Makkide kasutamine

[brand11]

Endal kassetikatest Mitsubishi DT-12 ja Onkyo TA-1500.Kassetivaramu suhteliselt olematu.Mõned raadiost lindistatud kassetid ja paar metallica kassetti.

[karla]

Loen siin ja kohe kergem hakkab, tuleb välja et ma polegi ainuke loll (naine väidab, et see pole mitte hobi, vaid hoopistükkis diagnoos). Kodus siis lisaks digitaalsetele masinavärkidele veel lintmakk nimega OLYMP 005, reversiga ja puha, pult kah...sai teine 1994 aastal piiterist Junona elektroonikaturult ostetud.
Kassetimängija on Jauza 220, võimendid ja muu kolu juba uuem. Linte on umbes
700 ringis, neist mingi 150 ka 1000m ketastega, neidki sai venemaalt veetud, kassette kisub kolmesaja ringi. Olemas ka paar Rostov 105-1, need said ostetud krooniaja alguses ühest laost, ainult sellepärast, et komplektis olid 35AC kõlarid ja hind oli sellel ajal kallis, 450.- komplekt...nii saigi lao lõpumüügist kaks viimast imepilli ära ostetud. Häält teevad ilusti... vaat selline kolikamber siis...

[humax]

Ära võta naiste juttu tõsiselt. Mees teab, mis mees teeb ja teab ka seda mis hea on! Mina ei kuula neid juba ammu. Kurb on ainult see, et linti pole saada ja häid algallikaid napib lindistamiseks. CD kvaliteedi allakäik on ju täiesti tajutav ja need solgikontorid töötavad täispööretel, primaarne on, et odavalt toota ja palju kallilt müüa saab, kvaliteet on teisejärguline näitaja. Sellist nähtust on üllatavalt palju ja ometi peaks olema vastupidi ja just kvaliteedi suhtes.

[sebastian]

SACD ja DVD-Audio oleks vist mingi (lolli-) lohutus.. B-)

Aga selline küsimus makifiilidele: Jauza220 originaalhelipea Canon H3331, on sellist veel kusagilt võtta?
Aastaid tagasi otsisin ja muidugi tulutult. Kulumine on oma töö teinud, kanalid üsna erinevad, igasugune mõõtmine kinnitas ainult üht...pea hakkab otsi andma.
Või äkki mingi hea (või paremgi veel) asendaja tellimata saadaval?

[paadikapten]

Originally posted by humax@Mar 1 2006, 22:34
Kurb on ainult see, et linti pole saada ja häid algallikaid napib lindistamiseks. CD kvaliteedi allakäik on ju täiesti tajutav ja need solgikontorid töötavad täispööretel, primaarne on, et odavalt toota ja palju kallilt müüa saab, kvaliteet on teisejärguline näitaja. Sellist nähtust on üllatavalt palju ja ometi peaks olema vastupidi ja just kvaliteedi suhtes.

Lindi leidmiseks peab olema... õnne ja oskust. Noh, oskus võib ka puududa, aga ilma õnnejuhusteta tänapäeval vist küll linti ei leia (misasja, siin ühel 700 linti?! Ja mul vaid sada, kusjuures on plaan hakata R2 õhtustest saadetest paremat kraami lindistama-eriti house´i, nii et ka allikaid jätkub. Seda enam, et mu Laspi 001 püüab R2 hästi).

CDdega näib vähemalt Tartus nii olevat, et parimaid asju leiab miskipärast just nende plaatide seast, mis on ostjate huvipuuduse tõttu kuhugi allahinnatud kraami riiulile pistetud. Teine hinnaklass, kus paremat kraami võib leida, on 200 ja enam kroone maksvad plaadid.

[sebastian]

Lindi leidmiseks peab olema... õnne ja oskust. Noh, oskus võib ka puududa, aga ilma õnnejuhusteta tänapäeval vist küll linti ei leia (misasja, siin ühel 700 linti?! Ja mul vaid sada, kusjuures on plaan hakata R2 õhtustest saadetest paremat kraami lindistama-eriti house´i, nii et ka allikaid jätkub. Seda enam, et mu Laspi 001 püüab R2 hästi).

CDdega näib vähemalt Tartus nii olevat, et parimaid asju leiab miskipärast just nende plaatide seast, mis on ostjate huvipuuduse tõttu kuhugi allahinnatud kraami riiulile pistetud. Teine hinnaklass, kus paremat kraami võib leida, on 200 ja enam kroone maksvad plaadid.

