Grammafonidest

[moi]

Vs: Grammafonidest

üks tuttav vahetas Arktur 006(mis omal ajal oli venelastel vist päris hästi õnnestunud grammar) Pro-Ject Debut SE vastu, ja no kui ma ütleks, et heli erinevus oli Pro-Jecti kasuks nagu öö ja päev, siis oleks see ülimalt tagasihoidlik võrdlus.

Kas Arkturi helipea oli originaal ja võrdlus käis läbi Arkturi ühel opakal oleva korrektoriga?

[jimmy]

Vs: Grammafonidest

MKle - no see Yamahavihkaja jutt oli ju uumor, aga mis Wigo väitesse puutub, siis osalesin testis, kui üks tuttav vahetas Arktur 006(mis omal ajal oli venelastel vist päris hästi õnnestunud grammar) Pro-Ject Debut SE vastu, ja no kui ma ütleks, et heli erinevus oli Pro-Jecti kasuks nagu öö ja päev, siis oleks see ülimalt tagasihoidlik võrdlus.

Huvipärast küsin, kas helipead olid Pro-Ject'il ja Arktur 006-l samad?

Ise soovitan mõnd kõrgklassi grammarit nt. 80ndatest. Ise kasutan sellest ajast pärit Technicsit, soetasin uue helipea (AT95E) ja olen rahul. Kui just pole veendunud huvi svammist mati ja jõhvi-kaalupommiga lahendatud anti-skatingu vastu, siis julgen küll alustuseks soovitada mõnd tolleaegset kõrgklassi mängijat.

[kreeklane]

Vs: Grammafonidest

et sul naine on asjast rohkem huvitatud kui sa ise,siis väldi igasuguseid keerulisi mängijaid.
piisab kui on sisse-väljalülitamise nupp ja hoob mis käppa üles-alla liigutab.
sellised asjad helile mõju ei avalda aga su enda elu teeb see hulga lihtsamaks.
helipea valikul tuleb lähtuda ainult ühest reeglist-alati peab olema võimalus uus saada.kui peres on laps,siis tuleb kallimatest variantidest kohe loobuda.
kõik me oleme lapsed olnud ja laste lemmiktegevus(eriti kui keelatakse)on näpuga nõela katsuda ja mängimise ajal plaaditaldrikut tagurpidi keerutada.

[Sully]

Vs: Grammafonidest

Mõned lingid, kust saab võõras inimene palju asju teada, juhul kui muidugi huvi on
1
2

[GU50]

Vs: Grammafonidest

tuttav vahetas Arktur 006(mis omal ajal oli venelastel vist päris hästi õnnestunud grammar) Pro-Ject Debut SE vastu, ja no kui ma ütleks, et heli erinevus oli Pro-Jecti kasuks nagu öö ja päev, siis oleks see ülimalt tagasihoidlik võrdlus.

Kipun vahel unustama, et kuna ise kasvasin üles vinüülikate ajastul ja teema tundub elementaarne, siis tänapäeva noored ei tea sellest asjast ega tehnoloogiast halligi, kipuvad võrdlema võrreldamatuid. Enne tuleb selgeks teha, mis asi teeb vinüülimängijast hea ja siis alles võib hakata mingit võrdlusteemat arendama:
1. Vaikne plaadikeerutamise taldrikumehanism. Reeglina on selle eeldus otseveoline mootor, st taldrik on ise veomootori hooratas. Võib olla teostatud ka lineaarmootorina, kus taldrik on veomootori rootor ja samas ka hooratas. Veidi kehvem alternatiiv on rihmaga veetav taldrik.
2. Massiivne plaaditaldrik. Tagab pöörlemise ühtluse, summutab mootori võimalikke vibrasid.
3. Kvaliteetne käpp. Eelkõige siis kvaliteetne laagerdus ja külgjõudude õige kompensatsioon. Käpa kuju võib varieeruda, sel pole otsest seost kvaliteediga. Tangentkäpaga seadmetel lõtkude olematus käpa veomehanismis.
4. Kõige tähtsam - helipea. Helipea teema on nii pikk ja keeruline, et seda siin üksipulgi seletama ei hakka, vinüülihuviline saab teha ise kodutöö. Põhimõtteliselt parima tulemuse võimaldab magnetiline helipea, mitte piesoelektriline. Magnetiline omakorda jaguneb MM (Moving Magnet) ja MC (Moving Coil) tüübilisteks. Kummalgi on oma toetajaskond.
5. Kvaliteetne eelvõim. = väiksed mürad, täpne RIAA kompensatsioon, avar sagedusriba, ilma tagasisideta skeem.

