Olen seni kokku puutunud peamiselt väga vanade robustsete enne 1975a vene plaadimasinatega, mida rahumeeli ka plaadilõikuriteks võib nimetada. Nendest pole midagi rääkida, kauamängivate plaatide praktiliseks kuulamiseks ei kõlba ükski.
Nüüd sattus remontimiseks kätte seitsmekümnendate alguse inglise pill Wharfedale Linton. Mida müüja olevat iseloomustanud kui kvaliteetset aparaati ja ka hind polnud odav.
Pealtnäha üsna meeldiv ja soliidne, aga seest leidsin logiseva ja kõvaks tõmbunud friktsioonrullikuga ülekande, üsna samasuguse kui vene kõige haledama kolmanda klassi plaadika sees.
Friktsioonrulli ei saa imho kvaliteetseks konstruktsiooniks pidada ka siis, kui see on heas korras. Vaherullik ülekandes on võõrkeha, mis paratamatult lisab müra, detonatsiooni, läbilibisemist, olgu need kuitahes väiksed. Ja pole ka töökindel ega praktiline, 40 aastat vanale rullikule sobivat asendust on raskem leida kui rihmadele.
Kas saab välja joonistada mõned üldised näitajad - mille järgi siis ära tunda kvaliteetset vanakooli aparaati, milline peaks olema käpa mehhanism ja veomehhanism? Kas küsimus on üldises konstruktsioonis või üksikute detailide kvaliteedis ?
Antud juhul leidsin kõvaks muutunud rullikule sellise lahenduse, et tegin välisservale soone sisse, ja tõmbasin sinna väikse rihma ümber (vabandust, pilt sai udune, kui jõuan teen ümber).
Nüüd sattus remontimiseks kätte seitsmekümnendate alguse inglise pill Wharfedale Linton. Mida müüja olevat iseloomustanud kui kvaliteetset aparaati ja ka hind polnud odav.
Pealtnäha üsna meeldiv ja soliidne, aga seest leidsin logiseva ja kõvaks tõmbunud friktsioonrullikuga ülekande, üsna samasuguse kui vene kõige haledama kolmanda klassi plaadika sees.
Friktsioonrulli ei saa imho kvaliteetseks konstruktsiooniks pidada ka siis, kui see on heas korras. Vaherullik ülekandes on võõrkeha, mis paratamatult lisab müra, detonatsiooni, läbilibisemist, olgu need kuitahes väiksed. Ja pole ka töökindel ega praktiline, 40 aastat vanale rullikule sobivat asendust on raskem leida kui rihmadele.
Kas saab välja joonistada mõned üldised näitajad - mille järgi siis ära tunda kvaliteetset vanakooli aparaati, milline peaks olema käpa mehhanism ja veomehhanism? Kas küsimus on üldises konstruktsioonis või üksikute detailide kvaliteedis ?
Antud juhul leidsin kõvaks muutunud rullikule sellise lahenduse, et tegin välisservale soone sisse, ja tõmbasin sinna väikse rihma ümber (vabandust, pilt sai udune, kui jõuan teen ümber).
Comment