Vinüülplaatide puhastamine: nipid, puhastusvahendid ...

[vrido]

No kripeldab keelel ja tahab vägisi äraküsimist.

Olen aru saanud, et kõige "parema" tulemuse annab atsetoon.
Pidi saama ühtlase sileda ja libeda pinna.

Aga mis siis piiritus teeb? Kas ja kuidas kahjustab?
Aurustuma peaks ta ju täielikult. (Kas midagi aurab koos temaga ära?)

Kõige kangem naps mis endal olemas on jääb lahjaks - ei ole rummist kangemat ka kusagilt võtta. Sellepärast küsin.

[Shele]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Minu kogemus on, et korralik, puhas/med. piiritus on puhtam kui mistahes atsetoon.
Aga piiritus ei lahusta paljused värve.
Kui tegu vinüülplaatidega, siis piiritus ja destveega üle. Kui trükkplaat, siis atsetoon või nitrolahusti ja destvett pole vaja.

[vrido]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Et nagu võib piiritusega puhastada küll...?

[Shele]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Mida?

[marley]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

atsetoon lahustab vähemalt pooli vinüüle, teemaalgataja on asjast
üsna hästi aru saanud (-;

piiritus plaati ei pruugi lahustada, küll aga sodi, mis plaadikeerdudesse kogunenud. tulemuseks selline eriti peenekoeline kitt... helile mõjub
nagu kitt ikka.

aga kui kohe peale piiritust dest vesi peale, siis peaks tulemus
enam-vähem ok olema.

[vrido]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

piiritus plaati ei pruugi lahustada, küll aga sodi, mis plaadikeerdudesse kogunenud.
tulemuseks selline eriti peenekoeline kitt...
helile mõjub nagu kitt ikka.

Vastus ammendav.
Ma siis plaate (ikka vinüüle mõtlesin) kittima ei hakka ja jään "ametlike" puhastusvahendite juurde.

Tänan.

[andreie]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Piirituses mittelahustuvat sodi on päris palju, igasugused õlid ja rasvad näiteks. Ilmselt sellest ongi kiti teke tingitud.

Lisaks ta aurab neetult kiiresti, kui kohe platsi puhtaks pühkida ei saa (mis vinüüli puhul on ilmselgelt eelistatav), on tulemuseks ikka sama sodi vaid veidi nihutatuna.

[marley]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Piirituses mittelahustuvat sodi on päris palju, igasugused õlid ja rasvad näiteks. Ilmselt sellest ongi kiti teke tingitud.

Lisaks ta aurab neetult kiiresti, kui kohe platsi puhtaks pühkida ei saa (mis vinüüli puhul on ilmselgelt eelistatav), on tulemuseks ikka sama sodi vaid veidi nihutatuna.

ise mõtleks pigem nii, et piiritus aurustub, aga lahustunud (muidugi ka
mittelahustunud) sodi ei aurustu, vaid sellest lahustunud sodist moodustub
endisest peenekoelisem ja vastikum "kitt". see sodinihutus on hea kirjeldus (-;

keegi oskab pakkuda, mis koostisega spetspuhastusvedelikud on?
mälu järgi Pedusaar oma raamatus ka kirjeldas mingisugust, aga pole
käepärast seda.

omal ajal oli moes ka nn märgkuulamine, so mängimise ajal oli mängitav
plaadiosa märg. tulemuseks see, et kuivalt neid plaate enam hästi kuulata
ei saanud.

[jyrr]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

keegi oskab pakkuda, mis koostisega petspuhastusvedelikud on? mälu järgi Pedusaar oma raamatus ka kirjeldas mingisugust, aga pole
käepärast seda.

Sellekohaseid Heino Pedusaare tsitaate loeks ka hea meelega.

Allpool tsiteerin Kurmo Konsa jaosmaterjali. Saadaval ka pdf-ina: "Audiovisuaalsete dokumentide säilitamine", sealt lk 42-43.

Heliplaatide hooldamine

Õigesti hooldatud ja nõuetekohaselt säilitatud heliplaati saab kuulata keskmiselt 200-300 korda helikvaliteedi märgatava halvenemiseta.

Heliplaadi hooldamine vahetult kasutamise eel ja selle ajal taandub peamiselt tolmuvabana hoidmisele. Kuna tolm on abrasiivse toimega, kahjustab ta heliplaatide helivagu ning kiirendab tunduvalt kulumist. Hõõrdumise tulemusena - nii plaadi väljavõtmisel ümbrikust, kuulamiseelsel tolmust puhastamisel kui ka astla hõõrdest vaos - laadub plaadi pind staatilise elektriga. Staatilise elektriga laadunud pind hakkab enesele energiliselt tolmu tõmbama, see muudab plaadi tolmust puhastamise tülikaks.