Kui need nõuded kokku viia, peakski saama hea vinüülimängija.

Mis puutub eelnevalt mainitud Arkturi ja Pro-Jecti, siis viimasel on kindlasti ka häid mängijaid, kuid odavam ots on saast. Kui mälu ei peta, siis Arktur baseerub Poolas valmistatud Unitra otseveoga keerutajale, seadmel vene korpus ja muud osad. Seega: taldrik - jah, muud osad EI! Aga peaks olema võimalik vahetada standardsete vastu ja siis võib juhtuda, et viskad Pro-Jecti prügikasti. Meenutan veelkord - otseveoline, ilma materjali säästmata tehtud vanakooli plaaditaldrik on oluline baas, kui tahad ise mängijat koostada. Ja vana vinüülika mehanism vajab kindlasti asjalikku hooldust! Kuivanud liigenditest ei ole imet oodata, isegi kui helipea on hea.

Estonia-010 on tehnoloogiliselt keerukas ja seetõttu väga kapriisne pill, ei soovita.

[kalju]

Vs: Grammafonidest

Valdav enamus Hi-Fi ja Hi-End mängijatest kasutab siiski rihmülekannet eraldiseisva mootoriga. Otseveolised on rohkem DJ teema, kus tähtis kiire liikumissuuna ja -kiiruse muutmine.

Kuna oli juttu Arkturist (006) , siis sellel tuli täiesti uus mootori juhtimise elektroonika teha, kuna originaali puhus kõigub pöörlemissagedus märgatavalt.

Teemaalgatajale: KB-s on hetkel päris huvitav Sansui müüa. Sellest peaks küll alustuseks piisama (peale ülevaatust-hooldust).

[hannes70]

Vs: Grammafonidest

See on küll võõras teema, aga keegi teadmamees võiks siin üritada võimalikult lihtsalt lahti seletada MM ja MC peade erinevuse, kui vaadata hinnaklassi, siis MC pead on kordi kallimad, miks? Ja otse- ja rihmveo küsimus, samamoodi on tuntumate firmade tippklassi mudelid enamalt jaolt rihmveoga, reeglina on mootor üleüldse eraldi.
P.S. Tundub, et kõik vinüüliteemad siin foorumis venivad väga pikale, ehk et see oleks tõesti hea mõte, mida juba ka mitu korda soovitatud on, et moderaatorid võiksid eraldi vinüüliteema teha, nagu on võimudeteema alamrubriik lampvõimud. Huvi on igatahes keskmisest kõvasti suurem.

[TeeTL]

Vs: Grammafonidest

Mis puutub eelnevalt mainitud Arkturi ja Pro-Jecti, siis viimasel on kindlasti ka häid mängijaid, kuid odavam ots on saast. Kui mälu ei peta, siis Arktur baseerub Poolas valmistatud Unitra otseveoga keerutajale, seadmel vene korpus ja muud osad. Seega: taldrik - jah, muud osad EI!

Arktur-006 taldrik on suhteliselt kerge (võrreldes näiteks vanemate Unitra rihmaveoga mudelitega), aga parameetrites lubatud detonatsioon 0.1% pole paha. Tõenäoliselt ei suuda tavakasutaja keskmise kogemusega kõrv eristada detonatsiooni muutumist vahemikus 0,0x...0,15%. 0,3% võib olla juba kuuldav igaühele (kes on kuulnud vanu kaasaskantavaid kassetikaid, peaks enamvähem teadma millisest tasemest 0,3% puhul jutt käib), aga ei pruugi, ja sellist madaltaset on ka raske leida plaadikate seast.

Kui helipea ja töökindlus kõrvale jätta, siis Arkturi suureks puuduseks on üsna tugev mikrofoniefekt (võib juhtuda, et ilma spetsiaalse aluseta ei saagi lahti madalsageduslikust tagasisidest ja genereerimisest, mis valjemal kuulamisel tekib).
Efekti tugevus tuleneb ilmselt sellest, et taldrik ja käpp on üsna jäigalt ja lahutamatult "integreeritud" plastkorpusega. Kõige lihtsam, kiirem ja kindlam on teha/otsida eraldi massiivne alus.
Kehtib arvatavasti kõigi laiatarbe vinüülikate osas.

4. Kõige tähtsam - helipea. Helipea teema on nii pikk ja keeruline, et seda siin üksipulgi seletama ei hakka, vinüülihuviline saab teha ise kodutöö.

