Mõnikord veab ka makipededel

[OSX]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Loetle skeemis ahelad ja lüliti mis kommuteeriks kiirusest sõltuvalt korrektsioone. Võtame aluseks vasaku (skeemis ülemise) kanali.

Siin püüdis keegi müüa seda masinat, loetles innukalt kõik üles mida teadis asjast - kuid ikka vaid "ускоренную перезапись с одной кассеты на другую".
Vegalab.ru ka seda sama kirjutab. Ometi oleks ju hõskamiseks põhjust küllaga, vähemalt müügiargumendiks piisaks.

http://forum.dobroe.ru/index.php?showtopic=69688

Minugipoolest võiksid nad kasvõi 19.53cm/sek kiirustel opereerida, ega ma kade ei ole kuid lihtsalt väga raske on uskuda et I klassi kassetdekk, pealegi duubel - hakkas pakkuma sisuliselt elitaarset kvaliteeti, vähemalt CCCP piires.

[marley]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Vähemalt teoreetiliselt on 9-kiirusel mõtet küll: kui kasutada kolmveerandtunniseid kassette, saab suure osa vinüüle ju peale küll.
Kvaliteedilt, nagu ennegi juttu oli, on 9-kiirusega kassett 19-kiirusega lintmakile vägagi vääriline vastane sellest ajast peale,
kui kassettide kvaliteet heaks läks. Mõelge ise, parimate makkide ja kassettidega ronis 4-kiirusega kassetikas üsnagi lintmaki kannule,
mis siis 9-kiirusest rääkida.

Martinj, pakun ka siis: makihull, makifiil, kassetifiil, kassetihull. Viimane meeldib eriti, seal on see sisuline grupiline suletus ka sees (-;

[hillarr]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Leidsin ka ühe video makist youtube'is.

http://www.youtube.com/watch?v=Q97x-HUPfsY

Kvaliteet pole just parim, aga 1:55 on näha, et kiirust saab valida sõltumata sellest kas dubleerid või mängid ühte kassetti. See, et skeemi järgi ei ole asjad disainitud nii nagu peaks, ei ole vene asjade puhul minu meelest mingi näitaja

[OSX]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Njah, kiirus muutus küll. ehki ma selles ei kahelnudki...

Ilmselt algne rukovodstvo ekspluatatasii annaks selgituse mis ja milleks mõeldud oli. Pean võimalikuks et see võis ka kukkuda lihtsalt nii välja et saab ka muid sisendeid koos "vale" kiirusega kasutada. Primitiivse ehituse korral see ainult nii saigi olla.

Ok, ütleme et minu kahtlus on "busted", isegi kui see kogemata nii välja kukkus.

[Rom]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Aastat 15 tagasi omasin sellist Vega 122 makki. Tol ajal oli väga arvestatav makk minu jaoks, enne teda oli radiotehnika sahtel ja Vegale üleminek oli kvaliteedilt suur samm edasi. Muideks mul on selle pilli pass olemas, huvipärast uurisin veidi, maki tutvustamises mainitakse lihtsalt võimalust kõrgemal kiirusel salvestamist kassetilt kassetile ja instruktsiooni keskel siiski leidsin ühe lause, kus kirjas: kui kassetil olev salvestus on tehtud suuremal kiirusel, siis vajutada alla nupp 9,53, ehk siis tuleb välja oli mõeldud sellel kiirusel mahamängimiseks. Minu eksemplaril ei kannatanud kassetide copymist kõrgemal kiirusel, sest uuest peast jäi salvestus ujuva/muutliku kiirusega Viga parandada ei jõudnudki, ühel kaunil suvepäeval lõi äike liinidesse ja maki juhtimise osa sai otsa Teised seadmed vajasid vaid võrgukaitsme vahetust, vot sellised mälestused... Nii, et vahel ikka ei vea ka makip... makihoolikutel.

[hillarr]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Ilmselt algne rukovodstvo ekspluatatasii annaks selgituse mis ja milleks mõeldud oli. Pean võimalikuks et see võis ka kukkuda lihtsalt nii välja et saab ka muid sisendeid koos "vale" kiirusega kasutada. Primitiivse ehituse korral see ainult nii saigi olla.

Jah, selles osas olen ma sinuga ka samal arvamusel, et see 9,53 neil kukkus pigem kogemata nii välja
Ilmselt ülesande püstitus nägi välja duubelkiirusega kopeerimist, aga disainides juhtus nii, et saab ka kasutada suvalise välise allika salvestamisel. Ja miks mitte siis see lisaomadusena kirja panna, et näe meil ka selline makk olemas millega saab salvestada kassettile kõrgemas kvaliteedis.

[martinj]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Korrektsioonid

Salvestus: L1 ja sellega kaasnevad elemendid. SA2-3 kiiruse lüliti SA1-5 linditüübi lüliti.
Neli eerinevat korrektsiooni ongi olemas.
Eelmagneetimine tundub jah vaid ühele kiirusele (aga ka enamikes lindikates on see nii, kõrgklassi omad välja arvatud) Lülitirühm SA1-6 annab kroomi puhul rohkem generaatorile toidet.

