lint vs cd (eraldatud teemast makkide kasutamine)

[Nrgy]

Vs: Makkide kasutamine

Kusagilt vanast raamatust ammu loetud: kassetimängija sagetusala 63Hz-12500Hz;
tuuneri ülekanne 30Hz-15000Hz. Mitte mingisuguste kongreetse aparatuuri kohta. Ehk mingisugune tolleaegne standard. Raamatut kahjuks ei mäleta. Sassi ei aja praegu kindlasti tolleaegseid klasside jaotamisega seotud numbreid.

[hillarr]

Vs: Makkide kasutamine

hillarr, pole mõtet võrrelda stuudiotehnikat laiatarbega. mehhaanika on väga erineva tasemega,
sagedusriba kõikumine 10 x väiksem jne. ka 60-70ndate stuudiomakid on selle poolest alati paremad.

sagedusribast -- 20--20 000 pole mingi näitaja, iseasi kui väikeste kõikumistega see on.
loe Humaxi juttu ja pane tähele +- 0,2 vs +- 2--3 dB. faasinihked ja moonutuste asukohad lisaks.

Otse loomulikult on stuudiomaki mehaanika ja stabiilsus hoopis teisest klassist kui kodumakil (iseasi kas nii kindlalt nüüd saab väita et alati on 60-70ndad stuudiomakk parem kui uuem tippklassist kodumakk). Samas stuudiomakk kodus "pühapäevamuusika" kuulamiseks on täiesti vales kohas.
Ja ka helikvaliteeti mõjutavaid parameetreid on märksa rohkem kui ainult sagedusvahemik. Aga vaidlus või arusaamatus tekkis sellest, et vähemalt mulle jäi mulje nagu mõned arvavad siin 20kHz'st kõrgemal olevad sagedused ebavajalikud olevat ja öeldi mind bluffivat lindi võimest salvestada kõrgemaid sagedusi ja et nendega pole nagunii midagi teha kuna instrumendid ei mängi nii kõrgele ja inimene ei kuule. Ma ei mõtle neid väiteid igavusest siin välja. Muidugi ei mängi paremad lintmakid ja lindid sirgjooneliselt 20Hz kunimaeitea 30-40kHz, aga asi seegi kui suure dB kukkumisega vähemalt midagi sealt kõrgemalt poolt tuleb, veel enam kui inimene ei kuule neid, vaid on jõutud teaduslike uurimuste tulemustena järeldusele, et need aitavad helipilti avardada koos teiste madalamate helisagedustega kooskõlas.

[hillarr]

Vs: Makkide kasutamine

Kusagilt vanast raamatust ammu loetud: kassetimängija sagetusala 63Hz-12500Hz;
tuuneri ülekanne 30Hz-15000Hz. Mitte mingisuguste kongreetse aparatuuri kohta. Ehk mingisugune tolleaegne standard. Raamatut kahjuks ei mäleta. Sassi ei aja praegu kindlasti tolleaegseid klasside jaotamisega seotud numbreid.

Ja paremad Nakamichid vähemalt uuest peast imesid kassettist välja isegi 21-22kHz. Ja detonatsioonilit, sageduskara ühtluselt, müra-signaali suhtest ja ei tea milles veel võimelised ületama ma julgen väita 90% inimestel kodus olnud/olevatest lahtiste poolidega lintmakkidest.
PS! Ei ole minu uurimustöö, ei ole saanud mõõta, ei ole saanud kõrvuti vene kassettikate ja lintmakkidega kuulata.

Lihtsalt võrreldes 60ndate aastatega on kõvasti ajusid ragistatud ja ka ajusid hingusele läinud suure arendustöö tulemusega ja pole võimalik kõrvutada kauget minevikku vähem kauge minevikuga. 60ndate aastate hariduse ja kraade omandanud õppejõududega pole tänapäeval mitte midagi teha peale füüsika algtõdede osas, mida on sama moodi täiendatud. Elu ja tehnika ja tõekspidamised lihtsalt muutuvad kordades kiiremini kui üks inimene omandada suudab.

[Yxz]

Vs: Oma eelistuseks ja väga heaks loen 18-22000Hz ja seda riba ulatuses +-0,5db kõiku

mist, müraga -70db ja kui selle oled kätte saanud siis on see kõva sõna!

Ei ole üldse huvitatud vaidlemisest, aga küsin ühe täpsustava küsimuse.

Millisel nivool selline eelistus oleks?

