Teade

Collapse
No announcement yet.

Haruldusi 1960-ndatest

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Haruldusi 1960-ndatest

    Tervist!

    Teema sissejuhatuseks üks pilt:

    Click image for larger version

Name:	1970.jpg
Views:	1
Size:	136,4 KB
ID:	876041

    Mulle isiklikult tundub, et tükike Eesti magnetsalvestuse ajalugu ootab uurimist. Nagu näha, leidus Eestis 1960-ndatel entusiaste, kes ehitasid endale koju stuudiomagnetofoni. Pilt on tehtud umbes 1970. aastal ja sellel on vaid üks üsna mitmest sama autori poolt konstrueeritud seadmest. Autor on kahjuks meie hulgast lahkunud, kuid tema tütar sooviks leida asjatundjat, kes säilinud seadmed, skeemid ja pildid üle vaataks. Tulemusena võiks selguda, mida ette võtta: annetada muuseumile, müüa vms.

    Kogusse kuulub ka hulk metallsüdamikel 1km linte, mille digiteerimist olen alustanud. Need on kuuldavasti lindistatud otse Tallinn-Tartu UKV traktist Soinaste tänava ülekandejaamas Tartus. Salvestuse kvaliteet on 60-ndate ja kiiruse 19 kohta ootuspärane, arvestades lindi ja omaaegsete seadmete kvaliteeti. Selle kohta sain sõltumatu kinnituse tänasest ERR-ist. Madalaid sagedusi on küllaga, arvestatavad kõrged aga lõpevad enamasti 10-12kHz juures. Üheks salvestavaks seadmeks, võib-olla ka teistele seadmetele doonoriks, võis olla profimagnetofon МЭЗ-28А aastast 1960. Salvestatud on enamjaolt muusikat. Lisaks Eesti Raadiole on allikaks olnud ka Soome FM laineala, mille kinnipüüdmine Tartus nõudis ilmselt omajagu spetsiifilisi jõupingutusi, kui just signaali salamisi juba Tallinnas trakti mõnda kanalisse ei suunatud.

    Kõik säilinu asub Tartu kandis. Soovitusi ja ettepanekuid?

    J.

    #2
    Vs: Haruldusi 1960-ndatest

    Seadmete osas võiks muidugi alustada muuseumitele piltide näitamisest ja küsimuse esitamisest. Vaevalt seal kuidagi aitaks "spetsialistide konsiiliumi" otsus, et tegu on unikaalse skeemitehnikaga - kui see nii tõesti on. Vastus sõltub muuseumi suvast ja võimalustest. Müüa jõuab alati.

    Linte muuseumisse jätta oleks kuidagi veider
    Lindid on mono? 60ndatel stereosaateid veel polnud, need algasid regulaarselt 1971.a

    P.S. Kust pärineb idee, et Soome FM võis olla Tallinnas suunatud kuhugi "trakti" , kas sellel mingitki reaalsustausta või põhjendust on?

    Comment


      #3
      Vs: Haruldusi 1960-ndatest

      Praeguseks minuni jõudnud lindid on mono. Lintidel on 2 erisuunalist kanalit, mõlemad pool lindi laiusest.

      Soome FM-i põrandaaluse edastamise kohta kuulsin ERR-iga seotud informeeritud isiku oletust, et nii võidi teha ja kinnitust, et see oli tehniliselt võimalik. Paremat tõestust pole praegu pakkuda. Võib-olla ilmneb uusi fakte kogu lähemal uurimisel. See võis päris hoolega hoitud saladus olla, arvestades võimalikke sanktsioone vahelejäämise korral.

