Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify.

[GU50]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Ah et mida tänapäeval stuudios helimehed siis teevad, enne kui salvestis tarbijatele hambusse paisatakse? Üks näide:

https://www.youtube.com/watch?v=cbSnxJomohs

Tõeliselt andekad inimesed kõlavad normaalselt ka töötlemata laivis. Ülejäänute puhul on tegemist pikaldase suitsiidiga...
Väikese harjutamisega peaks hakkama aru saama, mismoodi kõlab autotuunitud salvestis ja mis seal valesti on. Ja kui otsa lisada veel kadudega pakkimine, mille käigus jäetakse ära osised "mida inimkõrv niikuinii ei kuule", siis ongi lõpptulemus kuulamiseks kõlbmatu. Müratapeediks vaid ja sedagi mitte kõikjal.

[wigo]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Nüüd siis sain targemaks.Erinevates välismaistes foorumites väide,et tidal master ei tule läbi chromcasti vaid see saadaval ainult tidali töölaua rakenduses win ja maciga-mitte linuxiga.Et tegelikult tuleb chromcastist ainult mp3.Kuna üle chromcasti mängides kvaliteeti ei näita siis raske tõestada aga kuulamisega on päris suur vahe sees.

[Sonic]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Real world example:

1. The studio creates a track at 24 bit / 352.8 kHz DXD.
2. The studio uses the MQA process on the track, packaging it as 24 bit / 44.1 kHz.
3. The consumer purchases or streams the 24 bit / 44.1 kHz track.
4. The consumer's playback system decodes and renders the track at 24 bit / 352.8 kHz DXD.

Kas siit võib kuidagi aru saada, et lõpptarbija jaoks on tegemist kadudega pakkimisega?

[olavsu1]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

mis sa plärad. üli vähe on neid kohti, mis rahuldavad esimest punkti.

kuipalju neid DAW'e on mis DXD'd töötlevad?

[Sonic]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

mis sa plärad. üli vähe on neid kohti, mis rahuldavad esimest punkti.

kuipalju neid DAW'e on mis DXD'd töötlevad?

Kas neid on vähe või palju, see pole tähtis, küsimus on selles, kas MQA võimaldab stuudio kvaliteeti kuulata.
Kuidas MQA toimib:
The "unfolding" occurs in a series of steps sometimes in software and sometimes in hardware. So 48kHz gets unfolded to 96kHz and then again to 192kHz. The resultant bitstream does have some missing information; but MQA also encodes the difference between this final unfolding and the original analog waveform, and this difference gets used by an MQA-enabled DAC to reconstruct or "decode" all of the original information, so, in a full implementation of the MQA playback chain, the result is the same as lossless compression.

[home]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Ah et mida tänapäeval stuudios helimehed siis teevad, enne kui salvestis tarbijatele hambusse paisatakse? Üks näide:

https://www.youtube.com/watch?v=cbSnxJomohs

Tõeliselt andekad inimesed kõlavad normaalselt ka töötlemata laivis. Ülejäänute puhul on tegemist pikaldase suitsiidiga...
Väikese harjutamisega peaks hakkama aru saama, mismoodi kõlab autotuunitud salvestis ja mis seal valesti on. Ja kui otsa lisada veel kadudega pakkimine, mille käigus jäetakse ära osised "mida inimkõrv niikuinii ei kuule", siis ongi lõpptulemus kuulamiseks kõlbmatu. Müratapeediks vaid ja sedagi mitte kõikjal.

Mis need helimehed siia puutuvad? Produtsent otsustab siin, kas tal on õigus või mitte, see on show-äri, mitte kultuur, on reegleid ja näitajaid. Meloodiates pole peaaegu midagi muutunud, aga rütmid, arranžeeringud on muutunud palju keerulisemaks. Loominguline tuum on alati ja alati olnud, kõige ja kõige olulisem. Lihtsalt tehnikaga saab seda rõhutada või hägustada. Mida sa meile näidata tahtsid? Igasugu aspekte on väga palju, aga selleks et olla edukas, suurt midagi muutunud pole, kõik kompleksis - tutvused, anne, sidemete loomine, õnn.... Tehnika käsitlemises pole ka midagi palju muutunud.

Isiklikult minule on väga oluline, et hääles oleks tämber, mis on vastavuses harmooniaseadustega, mis on meile nii omased. MQA tapab selle ära, ja veel lisaks tekitab sõltuvust, seda on näha muusikute pealt, nad lihtsalt hakkavad tegelema mitte oluliste probleemide lahendamisega. Sinu tehtud võimud, on tähelik retro, tobe on nõuda et kõik peab selliselt kõlama. Moi on väga edasijõudnud mõõtmiste alal, aga noh muusikad seal ju pole. Kõigil on midagi pakkuda, üritaks kuidagi seda diskussiooni taset tõsta.