[Nrgy]

Vs: CD vs lint

Siin kohal Sa kahjuks eksid, sest CD ei saa üle 20kHz sageduse minna mitte mingit moodi. Ükskõik kui kvaliteetselt ja mis imematerjalidest ka mängija ei tehtaks, see piir on sämplingsagedusse "sisse kirjutatud". 25kHz piirini suudavad taasesitada aga juba tavalisemad lintmakid ja kõvemad kodukasutaja makid isegi kuni 40kHz. DVD on võimeline 22kHz, aga see filmide kõrval olev heliriba on nii kokku pakitud, et seda võiks võrrelda pigem 128-160kbs mp3'ga ja ei kannata kriitikat muusika kuulamise seisukohast. Teine jutt on DVD-Audio (DVD-A), mis on jah võimeline kuskil 48kHz'ni ulatuma, aga see vajab spetsiaalset mängijat ja DVD-A formaati võiks võrrelda pigem stuudiomakiga kodus - ei ole DVD-A mängijad levinud, ega pole ka vastavaid muusikaplaate saada.

Ülekostvusega on neljarealisel lintmakil muidugi nadisti ja siin digitaalsetele salvestusseadmetele kuidagi vastu ei saa. Aitab ainult ülelindi salvestav stuudiomakk.

Ka dünaamika on muidugi lindil kehvem kui CD'l, aga see asi on ainult paberil nii. Praktikas tehakse suuremal osal CD albumitel sellist kompressiooni, et dünaamika on oluliselt kehvem kui ühelgi analoogmeedial. Seda põhiliselt sellepärast, et CD kõlaks igasugusel sangakräpil piisavalt kõvasti ja kommertslikult.

Nii palju siis tehnilisest võrdlusest. Tavaelus tähendab see lõppudelõpuks ikkagi digitaalse muusika kuulamist, sest analoogmuusika sätib väga kitsad piirid leiduvale muusikavalikule ja 90ndatest alla poole. Ja põhiliselt ainult kasutatud kujul, kus sagedusriba ja meedia kvaliteet pole enam uuega võrreldav.

http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/ifmm08/mm_audio_wave.pdf

[hillarr]

Vs: Oma eelistuseks ja väga heaks loen 18-22000Hz ja seda riba ulatuses +-0,5db kõiku

Ei ole üldse huvitatud vaidlemisest, aga küsin ühe täpsustava küsimuse.
Millisel nivool selline eelistus oleks?

Ja kui humaxil juhtub olema käepärast mingeid ise mõõdetud reaalseid mõõtetulemusi Olympiga, siis ma oleksin enam kui õnnelik kui midagi ka meiega saaksid jagada.

Midagi huvitavat, kus igaüks saab ise lihtsalt proovida, kui kõrgeid sagedusi ta veel kuuleb http://audiocheck.net/audiotests_frequencycheckhigh.php
Oma suureks üllatuseks olid 18 ja 19kHz mulle veel täiesti kuuldavad. 20kHz ja üles poole on sellised kaheldavad ja vähemalt pärast selle inimese öeldud infot ei suutnud aju nii lühikese aja jooksul eristada, kas hakkas mingit sagedust tulema või mitte. Muidugi jah jällegi puudub reaalne kontrollimise tehnika, et kui palju võis olla hoopis harmoonilisi sagedusi, mida ma testitava sageduse kõrval võisin kuulda. Samas jämedates piirides on ikkagi test objektiivne.

[moi]

Vs: Makkide kasutamine

tuuneri ülekanne 30Hz-15000Hz. Mitte mingisuguste kongreetse aparatuuri kohta.

See FM tuunerite standard on siiani jõus ja puht tehniliselt ei saagi 19 kHz piloottooniga FM-ist rohkem läbi tulla.

Natuke teemasse ka.
Kui teha CD helile samasugused moonutused kui makilindil, kas siis on ikka CD heli halb/halvem?
Või ka vastupidi: kui panna lindil tehtud heli korralikult CD-le (üle pingutamata ja viimasel ajal tavaks saanud võtteid kasutamata), kas siis on ikka halb? Mõeldes natuke Ultima Thule Jälgede jälgedes peale, kuhu lisaks makilt läbikäimisele on mõnes laulus ka vinüüli krabinaid lisatud (nimilugu näiteks).

[hillarr]

Vs: Makkide kasutamine

Kui panna lindil tehtud heli korralikult CD-le (üle pingutamata ja viimasel ajal tavaks saanud võtteid kasutamata), kas siis on ikka halb? Mõeldes natuke Ultima Thule Jälgede jälgedes peale, kuhu lisaks makilt läbikäimisele on mõnes laulus ka vinüüli krabinaid lisatud (nimilugu näiteks).