      Comment


        #4
        Vs: Haruldusi 1960-ndatest

        Vägev.
        Kusjuures tuttavad on rääkinud, et "Soome ukavee" püüdmine Tartus oli suht lihtne. Polnud siis ju eeter täis igasugust sodi nagu tänapäeval.
        Segajateks olid siis R4 ja R5 saatjad (Kohtla järve Leningradi TV-R5), aga see oli suht lahja.
        Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

        Comment


          #5
          Vs: Haruldusi 1960-ndatest

          Soome FM-i põrandaaluse edastamise kohta kuulsin ERR-iga seotud informeeritud isiku oletust, et nii võidi teha ja kinnitust, et see oli tehniliselt võimalik. Paremat tõestust pole praegu pakkuda. Võib-olla ilmneb uusi fakte kogu lähemal uurimisel. See võis päris hoolega hoitud saladus olla, arvestades võimalikke sanktsioone vahelejäämise korral.
          Kuna sellel ajal töötasin samas süsteemis, siis jah, nii tehti ja muusika saamine polnud probleemiks. Need, kes "mastide" all töötasid, paljud olid oma eriala fännid seda sõna tõsises mõttes ja nii mõnelgi mehel oli kas ostetud ja ümberehitatud makk, või ehitati makk ise algusest lõpuni ja kasutati selle aja parimaid detaile ja tehnilisi lahendusi. Mis puutub muusika saamisse siis selleks oli mitu võimalust ja kasutati tõesti releika kanaleid, kas siis mõnd vaba või öisel ajal kanalit, mis oli programmivaba ja sellele kommuteeriti seda mida just sõbrad soovisid, need kes olid päälinnast kaugemal. Vahest otsiti fonoteegist mõni lint ja pandi ka makk käima kui võimalust ja soovi oli kellelgi midagi soovikohast saada. Sellel ajal oli koos väga sõbralik ja ühtehoidev kollektiiv, kõik olid tööalaselt omavahel suhtlevad ja tihti ka sõbrad ja nii see asi toimis. Hoolega hoitud saladus oli see tõesti ja oli nii mõnigi ülemus, kes seda teadis, aga sellest polnud probleemi ja seda ei kasutatud kunagi kurjasti ega pahatahtlikult, asjal oli vastupidine effekt, sest releika hoiti väga korras,sest vabu kanaleid ole ka enda tarbeks vaja ja kui oligi mõni probleemidega kanal mis seisis siis aeti see käima ja viimase peal! Tehnilisi võimalusi oli piisavalt ja ka tahtmisest polnud puudus sest fännid olid omaette klass ja tööd tehti kõvasti .Kasulik oli see firmale ja endale.Ei salvestatud UKW traktist, läbi saatja, vaid releika lõpust enne saatjat! Signaal mis saatjast tuli oli juba kahvatum ja hoopis teise maitsega ja seda tegid raadiokuulajad oma kodudes. Pildil olevat makki ei tea ja ei oska ka arvata kellele see kuulus,sest ega kõigi tegemisi ja toimetamisi ka pole teada. Sellel ajal oli kuldne reegel, palju näed vähe räägid ja kui vaja siis kiiresti kõnnid ja kolleegidest ja sõpradest peeti lugu.

          PS. Soome UKW oli tõesti Tartus kuulda ja mul oli see pikka aega olemas ja sai ka sealt salvestatud, kuid releika kvaliteedi vastu ta ei saanud, sest releika tuli pahatihti otse mööda rahvusvahelist kanalit. Tänapäeval kuulan seda Võrumaal veel praegugi ja pea igapäevaselt, ainult et linti ei tee. Muusika oli sellel ajal ka väike äri ja kogud olid suured ja palk väike, aga väike palgaparandus koefitsent oli abiks ikka ja kvaliteet müüdaval lindil maksis! Lugedes nüüd seda foorumit siin makkide ja lintide kohta siis nii mõnigi teema kisub näo muigele, kui just kvaliteedist ja mingist imest räägitakse makilt tuleva muusika suhtes. Kvaliteet oli ja kindlasti parem kui plaadilt tulev muusika, sest palju oli saada salvestusi otse stuudiost tehtud või kontsert saalist ja tehtud oli see proffide poolt ja profi aparatuuriga ja see kõik oli loomulik ja kõrge tasemega, aga paljudel pole sellest ei ettekujutust ja pole ka nad kuulnud kas originaali või esimest äratõmmet originaalilt ja seda kas omatehtud või tipptasemel tehase aparatuuriga. Pole siin mingit imet aga on korralik töö ja hea tulemus, mida nüüd imeks peetakse. Minu jaoks helis imet pole on aga naturaalsus ja originaalne kõla. Mis makkidesse puutub siis aeg on edasi läinud, tehnika on paremuse suunas arenenud ja niipea veel küll toast välja ei tõsta ja plaanigi ei pea, alles sellel aastal sai veel üks kassetika tippmudel hangitud. Oma fonoteeki digitaliseerima ei kipu ei nüüd ega hiljem. Samas pole ka digiheli vastane.
          viimati muutis kasutaja humax; 02 m 2013, 14:02.