Ma arvan, et Humax pidas silmas helikvaliteeti. Üha enam kasutatakse salvestusel tugevat heli dünaamika kompresseerimist. Kõik mis karjub on vägev. Täpselt nagu raadio- ja telereklaamid. Üks kisab üle teise, muidu ei jõua tarbijale kohale et tegu väärt kaubaga.
Ja mis kasu on CD suurest dünaamikast, kui seda tegelikult ei kasutata
Mis puutub raadiost salvestamisse, siis kuulajani jõuab heli läbi mitmete seadmete ja heast kvaliteedist võib ainult unistada. Algmaterjaliks on ikkagi seesama CD ja halvemal juhul isegi MP3.

[lühis]

kasutan hitachi sanga kuna momendil paremat ei oma aga plaanis on
muretseda mingi 70-80. a.makk
lindistanud olen sat-tv ja sat-radiost sealt tuleb muusikat igale maitsele.

[al-]

säilinud veel vanadest aegadest selline pill nagu Sony TC-K61
midagi erilist pole, aga vanu linte kuulata annab.
venelasi on hulgi olnud, aga nad on kõik laiali jagatud, majak 233 ja 231, Jauzasid, paar Vilmat, loomulikult sahtliga Radiotehnika... :-)

töine relv on Tascam 122 MkII ja see on tõesti hea makk.

ja veidi offtopic ja teise kategooriasse kuuluv, aga äkki huvitaks kedagi siinsetest veerandtollifännidest Tascam 32?
tegu pole neljarealisega vaid siis professionaalse two-track'iga. ja hoolderaamat on ka olemas.

[al-]

Originally posted by sebastian@Mar 2 2006, 20:10
Ja mis kasu on CD suurest dünaamikast, kui seda tegelikult ei kasutata

CD'l pole tegelikult mingit müstilist suurt dünaamikaulatust.
arvesta sellega, et CD peal on nullnivoo sisuliselt võrdne 0dBFS, samas kui analoogdomainis jääb nullist ülespoole veel headroom. pealegi on CD peal olev signaal offsetis võrreldes mujal kasutatavate nivoodega
võrrelda kasvõi digivideot ja DVD nivoosid siia juurde

või vanemaid (90ndate alguse) CD'sid, kus peak'id on küll kuni -3..-1 dBFS välja, aga keskmine nivoo on uskumatult madal ja sound seega oluliselt mõjusam.
levinud ja kättesaadavatest plaatidest näiteks Madonna "Like a Prayer" tuleb kohe meelde. ja tasub tähele panna, kui palju paremini need omaaegsed "lahtised" lood praegu raadios kõlavad võrreldes moodsatega! (miks, vaata altpoolt)


ehk siis "digikvaliteedist" veidi

kui panna lindistav 16bit seade (ehk siis 96dB reaalse dünaamikaulatusega) analoog domaini, peab ta normaliseerima kas siis -18 või -20 dBFS peale, tähendab, "rohelist ala" on 76..78 dB, mis on tegelikult vähem kui lintmakkidel. loomulikult on moonutused ja müratase väiksemad aga..

sellepärast ongi profiseadmed 24bit, taolisel juhul on teoreetiline dünaamikaulatus 6 * 24 ehk siis 144 dB- realisatsioonides tavaliselt kusagil 110 .. 124 dB ulatusega vms - tähendab neid on võimalik mugavamalt ja loomulikumalt analog domaini sobitada.

raadiosoundi probleem tuleneb aga sellest, et raadios kompressitakse eetrisseminev signaal objektiivsetel põhjustel päris tugevalt ja juhul kui konkreetne lugu juba on hüperkompresseeritud on tulemuseks totaalne kräpp. kui on võimalik võiks lugeda Bob Katzi mastering piiblit, seal on selle fenomeni kohta väga hästi kirjutatud.

[rnx]

Originally posted by humax@Mar 1 2006, 23:34
CD kvaliteedi allakäik on ju täiesti tajutav ja need solgikontorid töötavad täispööretel, primaarne on, et odavalt toota ja palju kallilt müüa saab, kvaliteet on teisejärguline näitaja.

No aga hangi siis korralike plaadifirmade toodangut. Telarc, Audioquest, Chesky, Silvertone jt. ei tohiks ju tänapäevalgi kõntsa produtseerida või kuidas? Ainsaks miinuseks on muidugi see, et siinsetes poodides kipuvad need salvestised na rariteetsed olema ning hingehinda maksma.

