lint vs cd (eraldatud teemast makkide kasutamine)

[hillarr]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

Kas keegi teab, milline on vinyylplaadi sagedusriba?

Vinüülplaadi materjali koostis on nii täiuslikuseni lihvitud, et räägitakse isegi võimalusest kuni 100kHz sagedusi sinna talletada. Suuremas osas sõltub taasesitus pigem sellest, kui hästi suudab nõel seda kõrgel sagedusel muutuvat vagu jälgida ja kui palju ta sealt maha lihvib iga kuulamisega. Olen lugenud minagi õudusjutte, kuidas juba pärast paari esimest kuulamist on suurem osa mittekuuldavatest kõrgetest sagedustest sealt läinud. Kindlasti sõltub see kõik mängijast, nõelast ja kui hästi on paika reguleeritud. Võib olla on tõesti siis ka rohkem kui paar korda samalt vinüülilt võimalus sagedusi kuni 50kHzni esile manada.
Üks mõõtmine siin kah http://www.youtube.com/watch?v=4eC6L3_k_48

[Nrgy]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

Kas nõel nii suurele sagedusele reaalselt suudab toimetada. Puht füüsiliselt.

[martinj]

Vs: et kas lindi sagedusriba lõpeb ikka seal 22kHz juures ära või on võimalus arvesta

Üks mõõtmine siin kah http://www.youtube.com/watch?v=4eC6L3_k_48

Mingi tõde seal on, aga ma arvan, et see spektri ülemine osa on enamuses mittelineaarsusest tekitatud harmoonilised.
Isegi CD mängimisel on seal näha 22 kilost kõrgemaid komponente. Ajagu cdmängija väljundaste reziim paigast ära ja saabki suurema sagedusriba.
Ja veel. Sagedustelge vaadatakse üldiselt logaritmilises skaalas.
Aga jah. erinevalt makkidest ei saa plaadi puhul signaaligenega "üle plaadi" mõõta.

[hillarr]

CD-4 vinüülid

Aga jah. erinevalt makkidest ei saa plaadi puhul signaaligenega "üle plaadi" mõõta.

Vinüülide puhul see häda on jah ja mina isiklikult pole näinud testvinüüle, kus oleks testsignaale üle 20kHz.

Aga kui teisest küljest läheneda, siis on olemas tegelikult selline vinüüli formaat nagu CD-4. Täpsemini on stereokanalisse moduleeritud 30kHz kandesagedusel veel kaks tagumist kanalit. Selline formaat esitab nõudmised plaadimängijale, et ta ta peab suutma taasesitada kuni 45kHz sagedusi, et ilma probleemideta toime tulla. Tavalisel plaadimängijal kõlab see plaat stereolt aga kvaliteetsel mängijal, kuhu taha on ühendatud vastav demodulaator, saab neli kanalit.

Järelikult peab ikkagi olema võimalus taasesitada väga kõrgeid sagedusi ja ka korduval kuulamisel. No vähemalt kvaliteetse nõela/mängija/seadistuse puhul ja kvaliteetse plaadi materjali puhul ei saa olla juttu üle 20kHz kadumistest esimeste kuulamiste käigus. Nad võivad küll nõrgeneda, aga totaalse kadumise jutt peab olema müüt.

Päris mitmed plaadikompaniid kasutasid seda formaati ja ka ebays on neid üksikuid eksemplare veel müügis.

http://home.earthlink.net/~larryclifton/cd4text.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Quadraphonic_sound#CD-4_.28Compatible_Discrete_4.29_.2F_Quadradisc

[moi]

Vs: CD-4 vinüülid

Isegi nõukogulastel oli selline kvadro LP ja mängija olemas vähemalt katseeksemplaride tasemel kui mitte rohkem.

[a1]

Vs: CD-4 vinüülid

Isegi nõukogulastel oli selline kvadro LP ja mängija olemas vähemalt katseeksemplaride tasemel kui mitte rohkem.

