ei vähenenud teine harmooniline kogu sagedusribas vaid ainult teatud vahemikes. Oleks suuremad paarisharmoonilise moonutused ainult koonuse kujust tingitud, oleks pidanud ühe pööratud valjukaga kogu ribas teine harmooniline tuntavalt vähenema, teoreetiliselt isegi nullini. See on ka põhjus, miks ma selle alalispingega katsetamise suhtes skeptiline olen.

[redart]

Vs: Väike mõistatus

Arutelu paneb mõtlema, et kas mobiili kaamera slow motioniga oleks näha, mis membraaniga toimub madalal sagedusel ja suurel amplituudil. Need teevad tänapäeval nii 960 kaadrit sekundis.

[moi]

Vs: Väike mõistatus

Midagi võib ju näha olla aga kuidas seda nähtavat tuleks tõlgendada?
Ossi pildi pealt ei loe eriti midagi välja alla 1% moonutuste kohta, videost ilmselt veel vähem.

[Svago]

Vs: Väike mõistatus

Ehk aitavad sobiva otsimisel testid:

http://www.troelsgravesen.dk/Tweeters_dist-test.htm

Ma ei ole elus kohanud ühtegi valjukapaari, mis oleks mõõtes samasugune. Tootmises esineb erinevatest materjalidest ja tehnoloogiast tulenevaid kõrvalekaldeid.
Näiteks materjali paksus, materjalide ja magneti omadused, pilud, koostamise täpsus jne.
Kvaliteedi piiriks peaks olema andmelehe parameetrid. Osa on ju vahel paremad ja esineb ka ülihäid. Sama on ka muude elektroonikajuppide puhul.

Huvitav on see, et tehaseandmed on viimasel ajal üldjuhul paremad. Sama oli ka mõõtemikrofoniga – müügireklaam ja tegelikult konkreetse eksemplari mõõtetulemused.

https://hificompass.com/ru/reviews/obzor-lentochnogo-tvitera-viawave-srt-7

[martk]

Vs: Väike mõistatus

A. Ehk aitavad sobiva otsimisel testid:

http://www.troelsgravesen.dk/Tweeters_dist-test.htm

B. Ma ei ole elus kohanud ühtegi valjukapaari, mis oleks mõõtes samasugune.

A. Kas mitte pole nii, et moi on (üli)kriitiline taani poiste tehtu ja mõõdetute suhtes? Et pigem jupimüük kui loov lähenemine.
B. Aga miks siis on mingitel mudelitel rõhutatud ja märgistatud, et valjuka komponendid on valitud paari?

[moi]

Vs: Väike mõistatus

See lintvaljuka mõistatus on juba lahendatud, lahenes lindi pingutamisega.

[Svago]

Vs: Väike mõistatus

Suurtootmises valitakse paari teatud piires. Näiteks oli jänkidel kirjas, et võimendi lõputransid võivad vooluvõimenduse poolest erineda kuni 30%, siis on THD lubatu piires.
Üks asi on tootmine ja palju sõltub ka edaspidisest - s.t. et kasutamise tingimustest ja vananemisest. Näiteks magnetid kardavad lööke, temperatuure, palju sõltub ka kokkupuutest terasega jne. Viimasel ajal on tänu hiina hinnasurvele muutunud ka suhtumine kvaliteeti. Näiteks see, mis toimub auto varuosadega, on päris jube. Hiljuti oli ka selleteemaline saade, mis ühtis minu kogemusega ja ka tuttavate remondimeeste jutuga.

See on ka õige, et kui midagi põhjalikult uuritakse, siis see maksab palju. Ja tavaliselt küsitakse, et mis te selle raha eest saada tahate. Vastasel korral ju enam keegi ei telligi ... Nii need eduka müügi edetabelid tekivad

See, et valjukaid valitakse, on kahe otsaga asi. Kliendile on ju väga rõõmustav, et tehases on talle müüdavatesse kõlaritesse valitud võrdsete parameetritega valjukad. Teisest küljest näitab see, et parameetrite osas on suuri kõrvalekaldeid, et peab lausa paari valima. Ühesõnaga - tehnoloogia või materjalid pole kõige paremad. Kolmandaks võib arvata, et on müügireklaami trikk.

Autode puhul pidi olema heaks tavaks, et vahel kutsutakse neid vigade tõttu remonti tagasi. See tekitab kliendis kindlustunde, et tema eest ikka hoolitsetakse. Mina arvan sellisel juhul, eriti kui neid tagasikutsumisi on palju, et tegemist on nõrga väljatöötluse või kvaliteediprobleemidega. Ma ei vaatakski sellise autotootja poole ja eelistaks pigem sellist, millise puhul on tagasikutsumisi vähe.

Moile küsimus, et kas pärast pingutamist muutus ka tundlikkus?

[moi]

Vs: Väike mõistatus

Õige vähe aga suur osa sellest polnud ilmselt mitte pingsusest tingitud vaid seal oli kontakti parandamiseks mingi möks, mida mul ei ole ja tuli seal olevate jääkidega piirduda. Mind see ei sega ma nagunii ajan nivood DSP-s kokku, kasvõi 0,1 dB täpsusega kui tahta.