Makkide sageduskarakteristikud

[moi]

Vs: Signaali müra suhe 0dB suhtes 52-54dB (osuti kõikus)

Saab ka müra (mitte siinuselist) mõõta kui ikka on vaja, viga ei ole üle 3 dB.

[Yxz]

Vs: Aga...venelaste remondijuhendid soovitavad ju sarnaste riistadega mõõta.

Sarnastega või samasugustega? Kui mõõteprintsiip ei ole sama, siis ongi ainult sarnane.
OK, nagu kasutaja moi kirjutab, vahe ei ole suur, kui kosmiliste mastaapidega võrrelda. Puhtformaalselt ei peaks mõõtejuhend sellist asendust lubama, sest see viib sisse mõningase määramatuse, mis mõnel juhul ületab mitmekordselt mõõteriista deklareeritud mõõtevea.

Mida siiski ütlevad remondijuhendid kaalukõvera kohta mürade mõõtmisel?

[moi]

.

Mida ütlevad konkreetse maki juhendid ei tea aga loogiline on, et müra peaks olema A kõveraga üle käidud, mis langetab mõõdetud numbrit üsna tuntavalt. Kuhugi üle 60 dB peaks ikka venitama.

[martinj]

Vs: .

Vahendid: http://www.audiotester.de/
M- audio Audiophile USB, Technics RS AZ7 , TDK FE 90 (normal), TDA SA60 (kroom).





Mõõtsin siis sageduskara -20dB ja 0 dB juures (maki indikaatori järgi ) kahe kassetiga. Test toimus reaalajas "üle lindi".
Huvitav, et raudlindiga tulemus parem on.

[moi]

Vs: .

Kas RS AZ7 on automaatse eelmagneetimise reguleerimisega? Sellest vast see erinevus Fe kasuks.

[sebastian]

Vs: .

Müra sai kunagi mõõdetud läbi passiivfiltri. Natuke kondekaid ja takisteid. Väljundpinge oli küll väga madal (tänu passiivile), aga mõõta õnnestus. Päris otse millivoltmeetriga ei saa vist õiget tulemust, sest müra pinget mõõdetakse ainult teatud kindlal sagedusalal. Mingis "Radio" ajakirjas oli ka õpetus, kuidas seda teha...

[martinj]

Vs: .

Kas RS AZ7 on automaatse eelmagneetimise reguleerimisega? Sellest vast see erinevus Fe kasuks.

HX Pro on peal jah, aga see peaks ju kroomiga kah toimima.

[moi]

Vs: .

Kas HX pro eelmagneetimise algnivoo on käsitsi timmitav või automaatne? Kroomiga ta muidugi toimib ka aga kui nivoo on käsitsi timmitav tuleb iga lindi järgi paikka häälestada, kui automaatne, ei pruugi see automatsus alati kõige paremini töötada.

Tulemusd pole kuigi head eriti ASK osas, müra on aga suht vähe. Ehk märkasid ka, et Cr puhul on moonutustes 2 harmooniline puudu, tavaliselt peaks olema vastupidi, Fe moonutab vähem aga on kehvema ASK-ga.

[martinj]

Vs: .

Sellel makil on vaid "ATC" auto tape calibration ehk käsitsi ei saa midagi teha. See pilt pani mindki imestama. Vähetõenäoline, et midagi segi ajasin. Võin pärast uuesti mõõta. Pildid on jah sellised, sest nii kui tehtud, tegin print screeni, vastasel korral paneb proge mõne aja pärast pillid kotti.

Aga - millega mõõta seda WOW-d ?

[hillarr]

Aga - millega mõõta seda WOW-d ?

Wow (sageduse aeglane kõikumine vahemikus 0,1-10Hz) ja flutter (sageduse kiire kõikumine üle 10Hz) mõõdetakse sagedusel 3150Hz. Valitud sellepärast selline, et on piisavalt kõrge andmaks hea mõõteresolutsiooni ja piisavalt madal et lindi augud ja kõrgete sageduste kadumine ei tekitaks mõõtevigu.

Mõõtmiseks on spetsriistvaralised seadmed, aga on olemas ka arvuti softid ja pluginid softidele, mis digitaalselt need analüüsid ja arvutused ära teevad.

Kõige pealt peaks selle sama mõõdetava makiga salvestama 3150Hz tooni ja mitu juppi nii, et vahepeal stop ja siis uuesti salvestus. Ja pärast maha mängimisel mõõtma. Stop ja salvestuse protsess on mitu korda vajalik selleks, et muidu ühe salvestusjupiga võib salvestuse ja taasesituse kõikumine ühte rütmi minna.

Kui see küsimus oli nüüd softi kohta millega mõõta, siis ma tean ainult ühte tasulist, mis mõeldud vinüülikate jaoks http://www.adjustplus.de Samas ma ei näe ühtegi põhjust, miks seda ei võiks lintmaki flutteri mõõtmiseks kasutada.
Äkki keegi teab midagi muud veel või tasuta/prooviversiooni?

[martinj]

Vs: .