Võibolla oli mõni teine veel, aga see isend on pseudo-kvadro: http://www.rw6ase.narod.ru/000/rez1/feniks002kw.html

[martinj]

Vs: CD-4 vinüülid

Venelased said võimendi tootmisse ja vähemalt maki demoeksemplarina valmis.

http://www.rw6ase.narod.ru/000/rez2/jupiter_kwadro.html

Aga reaalsest plaadikeerutajast pole infot.

[hillarr]

Vs: CD-4 vinüülid

Venelased said võimendi tootmisse ja vähemalt maki demoeksemplarina valmis.
http://www.rw6ase.narod.ru/000/rez2/jupiter_kwadro.html

Kõlarid ühenduvad DIN pistikuga ?
Ega ta seest suurt parem välja ei näe. Ja sellise peletise eest küsiti 500 rubla. Selle raha eest oleks peaaegu saanud juba mingi esimese klassi lintmaki.

[moi]

Vs: CD-4 vinüülid

Siis on mu info ilmselt vähe vale.
Olid olemas ka video vinüülid, millele pandi kuni 3 MHz signaal, aga muidugi mitte venemaal.

[hillarr]

Vs: CD-4 vinüülid

Siis on mu info ilmselt vähe vale.
Olid olemas ka video vinüülid, millele pandi kuni 3 MHz signaal, aga muidugi mitte venemaal.

See 3MHz ketas ei ole tegelikult vinüül, nagu ei ole ka šellak plaadid vinüülid.
See on RCA CED (Capacitance Electronic Disc) videoketas. Kogu sarnasus vinüülplaatidega seisneb plaadi suuruses ja et infot loetakse nõelaga. Plaat ise asetseb tegelikult kasutaja jaoks avamatus plastikkarbis (tundlik näpujälgede vastu), vaod on plaadil kümneid kordi tihedamalt, nõela juhitakse mööda rada elektrooniliselt, nõela surve plaadile oluliselt nõrgem ja mõõdetakse tegelikult muutuvat mahtuvust mitte nõela vibreerimist.
Formaat leiutati 1981 ja 86 pandi juba lõplikult pillid kotti. Arusaadavatel põhjustel, sest formaat on paras rist ja viletsus. Kulub, tekib videokatkestusi, ei saa kodus salvestada ja kvaliteet umbes VHS tasemel.

http://video.google.com/videoplay?docid=-2527656107214824935#

Teemast küll mööda, aga 1978 leiutati ka laserdisc, mis kannab samamoodi analoogformaadis videot, kuid lugemine käib laserkiirega samal põhimõttel kui väike muusikat kandev CompactDisc ja seetõttu plaat mängides ei kulu. Ega ka see eriti leivinud formaat ei olnud, aga viimane mängija toodeti nii hiljuti kui 2009 alles ja videoplaat 2000.
Vot see on tase formaat. Pildi kvaliteet sama hea või isegi parem kui DVD'l, rääkimata Eesti telekanalitest. Muretsesin endalegi sellise mängija ja filmid on väga head isegi suurelt LCD'lt vaadates. Ma ütleks, et Blu-ray on pärast 78ndat leiutatud esimene formaat, mis suudab laserdisci kvaliteedilt ületada. Aga kodus salvestamise võimaluse puudumine ja ülikallis plaadi hind isegi ameeriklaste jaoks ei soosinud eriti laialdast levikut ja eelistati VHS'i.

http://www.youtube.com/watch?v=ZOJ5h0EC9Nc

[Yxz]

Vs: ... ja mina isiklikult pole näinud testvinüüle, kus oleks testsignaale üle 20kHz.

Üks selline on Brüel & Kjær QR 2010 Stereo Test Record.
Sisaldab ka 20 Hz - 45 kHz ja 5 Hz - 20 Hz sweep signaale.
Sobilik helipea ja toonarmi resonantsinähtuste uurimiseks.
Võib saada minu käest mõõduka hinnaga.