Puhastamine

Heliplaatide puhastamiseks, tolmuvabana hoidmiseks ja antistaatiliseks töötlemiseks on olemas väga palju erinevaid vahendeid. Grammofonid on sageli varustatud sametpinnalise puhastuspadjakesega tolmu eelnevaks eemaldamiseks plaadilt. Puhastuslapid peavad olema pehmest tekstiilmaterjalist, mis ei jäta kiude - sametist, plüüšist, flanellist. Kõige paremad on plüüšist lapid. Saadaval on spetsiaalsed antistaatilised puhastusharjad.

Kuivalt kasutatavad puhastusvahendid ei suuda plaati kestvamalt tolmuvabana hoida. Flanell-lapi või puhastuspadjakese kasutamisel kipub tolm jääma plaadi äravõtmise kohas viiruna plaadile. Selle vältimiseks niisutatakse puhastuslappi, -rulli või -padjakest vähesel määral mingi spetsiaalse antistaatilise vahendiga. Antistaatiline aine ladestub aga õhukese kihina plaadile, hakates hiljem ise tolmu koguma või siis annab ta ise kuivanuna taasesitushäireid. Selles mõttes on destilleeritud vesi isegi kohasem niisutusvahend. Võimaluse korral tuleks kasutada bidestilleeritud vett. Võib kasutada ka piirituse 10-15% lahust bidestilleeritud vees.

Heliplaadi puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks kuulamise ajal on olemas mitmesugused mööda plaadi pinda liuguvad kuivad või märjad pintslid, plüüsrullid, samuti vedelikumahutiga pintslid jm. Sellised puhastusvahendid on kinnitatud iseseisva käpa külge, mille pöördlaager paigutatakse tavaliselt kummist iminapa abil plaaditaldriku kõrvale grammofoni šassii ülapinnale. Enamasti koosneb niisugune plaadipuhasti kahest plaadil liuguvast osast - plastkiudpintslist ja plüüsrullist. Mõnede grammofonide juures on puhastuspintsel ja -rull otse helipea küljes. See on küll kasutamisel mugavam kuid taasesitatavasse helisse võib lisanduda teatud müra.

Plaadi puhastamine kuulamise ajal võib toimuda ka niiskelt. Plaat kaetakse nende vagude kohal, mida astel parasjagu läbib, õhukese vedelikukihiga, nii et astel liugub enam-vähem märjas vaos. Selleks kasutatakse erilisi, vedelikumahutiga puhastuspintsleid. Vedelik toimib vao nõlvade ja astla puutepindade määrde - ja jahutusainena. Plaadi ja astla eluiga pikenevad sellega oluliselt. Võib juhtuda, et varasemalt märjalt kuulatud plaatide hilisemal kuivalt kuulamisel ilmneb tugevnenud kahin. Selliseid plaate tuleb ka edaspidi kuulata märjalt. [---]

Pesemine

Tugevasti määrdunud, tolmused või sõrmejälgedega plaadid tuleb enne kasutamist tingimata pesta. Selleks on olemas mitmesuguseid puhastuslahuseid. Puhastuslahusteks soovitab CCI (The Canadian Conservation Institute) mitteioonseid pindaktiivseid ühendeid, näiteks Tergitol 15-S-3 (pindaktiivne aine, lahustub õlides), Tergitol 15-S-9 (vees lahustuv). Puhastuslahuseks segada kokku 0,5 osa Tergitol 15-S-3 ja 0,5 osa Tergitol 15-S-9 100 osas destilleeritud vees. [---] [Vt ka: http://www.dow.com/surfactants/products/second.htm]

Pesemiseks võib kasutada mitmesuguseid antistaatilisi pesemisvahendeid, mis lahustatakse destilleeritud vees, kantakse pehme pintsliga plaadile, hõõrutakse vahule ning pestakse voolava veega maha. Lõplik pesemine peab kindlasti toimuma destileeritud veega. Tavaline vesi ei sobi oma sooladesisalduse tõttu.
Pesemiseks võib kasutada ka destilleeritud vett kuhu on lisatud 0,5% mingit neutraalset pindaktiivset ühendit. Plaatide pesemiseks sobib ka puhas tetrakloorsüsinik.

Pesemiseks kasutatakse kas puhast puuvillast lappi või pintslit. Pestakse alati vagude suunas. Etiketti ei tohi märjaks teha.