Spetsialistide ülesanne võiks olla seda kodutööd pisut lihtsamaks teha

Tavakasutajal oleks vaja teada ainult seda, millistele seadmetele millised uued helipead sobivad ilma ümberehituseta või täppishäälestuseta.
Vastasel juhul on parim tulemus, mida mõistliku aja- ja kodutöökuluga võimalik saavutada, "värske" originaalhelipea kasutamine. Pole vaja laskuda lõpututesse aretusprotsessidesse, kuidas sobitada pea kaalu(nõela survet), kinnitust, elektroonikat jne.

Teine lihtsustatud "käitumismudel" on otsida sobivust kõige kättesaadavamate helipeade ja konkreetselt pakutava plaadimängija vahel.
Kallist (originaal)helipead/nõela ju niikuinii ei osteta, kui keskmisest kasutajast rääkida.

Millised oleks need kõige kättesaadavamad ja universaalsemad helipead, mis tagaks normaalse Hi-Fi (ja mitte Hi End) kvaliteedi, ongi küsimus, millele vastamisest oleks rohkem abi kui pikkadest arutlustest ja üksikute seadmete üldsõnalisest kiitmisest/laitmisest.

Ja vana vinüülika mehanism vajab kindlasti asjalikku hooldust! Kuivanud liigenditest ei ole imet oodata, isegi kui helipea on hea.

Hooldus on muidugi tähtis, aga kui kõrvaga kuuldavaid lisahääli ja detonatsooni ei kaasne, siis helisignaali see ei mõjuta, vähemalt mitte tavanõudmiste ja kuulamisoskuse osas.

[kalju]

Vs: Grammafonidest

http://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic_cartridge

[hannes70]

Vs: Grammafonidest

Ehk siis, nagu ma Wikipwedia jutust aru sain, nõuavad MC-pead head fonokorrektorit, samas on kvaliteetselt ehitatud MM-pead enam-vähem sama kvaliteetsed, aga märksa vähem kapriissed ?

[marley]

Vs: Grammafonidest

siit pisut ka tangentkäppade ajalugu:

http://www.soundfountain.com/amb/ttrabco.html

[GU50]

Vs: Grammafonidest

Ehk siis, nagu ma Wikipwedia jutust aru sain, nõuavad MC-pead head fonokorrektorit, samas on kvaliteetselt ehitatud MM-pead enam-vähem sama kvaliteetsed, aga märksa vähem kapriissed ?

Kõik magnetilised helipead vajavad kvaliteetset korrektorit. Põhiline erinevus MM ja MC peade vahel on vajaliku eelvõimenduse erinevus - MC pea väiksema väljundsignaali tõttu peaks korrektorvõimendi andma u. 20dB enam võimendust kui MM pea vajab. RIAA korrektsioonikõver peaks olema nii MM ku MC sama. Erinevus tuleb sisse ka eelvõimendi sisendtakistustes, mis MC-l on tavaliselt oluliselt väiksem (47k oomi MM vs. 100 oomi MC).

[GU50]

Vs: Grammafonidest

Tavakasutajal oleks vaja teada ainult seda, millistele seadmetele millised uued helipead sobivad ilma ümberehituseta või täppishäälestuseta.

Räägime hetkel siis enim levinud MM helipeadest. Helipead on hästi standardiseeritud ja laias laastus 2 sorti kinnitusega: 1/2" (pool tolli = 12,7 mm) vahega kruvidega ning T4P kinnitusega. On ka variante, kus komplektis on kaasas mõlemad kinnitusvariandid. Vene plaadimängijate käppadel olen näinud ainult 1/2" kinnitusvarianti.
Näited:
1/2" kinnitusega.
T4P kinnitusega.
Mõlema kinnitusvariandiga.
T4P kinnitamine on isegi lihtsam, pistetakse helipea pistikupessa ja kinnitatakse kruviga. 1/2" variandi pea puhul pistetakse helipea juhtmed käpale kinnituva helipea hoidja vastavate kontaktide otsa. Juhtmed on tavaliselt eri värvi ja helipea juhendis kirjeldus olemas, kuidas ühendada, et signaal liiguks võimendi õigesse kanalisse ja oleks õiges faasis. Helipea hoidja võib olla ka eemaldatav, mis teeb pea vahetamise lihtsamaks.
Helipea tuleb peale paigaldamist veel geomeetriliselt välja häälestada, samuti tuleb nõela kaudu plaadile vahenduv mass reguleerida sobivaks, tavaliselt ca 2 gr. Heino Pedusaar on oma teostes valgustanud korrektselt neid protseduure, ei näegi vajadust neid raamatuid ümber kirjutada. Samuti on veebis kirjeldused olemas, täpsustused siis ehk edaspidi.
Vene "originaal helipäid" ei soovita kasutada, isegi kui sattub selline kasutamata isend ette. Kvaliteetsete valmistajate helipead ei maksa tänapäeval nii megapalju rohkem, et neid mitte tarvitada.