Olid olemas ka mingid nõukaaegsed, aga peab otsima.

[moi]

Vs: CD-4 vinüülid

See 3MHz ketas ei ole tegelikult vinüül, nagu ei ole ka šellak plaadid vinüülid.
See on RCA CED (Capacitance Electronic Disc) videoketas.

Oli ka teine, rohkem vinüüli moodi videoplaat: TED http://www.terramedia.co.uk/media/vi...video_disc.htm

[hillarr]

Vs: CD-4 vinüülid

Oli ka teine, rohkem vinüüli moodi videoplaat: TED http://www.terramedia.co.uk/media/vi...video_disc.htm

See polnudki mulle enne silma jäänud. Päris huvitav asi ja jõudis isegi ka päris masina ja plaatide kujul tootmisse. Need TED plaadid meenutavad rohkem neid kauamängivate muusikaplaatide variante, mis olid ka sellised pehmed ja levitati ajakirjade vahel.

Kuigi raja võnkumise asemel muutub siin ainult sügavus, käib signaali üles korjamine siiski rohkem vinüüli sarnaselt kui sellel RCA leiutisel. See tõestab küll väga hästi, et õige ehituse juures ei saa olla ka vinüülplaadimängijal probleeme vähemalt füüsikalises mõttes kõrgemate sageduste esitamisega. Sõltub ilmselt rohkem kas vinüüli valmistamisel taaskasutatakse osaliselt ümbertöödeldud materjale või on 100% värske vinüül.

[marley]

Vs: CD-4 vinüülid

wikit võib ka lugeda, et pikaldast jalgratta taasleiutamist vältida:

The frequency response for a conventional LP player might be 20 Hz - 20 kHz +/- 3 dB. Unlike the audio CD, vinyl records (and cassettes) do not require a cut-off in response above 20 kHz. The low frequency response of vinyl records is restricted by rumble noise (described above). The high frequency response of vinyl depends on the record itself and on the cartridge. CD4 records contained frequencies up to 50 kHz, while some high-end turntable cartridges have frequency responses of 120 kHz while having flat frequency response over the audible band (e.g. 20 Hz to 15 kHz +/-0.3 dB).[1] In addition, frequencies of up to 122 kHz have been experimentally cut on LP records.[2]

http://en.wikipedia.org/wiki/Analog_recording_vs._digital_recording

ja siin siis see, kuidas asi juhtus -- plaadile jäi ka lindistusel kasutatud 120 khz eelmagneetimine.
mis ühtlasi näitab ka lindi võimekust sellistel sagedustel.

http://www.positive-feedback.com/Issue2/mastering.htm

[hillarr]

Vs: CD-4 vinüülid

ja siin siis see, kuidas asi juhtus -- plaadile jäi ka lindistusel kasutatud 120 khz eelmagneetimine.
mis ühtlasi näitab ka lindi võimekust sellistel sagedustel.
http://www.positive-feedback.com/Issue2/mastering.htm

Tänud. Väga huvitav artikkel ja avastus.

Eks need jutud, et üle 20kHz ei jää plaadile ja lindile on tingitud paljuski ka sellest, et tänapäeva vinüüli puhul on tegemist puhta ja taaskasutatud materjali seguga. Ehk siis mis oleks keskkonnasõbralik ja peamiselt odav toota. Pole siis ime, et kõrged sagedused ei talletu sinna või kui talletuvadki siis pühitakse esimeste kuulamistega nõela poolt ära kuna materjal on nii kehva.
Ja lindi puhul unustatakse ära, et kõik metallosad mis lindiga kokku puutuvad vajavad regulaarset demagneetimist. Just kõrged sagedused ongi ju need, mis kustuvad lindilt ära kui magnetpea ja juhtpuksid on väikesegi magneetuvuse endasse kogunud.