Pärast pesemist pühitakse plaat kuiva lapiga üle ning kuivatatakse õhu käes võimalikult tolmuvabas keskkonnas. Plaadi salvestist kandev pind ei tohi millegi vastu toetuda. Kuivatamiseks võib kasutada spetsiaalset raami.

Plaadi puhastamiseks on olemas ka kuivalt kasutatavad vahendid (Disco Film GmbH) mis kantakse plaadi pinnale, lastakse kuivada ning eemaldatakse siis kile koos sinna külge jäänud mustusega.

Puhastusvedelike kasutamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Erinevate tootjate plaadid on erineva koostisega ning ühele plaadile sobiv puhastusvahend võib teise plaadi rikkuda. Tuleb kasutada ainult spetsiaalseid vahendeid või siis destilleeritud vett. Mingil juhul ei tohi kasutada piiritust, lahusteid jne. [---]

Puhastada tuleb mitte ainult plaati, vaid ka plaaditaldrikut. Kuna plaat kuulamise ajal omandab staatilise laengu tõmbab ta tolmu plaaditaldrikult plaadi pinnale. Plaaditaldrikut võib puhastada niiske lapiga.

Astla puhastamiseks sobib akvarellipintsel mida võib niisutada piirituses. Puhastada võib selles suunas, milles astel liigub helivaos.

[sewar]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Hoiatuseks veel:
Vanu šellak plaate ei tohi pesta!
Piiritus lahustab suurepäraselt šellakit. Vesi ei lahusta aga kahjustab samuti plaadi pinda, muutes selle karedaks.
Nii võib, teadmatusest, hävitada olulisi kultuuriväärtusi.

[MK]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Hoiatuseks veel:
Vanu šellak plaate ei tohi pesta!
Piiritus lahustab suurepäraselt šellakit. Vesi ei lahusta aga kahjustab samuti plaadi pinda, muutes selle karedaks.
Nii võib, teadmatusest, hävitada olulisi kultuuriväärtusi.

Ja plaadil on sellekohane märge kuskohas. Või kui pole šellak'i taolise materjalga kokkupuudet kuidas ma kindlaks teen ?

[sewar]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Šellak plaadid on vanad, rasked ja haprad. Pärit 20 sajandi algusest.
Nende kuulamiskiiruseks on tavaliselt 78 rpm.
Siin üks lehekülg täpsemaks uurimiseks.

[RaunoK]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Heliplaadi puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks kuulamise ajal on olemas mitmesugused mööda plaadi pinda liuguvad kuivad või märjad pintslid, plüüsrullid, samuti vedelikumahutiga pintslid jm. Sellised puhastusvahendid on kinnitatud iseseisva käpa külge, mille pöördlaager paigutatakse tavaliselt kummist iminapa abil plaaditaldriku kõrvale grammofoni šassii ülapinnale. Enamasti koosneb niisugune plaadipuhasti kahest plaadil liuguvast osast - plastkiudpintslist ja plüüsrullist. Mõnede grammofonide juures on puhastuspintsel ja -rull otse helipea küljes. See on küll kasutamisel mugavam kuid taasesitatavasse helisse võib lisanduda teatud müra.

Plaadi puhastamine kuulamise ajal võib toimuda ka niiskelt. Plaat kaetakse nende vagude kohal, mida astel parasjagu läbib, õhukese vedelikukihiga, nii et astel liugub enam-vähem märjas vaos. Selleks kasutatakse erilisi, vedelikumahutiga puhastuspintsleid. Vedelik toimib vao nõlvade ja astla puutepindade määrde - ja jahutusainena. Plaadi ja astla eluiga pikenevad sellega oluliselt. Võib juhtuda, et varasemalt märjalt kuulatud plaatide hilisemal kuivalt kuulamisel ilmneb tugevnenud kahin. Selliseid plaate tuleb ka edaspidi kuulata märjalt. [---]

Kas seda ohtu ei ole, et nõel läheb rooste?

[Daddario]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Olen kuulnud mitmest kohast, et mustade plaatide puhastamiseks kasutatakse PVA'd.
Ehk siis tehakse kogu plaat õhukese PVA kihiga üle, lastakse kuivada, ning siis kooritakse tekkinud "kile" kooos mustusega maha. Kõlab igati loogiliselt, kuidas suhtutakse sellesse siin?

[marley]

Vs: Mida siis ikkagi piiritus plaadiga teeb?

Olen teinud seda PVA-trikki. Mõjub väga hästi, kui plaadi materjal sobib, st peab enne plaadi tühja osa peal katsetama, kas liim kuivades ikka lahti tuleb.
Tulemus on tõeline "süvapuhastus", kogu tolm ja sodi on korraga läinud.