[MK]

Vs: Grammafonidest

aparaat siis tegelikult ära soetatud ja uus pea ka AT95E asjal.
nüüd oleks siis vaja teha need samad seadistamised.

Soetatud asjast siis enam lihtsam vist olla ei saaks http://images.google.ee/imgres?imgur...lr%3D%26sa%3DX

http://www.vinylnirvana.com/ar_manual_eb101.shtml

[GU50]

Vs: Grammafonidest

nüüd oleks siis vaja teha need samad seadistamised.

Helipea vahetamisega seoses on vaja seadistada mõned parameetrid (jägnevad tegurid pädevad hariliku käpa korral). Väga abiks on seadistamise juures spetsiaalse test heliplaadi olemasolu, aga need on üsna vähe levinud.
1. Vinüülimängija on olemuselt statsionaarne seade, ringitassimist ei taha. Plaadimängija tuleb paigaldada kõlaritest eemale, tugeva olemisega alusele, mis ei vibreeri kaasa muusika kuulamisel.
2. Plaadimängija tuleb seada loodi. Loodida tuleb plaaditaldrikut, mitte seadme korpust. Tasapinnalisus peab olema tagatud igas suunas.
3. Helipea asend plaadi suhtes (Cartridge alignment). Reguleeritakse helipea kinnituskruvide nihutamise teel helipea hoidja piklikes avades. Mõnedel plaadimängijatel on taldriku kõrval korpusel spetsiaalne märge, mille järgi peaks joondama helipea nõela. Kahjuks on näha olnud, et see märge on vale koha peal. Helipea asend tuleb seadistada vähemalt 2 punkti järgi ja vajadusel muuta ka pea kinnitusnurka horisontaaltasapinnas. Kiirema tulemuse jaoks on soovitav kasutada šablooni, näiteks siit saab tõmmata pdf-i (Protractor). Selle 1:1 mõõtkavas välja printides ja papile kleepides saab helipea seadistamise tööriista. See on lihtne meetod, kuid üsna täpne. Asja saab ajada ka peenemaks, aga esimesed helipea seadistamise kogemused soovitaks selle riistaga läbi viia.
4. Nõela mass plaadil (2 gr). Selleks on võimalusi mitu. Lihtne on siis, kui käpa vastukaalul on skaala. Siis keeratakse vastukaal sellisesse asendisse, et käpp on tasakaalus, mass nõelal 0. Skaala on tavaliselt nihutatav null-asendisse, seda tuleks nüüd teha. Seejärel pööratakse vastukaalu nii, et skaala näitab 2 gr massi nõelal. Kui skaalat pole, siis tuleb leiutada lihtne kangkaal, näiteks plekiribast ja selle toest. Kasutades kangkaalu teisel otsal sobiva kaaluga münte vmt. tuleb reguleerida nõelale mõjuv mass õigeks. Osad helipeavalmistajad pakuvad ka seadistamise kaalusid, näiteks Shure SFG-2. Kasutada võib ka mingeid muid valmiskaalusid.
5. Külgjõu (Anti-Skating) kompenseerimine. Käpa geomeetriast tulenevalt plaadi pöörlemine veab helipea nõela plaadi tsentri suunas. Tekib külgjõud, mille tulemusel on nõela surve ühele helivao küljele suurem ja seega selle stereokanali heli tugevam, samuti kuluks nõel ühelt küljelt kiiremini. See külgsurvejõud vajab kompenseerimist. Tavaliselt on käpal mingi kompenseerimismehanism - osadel rippuvate vihtide süsteem, teistel nupust reguleeritav vedruga vastupinguti. Anti-Skatingu seadistamine ei ole ilma testplaadita üheselt lihtne, sest külgjõu suurus muutub olenevalt nõela asendist plaadil (kas servapool või plaadi keskme lähedal). Testplaadil on spetsiaalsed signaalifonogrammid seadistamiseks, millede järgi siis häälestatakse külgjõu kompenseerimine paika minimaalse moonutuse järgi. Ilma testplaadita tuleks seadistada nõela olles plaadi radade keskel. Lihtsalt öeldes ei tohiks nõela tõstmisel-langetamisel näha olla nõela "kiskumist" helipea suhtes kummalegi poole.
6. Kontrolli veelkord kõik eelnevad parameetrid üle.

Abiks juhendid on veel siin ja siin.

Tangentkäpa seadistamine võib olla keerukam tegevus, selle kohta on igal seadme valmistajal oma juhend.