Kompresseerimisega on jah päris palju häid asju tänapäeval ära retsitud. Kasvõi Straitsi viimane kogumik "Private Investigations", mis plaadimasinasse pistetuna pidi kõrvad peast karjuma. Samas tundub, et Knopfleri loominguga on CD ajastu algusaegadest peale suht meelevaldselt ümber käidud, ainus normaalselt kõlav plaat, mis mulle pihku on sattunud on 1985 aasta originaalne "Brothers In Arms". Kõik ülejäänud on olnud kordusväljaanded ning rämedalt kompressitud. Eriti õnnetud on 90-te alguse kordusväljaanded, kus kasutati lapsekingades digitaalset "remasterdamist", analüüsides wav faili peak-pilti oli tulemuseks ikka paras "vorst" küll, kus ainult lugudevahelised tühimikud olid üldisest sirgest ribast eristatavad.

[sebastian]

CD'l pole tegelikult mingit müstilist suurt dünaamikaulatust.

Ei tahagi väita, et müstiline dünaamika, aga isegi olemasolevast kasutatakse enamasti ainult tühist osa. Tugev kompresseerimine on juba nagu mingi 'seadus' helistuudiotele.

või vanemaid (90ndate alguse) CD'sid, kus peak'id on küll kuni -3..-1 dBFS välja, aga keskmine nivoo on uskumatult madal ja sound seega oluliselt mõjusam.
levinud ja kättesaadavatest plaatidest näiteks Madonna "Like a Prayer" tuleb kohe meelde. ja tasub tähele panna, kui palju paremini need omaaegsed "lahtised" lood praegu raadios kõlavad võrreldes moodsatega! (miks, vaata altpoolt)

Täiesti nõus. Raadios kõlab kompresseeritud asi tunduvalt paremini, aga sealt salvestades kaotab muusika küll üsna olulise osa...erilist vahet ju pole kuhu salvestada, kas digitaalseks CD-le või makilindile.
"Like A Prayer" on plaat mida isegi tihti kuulan. Juba selle hea dünaamika on väärtus omaette!

kui panna lindistav 16bit seade (ehk siis 96dB reaalse dünaamikaulatusega) analoog domaini, peab ta normaliseerima kas siis -18 või -20 dBFS peale, tähendab, "rohelist ala" on 76..78 dB, mis on tegelikult vähem kui lintmakkidel. loomulikult on moonutused ja müratase väiksemad aga..

Mürataset ei saa siiski alahinnata! Moonutused on juba maitseasi kui arvestada, et analoogsalvestiste moonutust peetakse vahest ka 'heaks moonutuseks'.

raadiosoundi probleem tuleneb aga sellest, et raadios kompressitakse eetrisseminev signaal objektiivsetel põhjustel päris tugevalt ja juhul kui konkreetne lugu juba on hüperkompresseeritud on tulemuseks totaalne kräpp. kui on võimalik võiks lugeda Bob Katzi mastering piiblit, seal on selle fenomeni kohta väga hästi kirjutatud.

Seda silmas pidasingi, et CD plaatidele pressitakse üha enam sellist kräppi, mis raadios hästi kõlab e. siis muidu nauditavast asjast tehakse bull...t.
Tavakuulajale pole ju dünaamikat tarvis, volume nupp paika ja igavesti hea, kui terve plaat ühtmoodi kisab...pole vaja midagi kruttida.
Ja valdav enamus CD-ostjatest on tavakuulajad.

[al-]

Originally posted by sebastian@Mar 4 2006, 13:31
Ei tahagi väita, et müstiline dünaamika, aga isegi olemasolevast kasutatakse enamasti ainult tühist osa.

Täiesti nõus. Raadios kõlab kompresseeritud asi tunduvalt paremini, aga sealt salvestades

Mürataset ei saa siiski alahinnata! Moonutused on juba maitseasi kui arvestada, et analoogsalvestiste moonutust peetakse vahest ka 'heaks moonutuseks'.