          Comment


            #6
            Vs: Haruldusi 1960-ndatest

            Humaxi jutule lisaks: vahel lasti ka Soome telepilti läbi ülekande, tuli ka sedagi ette et kogemata läks mõni selline "nali" ka natukeseks eetrisse.
            Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
            Konfutsius

            Comment


              #7
              Vs: Haruldusi 1960-ndatest

              Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
              Humaxi jutule lisaks: vahel lasti ka Soome telepilti läbi ülekande, tuli ka sedagi ette et kogemata läks mõni selline "nali" ka natukeseks eetrisse.
              Nali see polnud, aga selliseid apsakaid ikka vahel juhtus, sest vahel kiirus maksis raha ja ikka juhtus juba inimliku eksimuse tõttu. Eks mul endalgi oli kord ebameeldivusi ja võeti kuuks ajaks vahetuse vanema koha pealt maha koos kuu preemiaga kui soome heli TV testsaate ajal eetrisse lendas ja seda ligi 5 min. Eluks ajaks jäi meelde, et eksida ei tohi! Rahvusvahelisd trahvid olid juba tollel ajal hiiglama suured ja iga sekund maksis, aga mitte nagu tänapäeval et kui 5 min. pilti või heli pole siis ei juhtu veel midagi! Saate aega arvestati sekundilise täpsusega nii seisakuid kui praaki ja sellised näpukad läksid saate praagi nimekirja ja kõik see võeti saateaja lõppedes kokku ja kõikidest tsehhidest ja edastati tehnilisele keskusele, päälinna. Ja jumal hoidku kui vahetuses sellised asjad maha magasid või kahe silma vahele jäid. See aeg oli kordades karmim kui hetkel. Eesti on ikka väike küll ja poleks kunagi osanud arvata et sellisel teemal juttu tuleb.
              viimati muutis kasutaja humax; 02 m 2013, 13:58.

              Comment


                #8
                Vs: Haruldusi 1960-ndatest

                See, et võõrast telepilti lasti, olen isegi oma silmaga 80ndate alguses näinud. Väike poiss küll, aga tehnilist taipu oli rohkem kui mõnel vanamehel. Päevasel ajal saateid reeglina polnud ja teleprogramm kooses UEIT tabelist. Hea ekraani nurkades "kahureid" kokku ajada. Loomulikult pendeldasin ma igal vabal ajal isaga kaasas. Ja äkki - oli UEIT asemel soome tabel ja vene (secam )värvidega. Ei tea kaua see kestis aga kuluaarides räägiti pikka aega. Kas Kohtla- Järve või Tallinna omad "eksisid", seda ei tea. Mingi aeg ka Pärnu sugulased "kaebasid", et vale pilt on ekraanil.
                Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                Comment


                  #9
                  Vs: Haruldusi 1960-ndatest

                  Mis kassetika ostsid.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Haruldusi 1960-ndatest

                    Esmalt postitatud wigo poolt Vaata postitust
                    Mis kassetika ostsid.
                    Vaata helimeestel on omad arusaamised ja kriteeriumid, millest lähtutakse ja maki ostsin, mille nimi on GX-95.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Haruldusi 1960-ndatest

