Makkide kasutamine

[al-]

Originally posted by rnx@Mar 5 2006, 17:10
Ei saa ikkagi aru, miks originaalis hästi kõlanud materjaliga nii teha, aga tihti tehakse.

mis tähendab "originaalis hästi kõlanud"? *millest* kuulates? *millest* 99% kuulajatest kuulama hakkab? ei tea? ;=)

see ülejäänud jutt on suhteliselt rumal, ära pahanda. kompressorit kasutatakse (bass)trummi juures ikka selle jaoks, et mingit konkreetset soundi saada, mitte puujala raviks.
pealegi ei panda kompressorit üldiselt trummikanalite inserti, vaid saadetakse signaal eraldi bussi ja *sellele* istutatakse siis kompressor koos naeratava ekuga. st enamus signaali tuleb ikka kuivalt.

ja dünaamika on midagi muud, kui sa sellest tahtsid rääkida.

[rnx]

"Originaali" all mõtlesin esmakordset väljaannet. Kas sa tõesti ise pole võrrelnud mõnda 80-tel välja antud plaati sellest kümmekond aastat hiljem hiljem välja antud "remasteriga"?
Kusjuures eelnevaga ma ei väitnudki, et kompressimine saatanast on, aga seda võiks siiski ka mõistuse piires teha. Kuidagi nutune on võrrelda väiksematest ning väärikatest stuudiotest (näiteks Telarc, Chesky vms.) tulnud kraami laiatarbeturule orienteeritud stuudiote poolt välja antuga. Ning kahjuks kipuvad paljudki head asjad just viimastelt tulema.
Miksimise peensuste üle vaidlemine läheb ilmselt juba teemast liiga välja ning ausalt öeldes pole ka isu eriti vaielda asja üle, milles praktilised kogemused puuduvad. Kuid ma tean, milline sound mulle meeldib ning tüüpiline laiatarbe kuulajaskonnale orienteeritud konserv see kahjuks pole.

[al-]

Originally posted by rnx@Mar 5 2006, 19:25
"Originaali" all mõtlesin esmakordset väljaanne

oh, ma mõtlesin, et pidasid stuudiomastereid silmas.
remasteritega on asi keerukam. üks asi on 80ndate vinüülid, üks asi on esimese põlvkonna CD'd, üks asi esimesed DDD'd, eraldi värk on veel nende spetsilt CD jaoks tehtud remiksidega (st uuesti kokkumängitud asjad).
ma ei viitsi sellel teemal arutada. põhijamad on niipalju kui mina aru saan selles, et mingi hetk ei osatud (veel) digi jaoks maikida, täiesti erinev teema on. sellepärast ongi paljud 80ndate keskpaiga ja teise poole plaadid külma ja ebaloomuliku soundiga.

ja no ei ole eriti tark tuua võrdluseks asju, mida tehakse eeldusel, et neid kuulatakse *vähemalt* HiFi'st. kaasaegses boomboxis kõlab see kraam nagu s..t, ära pahanda.

...et kui küsimus oli "miks"? siis ise vastasid kenasti ära, turu võimalused ja nõudmised on sellised :=)

[rnx]

See "digitaalne parandamine" oli küll pigem vist 80-te lõpu 90-te alguse probleem. Ilmselt ei antud aru, et tehnika oli liiga vähe veel arenenud selleks, et head tulemust saada ning mindi vanu asju üle torkima. Sellest siis ilmselt ka terve posu "labidasse lastud" albumite kordusväljaandeid.
Sellega ma nõustun, et kaasaegsest sangast kostab ka parim asi nagu viimane saast, seda enam aga häirib, et asju, mille kuulajaskonnaks pole teismelised "tümpsumehed" lastakse välja samamoodi nagu ka eelpoolmainitud kuulajaskonnale mõelduid.

[al-]

Originally posted by rnx@Mar 5 2006, 19:53
Ilmselt ei antud aru, et tehnika oli liiga vähe veel arenenud selleks, et head tulemust saada ning mindi vanu asju üle torkima. Sellest siis ilmselt ka terve posu "labidasse lastud" albumite kordusväljaandeid.

küsimus pole tehnika arengus, vaid selles, et digital domain nõuab hoopis erinevat lähenemist.
ma sellest ülalpool ka kirjutasin, esimene jama tekib momentselt nivoodega.

*põhimõtteliselt* peaksid kõik CD plaadid olema normaliseeritud *vähemalt* 6dB allapoole.
ehk siis midagi sarnast, nagu on DVD plaatidel.
ideaalis peaks CD-Audio 0 olema -14 ...-18 dBFS ja siis lubatud peakid sellest kuni +3 dB

teine teema on, et vanad lindistused tehti arvestusega, et transmissioon pole täiuslik (piltlikult)
digital domainis puudub sisuliselt ebalineaarsus, omamüra ja lisanduvad harmoonilised.
samamoodi pole kriitiline bass management (mis vinüülide puhul on väga oluline teema pickup'i resonantside pärast AFAIK)

paraku seda analoog domaini pidevalt vähehaaval lisanduvat ebalineaarsust ja harmoonilisi tajume meeldivamalt kui nende puudumist.

[Cheopps]

Aga ROM!Kuda pill hüüab uute lintidega?Kas need üldse kõlbasid?