Seda silmas pidasingi, et CD plaatidele pressitakse üha enam sellist kräppi, mis raadios hästi kõlab e. siis muidu nauditavast asjast tehakse

sellepärast, et enamus seadmeid ei suudaks lahtist soundi mängida! või oleks see liiga häiriv- eks katsu kortermajas kastidega klassikalist muusikat kuulata nii, et helitugevuse keerad piano järgi parajaks.. :-)

broadcasting peabki olema kompresseeritud soundiga. ja sellest ei juhtukski midagi paha, kui mitte osa lugusid poleks juba eelnevalt hüperkompresseeritud. lahtisemad lood "elavad" raadio processingu valutult üle.

selle mürataseme ja moonutuste kohta... analoogsalvestuste suurem valjus tulebki sellest, et analog domainis lisab iga element *pisut* ebalineaarsust ja harmoonilisi, samas kui seadmestiku omamüra mingis mõttes "täidab" soundi ja mätsib seda kokku.. lindile salvestades on mikrofonide valik ja maikimine palju vähem kriitilisem kui puhtal DDD'l, nii uskumatu kui see esimesel pilgul pole! sellepärast ka A** populaarsus siiamaani välja stuudiotes.

ja viimasele lõigule vaidlen vastu, raadiotes hea soundi saamiseks peaks miks olema palju lahtisem kui praegu tavaks.
iseenesest ei näita see soundi "vorst" olemine midagi. on palju asju, mis on madala keskmise nivooga aga kus on häiriv "pumpamine" ja "karvasus" sees ja on palju hüperkompressitud asju, mis vähemalt esimesel kuulamisel tundivad palju lahtisemad ja moonutusevabamad.
no umbes sama teema on see, et tänapäeval pidada lindistustel kõlama kõige rohkem "päris trummina" DrumkitFromHell ja dDrum ))))

pealegi tuleb "vorst" 90% ulatuses arranžeeringust ja algsest instrumentide/soundide valikust, mitte masterdamisest. ilma igasuguse multibandita saab väga "tihke" miksi.

[rnx]

Huvitav küll, mil viisil arranžeering muudab helilaine "vorstiks". Senimaani olen pidanud seda pigem tugeva kompressimise ja asjade limitterisse kinni laskmise tunnuseks. Huvitav oleks teada, milline elus trummar suudab kõik löögid täpselt sama tugevusega lüüa? Kui võtta üksik trummirada, siis on küll nagu iga löök üpris erineva nivooga... Ning huvitav oleks ka teada, miks kõigi "vorstide" puhul suurema amplituudiga signaal rämedalt moonutatud on?

[al-]

Originally posted by rnx@Mar 5 2006, 14:36
Huvitav küll, mil viisil arranžeering muudab helilaine "vorstiks".

mõtle pisut. piltlikult öeldes peavad eri instrumentide soundid üksteisega juskui puzzle kokku sobima. no näiteks rütmipõhi moodustub (rocklool konkreetse näitena) trummist ja bassist, bassi põhiülesanne soundiliselt on anda sustain (=massiivsus), enamasti töötab bassipartii koos kicki ja tommidega toetudes nendele.
kuula, kuskohas asuvad sageduslikult kitarrid- justnimelt basstrummi ja bassi "peal"- ja tihti "töötavad vastu" rütmile. jne.
ehk siis erinevate loo elementide sobitamisega (foundation, pad, rhythm, lead, fills) saavutataksegi see "wall of sounds", igasuguste limitterite ja kompressoritega saab stereomiksi siiski *suhteliselt* vähe kokku. ja justnimelt kaotad atakid või lõikad tipud kandiliseks. lõpukomppari gain reduction hoitakse tavaliselt kusagil paar detsibelli AFAIK (või siis mängitakse lindile kokku samal eesmärgil) ja ega masteris ka mingit imet tehta, see on mingi väärarusaam et mastering = kõva kompressimine ja limiitimine
kui ikka lugu on miksis laiali siis ta jääbki laiali.


profitrummarid *löövadki* vajadusel kõik löögid ühetugevuselt. (noh, peaaegu)
btw, palju sa neid lahtiseid trummiradasid näinud oled?

[rnx]

No kõik sõltub ikkagi sellest, kui triiki lugu täis "keevitatud" on... Nii mõnegi asjaga olen saanud võrrelda originaali ja "remasterit", enamasti on "remaster" ikkagi "vorstiks" muudetud. Ei saa ikkagi aru, miks originaalis hästi kõlanud materjaliga nii teha, aga tihti tehakse.

Ja lahtisi radasid on ikka mõned korrad võimalus stuudios näha olnud, seepärast julgengi väita, et elus trumm ei peaks kõlama üldsegi nii nagu see oleks joonlaua järgi paika aetud. Minu arust sööb liigne kompressimine ikkagi pilli naturaalsuse ära. Aga eks vist kõik olene ka sellest, mida taotletakse ning kes parajasti puldi taga on...