Siis saab CD kvaliteediga heli kuhu on jõuga liidetud lindi ja vinüüli halvad omadused/vead. Krõbinad ja lindi moonutused tekitavad nostalgiat paremal juhul, aga kvaliteeti paremaks kindlasti mitte. See muusika mis on digitaalselt tehtud/salvestatud peakski jääma digitaalsesse formaati ja see mis analoogformaadis salvestatud ja naturaalpillidega mängitud peaks jääma lindile/vinüülplaadile. See oleks ideaalne lähenemine asjale.

Miks üks või teine formaat parem või halvem on me siin jääkski vaidlema. Või õigupoolest tekkis meil siin vaidlus, et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvestatavat tulemust saada ka kõrgematel sagedustel. Selles osas olid vaidlevad pooled kõik ühel meelel, et lint ja vinüül ikka paremini kõlab kui CD, eeldusel et muusika pole digisüsteemide peal tehtud.

[Yxz]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

tavat tulemust saada ka kõrgematel sagedustel.

Vaatasin siin kahe söömaaja vahel ühte vanasse raamatusse ja märkisin välja mõned kiirust 38 cm/s omavad makid ja neile näidatud ülemised piirsagedused kilohertsides.

OTARI 5050B, 23
PHILIPS N4520, 26, -2dB
REVOX B77HS, 25, -3dB
TANDBERG TD20A, 25
TECHNICS RS-1500, 30

Nagu näha, on mõnel juhul kriteerium eraldi välja toodud, aga tõenäoliselt on see -3dB nivool -30dB.

Selliste üle 20kHz sageduste näitamine ja ka tagamine on vajalik eelkõige selleks, et oluliselt madalamate numbrite juures kõik korras oleks ja seejuures varuga, olgu selleks "kokkuleppeliseks kriitiliseks piiriks" siis 16, 18 või 20kHz.

Ühesõnaga, ma ei soovitaks fetišeerida numbreid.
Väga paljudel juhtudel on nad ainult müügiargumendiks, eriti lineaarse mõtlemisega ostjatele.

[hillarr]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

Kahtlemata üle terve lubatud sagedusriba ei saa mingit +-0,5 või 1dB ja ma pole seda väitnudki. Kui päris aus olla, siis ega ei meenugi et ma oleksin kuskilt lugenud midagi enamat kui +-3dB kõikumist üle terve sagedusriba nende andmetest, kes lubavad sinna 30kHz'ni või rohkem. Ja ega see polegi ilmselt puht füüsikaliselt võimalik.

Aga minu seisukoht on, et asi seegi kui et CD'l on lihtsalt nagu noaga maha lõigatud.

[J_K]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

Jutt vanadest raamatutest sundis riiulist otsima kassettdeki pabereid.Aastal 1973 tehtud aparaadil lubatakse tehase poolt 35- 20 000Hz +/-3dB.Inglaste "Stereo Review" mõõtis oma laboris samal pillil 5dB 20- 21 000Hz.Ei tea,kas peaks asjale uue rihma ostma ja kellegi juures uusi mõõtmisi korraldama?

[martinj]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

.....,kas peaks asjale uue rihma ostma .....

Nagu kogemustest on selgunud, soovitan ka uus surverull hankida.

[wigo]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

Kuulasin cd sellise asjaga http://cgi.ebay.de/Revox-B226S-mit-o...29855547843614 ja tõesti peab ütlema,et heli oli muljetavaldav-puhas jõuline vokaal ja asi tõesti kõlab ilusasti.Siis panin prooviks ühe odava dvd mängija sama plaati mängima-jube plekine heli.Eks see cd heli on rohkem kinni ikka mängijas mitte nii väga plaadis.Ja mis puutub nakamichi dragonisse siis manuaalis mul kirjas,et tavalise lindiga mängib 20-22000 ja typ2 20-21000 ja arvan,et need ikka reaalsed numbrid.Lintmakke on kaks STM-310 JA STM-610-kuna need suht sarnased siis arvan,et andmed samad.Netist leitud andmed http://www.stm.hu/termekek/termekek_stm600_angol.htm Ei midagi erilist aga sound on super.

[Sonic]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

Kas keegi teab, milline on vinyylplaadi sagedusriba?

[martinj]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

Vinüüli puhul on asi keerulisem. Vähemalt venelaste isendid olid paberi järgi 20..20 000 Hz. Samas kuskilt netist (ei mäleta kust) lugesin järgmist testi.
Mõõdeti heli spektreid pärast esimest teist kolmandat jne mängimisi.
Ja tulemused olid sellised, et plaadi esimene kuulamine "freesib" välja enamiku üle 16 kilohertsi. Ja mida rohkem ja vale surve ja kulunud nõelaga kuulata, seda kiiremini spekter kukub.

Kusjuures vinüüli sageduriba ei ole ka kogu plaadil ühtlane. Tsentrisse liikudes plaadi joonkiirus kahaneb.