[leizu13]

umbes 300 tundi muusikat ja kassetikatest alles veel mingi vana sharp (valuutapoest ostetud) ja väheke uuem samsungi muusikakeskus

[martinj]

Vs: Makkide kasutamine

Küdsimus suurele ringile . Millal keegi teist viimati on mõne kasseti ostnud ?
Martin@Selveri laadapäevadelt ühest urnist ,mille peal 25 EEK-i just kaks tükki ostis.

[Matis]

Vs: Makkide kasutamine

Millalgi enne jõule ostsin kaks tühja kassetti.

Peale lindistasin Winampist rocki et autos kuulata. Onupoeg nägi seda üritust ja ütles midagi taolist :" Sa oled ainus tuttav kellel kassetikirjutaja on."
(Vilets kasseti kirjutaja Nota220)

[humax]

Vs: Makkide kasutamine

[quote=martinj]Küdsimus suurele ringile . Millal keegi teist viimati on mõne kasseti ostnud ?
Martin@Selveri laadapäevadelt ühest urnist ,mille peal 25 EEK-i just kaks tükki ostis.[/quot


Mina olen seda regulaarselt teinud , paar kuud tagasi ostsin 10 tk ja kui on vaja siis täiendan varusid, küsimus on ainult selles, et valik on väikseks jäänud. Kasutan kassetikat ja lintmakki vahelduva eduga ja pole kavatsustki loobuda. Suuri linte aga pole õnnestunud viimasel ajal saada ja vanad varud on lõpukorral.

[Cheopps]

Vs: Makkide kasutamine

Viimati ostsin lindi(tühja) paar kuud tagasi.Lindiks TDK SA90 Type II.Sai sinna kohe Jetro Tull Best salvestatud.525m linte on maal veel ca 30 tk pakendites...makki pole veel kusagilt leidnud

Asoo!Lindistamine on, targa raamatu järgi, salvestist kandva lindi(magneetiline, optiline) paigutamine taasesitusseadmesse.

[martinj]

Vs: Makkide kasutamine

Ahjaa, unustasin mainida, et ostsin eellindistatud kassetid.
Tühjasid vist mõni kuu tagasi viimati. Hetkel tagavaraks umbes 5 kroomkassetti kah. Pole midagi lindistada !!!!
Viimane "tõsisem" lindistus oli selle aasta Eesti Eurolaulu eelvoor nicamiga telekast.
Proovilindistus Rossiija 211ga(=Vesna211=peaaegu Vesna201) alles üleeile.

[alfons]

Vs: Makkide kasutamine

Minul kassetikas töötab raadiosaadete lindistamiseks, et kuulata kui telekat ei vaata. Ja siis veel sõbra (AIWA 450) lindistatud kassetide kuulamiseks. Eile kuulasin USA southern rocki, mida ta oli lindistanud mingile kulunud x-kassetile, aga küll kõlises ja oli ka madalaid (kuulan AIWA 909). Uskumatu kvaliteet, eriti kui arvestada , et uuemad kassetid on olnud hulga tummise soundiga.

[sebastian]

Vs: Makkide kasutamine

Viimase kasseti ostsin üsna ammu.
Nüüd aga tänu sellele, et sai ostetud Akai GX-65, kiskusin kõik oma vanad kassetid välja ja kuulasin nad pisteliselt läbi.
Selleks läks terve päev ja natuke pealegi
Osa rariteetsemat saundi salvestasin arvutisse 320kb/s MP3-ks...puhtalt säilitamise mõttes, sest mis salata...lugude vahekohtades kostus tihti mingi mulin, küllap pikast seismisest "kopeerefekt", aga võibolla ka sellest, et salvestamise ajal oli helipea mingis teises asendis. Et siis rikkusin muusikat ja tegin analoogist digitaalse, aga noh mis parata.
Teine huvitav katse oli arvutist erineva bitratega MP3-de salvestamine mingile vanale CrO2 lindile, et mida teeb kompressioon, kui see analoogiks tehtud. Makil on õnneks olemas läbivkanal, saab lülitiga sisend-/salvestatud signaali võrrelda. Tulemus: mitte tuhkagi ei saanud aru, võibolla on kõrvad digiga juba rikutud
Salvestisel ainult kõrged natuke moonutasid (võis muidugi kassetist oleneda), just see DolbyHXPro anomaalia, et kõrgete saabudes väänatakse eelmagneetimist. Eriti oli tunda siis kui mõni laulja väga puhast ja pikalt "S"-i susistas.
Peab veel METAL lindiga proovima, aga neid vist kaubandusest enam ei võta? Näinud küll pole.
Kokkuvõtteks oli igati tore "makikogemus" ja mis peamine, kõike sai salvestusel reguleerida-kontrollida nö. reaalajas.

edit: kui keegi juhataks mind GX-65 skeemi peale, oleksin väga tänulik! Ma teadsin siiani, et asi on puhtalt transistorite peal ehitatud (keegi kunagi mainis, et GX-65 ja 75 nimelt on), aga trükkplaadil vaatasid vastu mitmed "kivid" :-(

[martinj]

Vs: Makkide kasutamine

edit: kui keegi juhataks mind GX-65 skeemi peale, oleksin väga tänulik! Ma teadsin siiani, et asi on puhtalt transistorite peal ehitatud (keegi kunagi mainis, et GX-65 ja 75 nimelt on), aga trükkplaadil vaatasid vastu mitmed "kivid" :-(

Äkki on need kõigest juhtimiskivid .