                      Akai vist.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Haruldusi 1960-ndatest

                        Esmalt postitatud humax poolt Vaata postitust
                        Vaata helimeestel on omad arusaamised ja kriteeriumid, millest lähtutakse ja maki ostsin, mille nimi on GX-95.
                        Palju GX-75MKII kehvem sellest?
                        www.automobilia.ee

                        Comment


                          #13
                          Vs: Haruldusi 1960-ndatest

                          Vabandust kui eksin, aga erinevus ainult puidust viimistluses gx95 kasuks.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Haruldusi 1960-ndatest

                            Esmalt postitatud alfons poolt Vaata postitust
                            Palju GX-75MKII kehvem sellest?
                            Vaata sellele küsimusele ei oska vastata! Ma ei ole sedasorti inimene, kes opereerib nimede markide ja maksumusega ja ei lähtu sellest et mida kallim seda parem. See kõik pole nii lihtne. On olemas GX-65 ja on GX-95 ja teadlikult jätsin GX-75 vahele. Lihtsalt ei pidanud otstarbekaks astuda mööda rida. Võin ainult arvata ja olen kindel, et heliliselt pole mingit vahet. Vahe on ajaline, millal toodetud ja mõnigates skeemi konstruktsioonilises erpäras. Kindlasti on see ostmine ka rohkem õnneloos millise seisukorras pilli saad. Ma võin rääkida ainult asjadest mida ise katsunud olen ja selles ise veendunud. Miks just AKAI? See on nüüd küll selline kogemustste ja aastate pikkuse tegutsemise tagajärg ja kogemus et sellel peatuda ja selleks on palju positiivseid kokkulangevusi nii tehniliselt, töö stabiilsuselt, kui ka heli loomulikkuse tulemusest. Akaid ja tema toodangut on helimeeste ringkonnas kõrgelt hinnatud, aga loomulikult ka mitte kõike. Igal juhul maki nime nad kannavad küll ja pole lihtsalt lindi kerimise kast.

                            Vabandust kui eksin, aga erinevus ainult puidust viimistluses gx95 kasuks
                            Mul ei ole puidust viimistlusega ja seda poleks ka tahtnud.

                            Selle teema juurde lisaks veel, et maki kasutamine ei piirdu tõesti ainult nupule vajutamisega, aga paljudest teguritest, esiteks vastava tehnika olemasolust ja mis seal salata, ka teadmistest ja praktikast nii nagu iga asjaga ja teadmisi on vaja ikka üksjagu palju! Kõik seadmed, kuhu lint peale käib ja liigub pole veel makid, aga tänapäeval on ikka väga häid riistu liikumas ja veel kasutusel. Kõik on võimalik ja pole mõtet selles valdkonnas veel asja vanaks ja eilseks päevaks pidada. Omatehtud fonoteek on ikka oma tehtud ja sellise maitsega nagu kellelegi meeldib, loomulikult digis on lihtsam ja ka odavam ja võibolla ka mugavam aga maitse vahe on olemas ja kuidas kellelgi!?
                            viimati muutis kasutaja humax; 02 m 2013, 15:52.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Haruldusi 1960-ndatest

                              Huvitav kas see lindikas on algusest peale omatehtud, või ainult kappi või korpusesse paigutamine. Kui kõik omatehtud ja aretatud siis keegi on julmalt vaeva näinud..



                              Esmalt postitatud humax poolt Vaata postitust
                              maki kasutamine ei piirdu tõesti ainult nupule vajutamisega, aga paljudest teguritest, esiteks vastava tehnika olemasolust ja mis seal salata, ka teadmistest ja praktikast
                              Akai gx-95, eks? kallimatel Akaidel ju isegi uks mootoriga, nupust kinni lahti ja ei pea nagu lihtne põllumees näpuga kasseti ust tõukama. Huvitav mida silmas pead et ainult nupulevajutamisest ei piisa ja mis teadmisi oleks tarvis?

                              Comment

                              Working...
                              X