Taasesitus.
R4 R13 ja R23 , mõlemad käivad eraldi läbi kiiruse kui ka linditüübi lüliti.
Transid VT7 ja VT3 ühendavad helipea paralleelkontuuris mahtuvusi juurde (seoses kiirusega).

Muu jutt , mida tahtsin lisada, on teiste poolt kirja padud juba.

[hillarr]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Tegelikult ka odavad vene makid on siiski isegi hästi tehtud. Selle skeemide analüüsi peale tuli meelde krooni aja alguses müüdud üks hiina duubelkassett, kus oli kustutuspea lahendatud püsimagnetiga, mis suruti siis salvestusnuppu vajutades mehaaniliselt vastu linti. Päris õudne merekohinaga salvestus jäi. Vähe sellest, automaatne salvestusnivoo regulatsioon oli nii taibukalt konstrueeritud, et keeras nivood kogu aeg vaikselt juurde, kuni avastas, et nüüd sai vist liiga palju ja sellele järgnes äkiline salvestusnivoo tagasi keeramine.

Tulemus jäi selline kus umbes iga viie sekundi tagant jääb heli äkki väga vaikseks ja siis hakkab uuesti tõusma kuni järgmise kõvema löögini või klippimispiirini jõudmiseni, millele järgneb jälle äkiline maha keeramine

Ma ei tea kas ka tänapäeval hiinakad samasugused on, aga sellist jubedust vene toodangust pole küll õnnestunud kohata.

[OSX]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Kui eeldame et lülitid on "4,73" asendis siis saame küll korrektsioonid kahele tüübile kuid kui lüliti SA2-3 muudab asendit kiirusest sõltuvalt siis jääb tal ju kontakt 4 lahtiseks (kiirusel 9), seeläbi aga ka SA1-5 olemasolu muutub mõtetuks (sellel kiirusel). Äärmisel juhul saame nii vaid ühe täiendava korrektsiooni juurde kuid millisele lindile?
Pigem on see mingi "umbes nii" korrektsioon, mis suurtes piirides heli kuulatavaks jättis, olenemata lindi tüübist. Ikka kisub sinna et tegu vaid kiirkopeerimiseks kohase asjaga .

Kas kuskil miskit selgitust ei ole mis olukordades miski lüliti midagi teeb? Martinj, millest järeldad et SA2-3 vastavalt kiirusele muutub? Mul on kolme lehega skeem kuid seal küll midagi sellest ei ole.

[martinj]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Olgu, ei viitsi süveneda hetkel rohkem skeemi, SA2 on kiiruselüliti. Juu kukkus nii välja ja "progressi" oli vaja. Annan hetkel loobumisvõidu Sulle.

Aga kui juba hiinakatele jutt läks, siis nende hulgas kah kahekiiruselisi sange nähtud.
90nendate alguses sai uuritud ühte sanga, millel ka nupp HI-SPEED dubbing.
Ja mida see tegi. Andis mootorile (mis vedas kahte mehaanikat ringi) täistuurid peale. Muud ei teinud. Kõik toimis (mängimine ja muu salvestus ) ka "suuremal kiirusel"
Üks teine nupp oli veel isendil "FM STEREO/CrO2" . See nupp lülitas sisse vaid vastava valgusdioodi.
Seade ise oli mono loomulikult.
Kvaliteet oli loomulikult olematu-pöördvõrdeline hinnaga.
Müüdi 90ndate alguses Jõhvi turul.

[martinj]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Juhuslikult leidsin selle

http://rw6ase.narod.ru/a/astra/astra_m113s.rar

Ehk veel üks 9sase kiirusega kassetikas. Juhend igatahes lubab kiiruse 9 kasutamist ka salvestusel ja paremat heli. Skeemis ka nagu korrektsioonid olemas.
Huvitav isend igatahes.

[Lauri.L]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Täna õnnestus endale soetada vega MP-122C Pmst töötab aind hea oleks ka skeemi omada. Kui kellegi teab mõnda linki või vedeleb kodus selle maki skeem ,siis oleks tänulik.

[vaiko]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

http://www.qrz.ru/schemes/detail/5429.html

[Rom]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Täna õnnestus endale soetada vega MP-122C Pmst töötab aind hea oleks ka skeemi omada. Kui kellegi teab mõnda linki või vedeleb kodus selle maki skeem ,siis oleks tänulik.

Ma ei tea kuidas see makk nüüd tunduks, peale seda, kui olen paremaid Pioneere ja Sonysi näppinud, aga aasta oli 1995 (vist) siis oli see makk väga kõva sõna, olin vägagi vaimustuses, eriti meeldis salvestusel valju "klõpsu" puudumine salvestuse sisse ja väljalülitamisel. Taasesitus oli tol ajal minu jaoks ka 5+ Vene omadest kindlasti üks märkimisväärsemaid.

[Lauri.L]

Vs: Mõnikord veab ka makipededel

Mul see makk pmst töötab. Mõned konded vaja vahetada ja üks indikaator näitab kah nats valesti. Mindu huvitaks ,et kas mõlemad pooled peaks suutma eristada lugude vahesid või on see ainult A poolel nii.