[martk]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Graafikul võrdlus "lahjema" digiaudio taasesitusvõimekusest. Rohelisega inimkõrva võimekus . Punane punktiir tähistab analoogtaasesituse max taset.
https://www.prosoundtraining.com/201...on-cd-quality/

[moi]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Graafikul võrdlus "lahjema" digiaudio taasesitusvõimekusest. Rohelisega inimkõrva võimekus . Punane punktiir tähistab analoogtaasesituse max taset.
https://www.prosoundtraining.com/201...on-cd-quality/

Väga hea videoni võib jõuda sealt lingilt, kus populaarteaduslikult ja lihtsalt seletatakse digitaalse heli põhitõed ära: https://www.xiph.org/video/vid2.shtml
Tuleb kõigile kasuks, eriti viimane osa "Bandlimitation and timing" alates 21.00. minutist, mida soovitan isegi OSX-il üle vaadata.

[home]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Mina olen lõppkasutaja, mitte insener, keskendun peamiselt "sisemisele ilutundele" - kui midagi on valesti, valutavad kõrvad, pikema kuulamisega. Saan aru et paljud tootjad toodavad hunniku erinevaid DAC-sid, mida saab kuulata ainult tualetis. Aga kui „mõõtmistulemused on head“, aga trummitaldrikud on ikkagi kastruli toon, mis siis on valesti, et siis kus DAC-etapis ilmnevad vead? No 192, siis üldjuhul ei anna 96 kHz ees erilisi eeliseid. Aga et, kas 32-bitine konverter muudab 16-bitise muunduri poolt digitaliseeritud allika paremaks kui 24-bitine originaal fail, mida ei teisendata? Või saame sama 16-bitise faili ainult 24-bitises esituses? Ja üldiselt kõige vingematel DAC-del, on erinevus eriti märgatav 24-bitisel materjalil, on see kuidagi konstruktsiooniga seotud?

[olavsu1]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

see peaks sõltuma sellest, kui täpne on kell ja lülituses kasutavate komponentide (eriti kondensaatorite) latentsusest.

[moi]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Homele vastuseks:

Üsna ebatõenäoline, et sellised erinevused nagu sa kirjeldad, on DAC-ist või digiformaadi versioonist tulenevad. Nende vahel on erinevused väga väikesed, kui kadudega pakkimine välja jätta, sinna kuhugi -90dB juurde. Kas pole võimalik, et küsimus on DAC-i väljundi sobitamises järgneva seadme sisendiga? Suurem bitilisus ja kõrgem kvantimissagedus võimaldavad suurema tõenäosusega realiseerida DAC-i, mis seda algset 16 bit 44 kHz signaali väiksemate moonutustega suudab esitada. Ehk kui DAC on 32 bit ja 192 kHz siis selle 16 bit 44 kHz-iga saab ta paremini hakkama, tema enda moonutused on väiksemad kui see 16 biti piir ja ülemine sageduspiir ei pea nii järsult ära kukkuma.

[home]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Moi, ma ei kirjutanud mingist konkreetsest probleemist, aga üldiselt. Kui arvutiga esineb igasugu anomaaliaid, miks siis kivis ei või midagi valesti minna? Sinul endal on samasugune „tidal“, lihtsalt ei taha tunnistada seda. MQA puhul on veel lisaks strimimine, millest mina eriti kuulda ei taha, ise ostsin spdif, aes switchingu ja kaablirulli, ja korras. Olen kolm korda üritanud kuhugi suurlinna sõita, aga alati pannakse ninaees piirid kinni, tahaks mingit usaldusväärset DAC-i, aga pimesi osta ei taha.

[moi]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Mida sa minu "tidali" all silmas pead, DSP-d? Ega ei olegi kunagi välistatud, et seal võib mingi viga olla, silma ja kõrva pole hakanud aga süstemaatiliselt pole ka otsind. Samas on see, mida DSP heliga teeb ikka minu enda kontrolli all, kui tahan muudan, kui tahan lülitan üldse välja. Striimimise puhul ei tea sa kunagi mida selle heliga on enne tehtud või mis allikast ta pärit on ja seal midagi muuta pole võimalik. Paljudest plaatidest on olems n+1 miksi ja masterit, kõik erinevad, milline neist striimi kaudu parasjagu tuleb pole kunagi täpselt teada.

[wigo]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Kas keegi Rooni ka kasutab.

[martk]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

... minu jaoks on parim Master Tape. Edasi tulevad Vinyl First Press ja SACD.

Esimesed kaks on analoogheli, viimane digiheli, kus erinevus CDst ainult suuremas dünaamikas:
If an SACD sounds better than a CD with the "same" recording, it is not the same recording, but the SACD was recorded with less dynamic compression. That would technically have been possible also on the CD; but is not made for marketing reasons alone, because the vast majority of CDs are played on cheap systems or ghetto blasters on which uncompressed recordings sound "too quiet".

https://www.cm-audio.net/nos-dac