See mis need on, tean, aga just softi ottsin.
Olen näinud ka isetehtavaid skeeme,
Asi koosnes vist 3150 Hz genest, mille väljund lindile salvestati ja tulemus lasti läbi faasidetektori (võrdles salvestust ja lähtegeneraatorit. Sinna lõppu läks siis voltmeeter, mis näitas "midagi". Samas ühekordseks mõõtmiseks ei ole mõtet ehitada.
Üks näide:

http://www.rw6ase1.narod.ru/0/god/1988/mrb1121.html

Seal muudki huvitavat makip...makifiilidele.

[marley]

Vs: .

martinj, sa kohe ei saa ikka sest pedendusest lahti:

http://www.rw6ase.narod.ru/000/mg/romantik201_307s.html

kaasa ja ruttu Angelisse (-;

aga raamat on vahva, tänud.

[hillarr]

Vs: .

Olen näinud ka isetehtavaid skeeme,
Asi koosnes vist 3150 Hz genest, mille väljund lindile salvestati ja tulemus lasti läbi faasidetektori (võrdles salvestust ja lähtegeneraatorit. Sinna lõppu läks siis voltmeeter, mis näitas "midagi". Samas ühekordseks mõõtmiseks ei ole mõtet ehitada.

Seda minagi enne mainisin, et ma ei näe kah eriti pointi wow mõõtmisel. Kõige parem mõõtevahend on selleks minu meelest ikkagi kõrv. Hooldad maki kenasti ära (puhastamine, määrimine, kummijubinad, lindikiirus paika), paned mingi rahulikuma loo peale, kus on vokaali ja pikemaid poognaid tõmmatakse ja muudkui kuulad - wow meeter milline Kui enda kõrva jaoks on ideaalne, siis sellega on asi lahendatud ja ilusaid numbreid võib paberilt juurde lugeda.

Palju kasumlikum on sagedusriba mõõta, sest seda juba kõrva järgi paika ei pane, et kas augud või muhud sagedusribas on maki viga või miski muu. Seda tuleb juba komponentide kaupa mõõteriista abil peilida.

[moi]

Vs: .

Mõõta peaks saama FFT-d oskava analüsaatoriga, millega saab jätta meelde (=graafikale) signaali maksimum nivoo, ehk siis selle sama 3150 ujumise ajas graafiliselt/nunbriliselt (mõnel FFT analüsaatoril on selline "hold maximum" funktsioon). Kuidas saadud andmetest aga seda WOW protsenti saada seda ei tea, ei viitsi hetkel otsida ka mitu Hz kõrvalekallet kui pika aja jookusul annab mitu % WOW-i.

[bnman]

Vs: .

Sagedusest, moonutustest, mürast ja detonatsioonist

Analoogmagnetsalvestuse headust on peaaegu algusest peale piiranud magnetlint ja mehaanika, kuid mitte elektroonika. Mehaanikast tingitud on detonatsioon (wow & flutter) ning lindi keskmise kiiruse muutumine. Makkide arengu tulemusena on servosüsteemide elektroonika palju keerulisem võimendite omast, kõrva jaoks on sellega probleem lahendatud. Kõrvalmärkusena, et detonatsiooni mõõtmine sama makiga 3150 Hz salvestades ja maha mängides ei pruugi anda õiget tulemust: teatud komponendid võivad kompenseeruda. Tuleks kasutada etaloonlinti, mis on salvestatud makiga, mille detonatsioonitegur on vähemalt suurusjärgu võrra väiksem mõõdetava omast.

Sageduskarakteristika, moonutused ja müratase sõltuvad eelkõige magnetlindi omadustest ja salvestusrežiimist. Salvestusrežiimi parameetrid on: eelmageetimisvool, salvestusvool ja eelkorrektsioon (kõrgemate sageduste amplituudi tõstmine). Kõige suuremat mõju avaldab eelmagneetimine (bias). Vastavalt kasutatavale lindile, kiirusele ja soovitud tulemusele valitakse kompromiss sagedusriba, moonutuste ja mürataseme (nivoo) vahel ja see on erinev nii kiiruseti kui ka kasutusotstarbelt.

Selleks, et sõltumata salvestuseks kasutatavast lindist või makist võiks iga salvestust samahästi mängida teisel makil, otsustati rahvusvaheliselt normeerida taasestuskanal, mida saaks häälestada testlindiga ja selle kaudu vastavalt häälestada salvestuskanal.

Samavõrd kui (p)arendati magnetlinte, muudeti hilisemalt vastavalt sellele ka testlintide karakteristikuid (eelkõige ajakonstante). Seetõttu ei anna aastakümneid varem ja hiljem tehtud salvestuste mängimine eri ajastute makkidel samu tulemusi. Ammugi mitte Euroopa ja USA vahel. (Vrdl. NAB ja CCIR).

Ja kõigi rõõmuks: kui te ei soovi fonogramme vahetatada, vaid nt mastereid kirjutada, pole piiranguid. Häälestage makk soovi kohaselt. Tegutseda tuleb ainult kiiresti, sest kopeerefektist pääsu pole!