Haruldusi 1960-ndatest

[humax]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Huvitav kas see lindikas on algusest peale omatehtud, või ainult kappi või korpusesse paigutamine. Kui kõik omatehtud ja aretatud siis keegi on julmalt vaeva näinud..

See peaks olema algusest lõpuni olema iseehitatud, ainult tehse detaile on kasutatud, võimendid on kindlasti oma käsitöö ja inseneri mõte, kindlasti ka paigutus omalooming ja sellele on aega ja vaeva väga palju kulunud ja eks ka osa oma hingest on selles pillis. Kuid kui kedagi huvitab siis konkreetse vastuse peaks saama sellest isendist mõne aja möödudes ja kui on olemas vastav kokkulepe asja omanikuga. Sellle maki on teinud oma eriala spetsialist ja inimene kes pikka aega on töötanud raadioinsenerina. Oma elukutse ja hobi fänn! Hetke seisuga on mul juba teada, kes oli see mees ja kunagine kolleeg.

[vxx]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

igati lahe!
ega 70nd algul vist ei saanudki lindilt korralikku häält koju mõeldud tehnikast. Mis sel ajal kodukasutajale üldse oli?.. Dnepr 2 vist, see millel rull kohutava laksuga vastu toonvõlli lajatas.. 70nd lõpus läks vist pisut paremaks, Majak 001 tekkkis mida sel ajal keegi muidugi näinud polnud, ja enam vähem ok teise klassi lindikad, Majak 202 ja muud sellised. See vened võttis kätte ja tegi ise, julm!

[TeeTL]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Selle teema juurde lisaks veel, et maki kasutamine ei piirdu tõesti ainult nupule vajutamisega, aga paljudest teguritest, esiteks vastava tehnika olemasolust ja mis seal salata, ka teadmistest ja praktikast nii nagu iga asjaga ja teadmisi on vaja ikka üksjagu palju!

Natuke OT läheb, aga jääb makkide konstruktioonilise ülesehituse piiresse.
GX-95-l peaks olema vask-šassii. Mis on ka teiste kassetika-tootjate tippmudelite puhul üks mitmetest (no ilmselt mitte küll kõige olulisem) kõrgema klassi näitaja.
Aga siit küsimus teadjamate ringile - miks see hea on just kassettmaki šassii kontekstis?
Maitse asi see ju justkui enam pole, maksab mitu ühikut metall-rasket materjali ja hulga raha ikkagi?

[vxx]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Aga siit küsimus teadjamate ringile - miks see hea on just kassettmaki šassii kontekstis?

teeb GX helipeade kanali läbikostvuse vähem märgatavaks?

[TeeTL]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Vask teeb GX helipeade kanali läbikostvuse vähem märgatavaks

Helipead ei asu šassii vahetus läheduses. Vask võib olla küll parem emi varjestaja kui alumiinium, aga piisaks ka vaskfooliumist - materjali paksus pole emi varjestamise puhul kuigi oluline. Poleks vaja tervet šassiid vasest teha.
No ja komposiit-helipea läbikostvus on omaette teema.

[alfons]

Tänan kaasfoorumlast humax hea komentaari eest 95 kohta. Seda lugedes läks tuju kohe paremaks ja usk AKAIsse ei kao kunagi.

Akai gx-95, eks? kallimatel Akaidel ju isegi uks mootoriga, nupust kinni lahti ja ei pea nagu lihtne põllumees näpuga kasseti ust tõukama. Huvitav mida silmas pead et ainult nupulevajutamisest ei piisa ja mis teadmisi oleks tarvis?

Mootoriga kassetiluuk pole mingi näitaja, isegi madala otsa Technicsi duublil on mõlemad luugid motoriseeritud, aga ega see veel temast head kassetikat tee. Ühes soomalste testis peeti puldist luugi avamist liigseks edevuseks.

[OSX]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Poleks vaja tervet šassiid vasest teha.

Jääkmagnetismile pole vase juures kohta...

[Jeekim]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

igati lahe!
ega 70nd algul vist ei saanudki lindilt korralikku häält koju mõeldud tehnikast. Mis sel ajal kodukasutajale üldse oli?.. Dnepr 2 vist, see millel rull kohutava laksuga vastu toonvõlli lajatas..

Aga mis asi on korralik hääl? Kui numbreid taga ajada, siis mitte ükski kodutehnika, ei tol ajal, ega ka praegu pole võrreldav professionaalsega. Seepärast ongi see kodutehnika. Samas, näiteks 15 kilo sagedust Jauza 6-ga oli võimalik ka 60ndate lõpus. Ja mis pagan on see Dnepr 2? Milleks nii lahmida?

[humax]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Tänan kaasfoorumlast humax hea komentaari eest 95 kohta. Seda lugedes läks tuju kohe paremaks ja usk AKAIsse ei kao kunagi.

Tänan soojade sõnade eest ja tore kui see su tuju tõstab ja kahtlusi hajutab! Tegelikult peaks tänama selle firma konstruktoreid ja insenere, kes selle suurepärase ja hea asja loomise ja tootmisega hakkama said, Mina konstanteerin fakti ja põhinen oma aastate pikkusele kogemustele ja arvestan oma kolleegide arvamusega ja need teadmised on kindlasti vanemad kui mõni, selle foorumi kasutaja ja selle foorumi asutamise aeg.Eks neid asju liikus ka kauges vene ajas, olgugi, et harva ja vähe, aga katsuda sai ja proovida kah õnnestus. Pika aja jooksul on ikka üks jagu neid olnud millega tööd tehtud ja kokkupuuteid olnud, aga vähe on neid mis hinnatud on ja ma ei saa anda asjale negatiivset hinnangut kui seda pole. See on teatud asjade eelistus ja seda mitmel põhjusel ja on veel mitmeid väga häid asju olemas ja mingit pingerida ma ei koosta. Akai on oma makkidega ikkagi maalima tipptootjate esireas ja seda läbi aegade, kasutatakse nii profi töös kui kodu kasutuses ja võite päris kindlad olla, et toas on üks hea tasemega tükk olemas. Tipptootjate tase on väga ühtlane ja kui vahe on siis kas kasutusalas või väikestes nüanssides.

[vxx]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Aga mis asi on korralik hääl?

Ja mis pagan on see Dnepr 2? Milleks nii lahmida?

Vabandust, Jeekim, vene keelega häda kahjuks, pidasin silmas ikka Tempr 2, mitte Dnepr 2, see siin: http://www.rw6ase.narod.ru/000/mg/tembr2s.html

korraliku hääle all mõtlesin head heli, paremat kui aastal 1970 Nõukogude Liidu poes müüa olev tehnika, kuigi ega ma ei tea mis sel ajal poes oli, selleks küsisingi ju.. ilmselt mees leidis et kodus tehtud on parem kui see mis poest.
tundub et suuremosa praegu liikuvat nõuka aja vene tehnikat on 70ndate teiselt poolelt ja enamus on kahekskümnendatest, mis enne seda toimus on suht tume


parandus: 'korralik' asemel oleksin pidanud kasutama 'parem kui sel ajal poes saada olev'

[Jeekim]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Ei see pole ikkagi muud, kui lihtsalt lobisemine. Kodutehnika on kodutehnika. Töövahend, ehk prof. tehnika on ikka töövahend. Oli siis, ja on ka praegu. Nii palju võiks ikka ajalugu uurida, et mitte arvata, nagu Tembr 2 makid poes vabalt osta oleks olnud - see polnud selleks mõeldud. Ja see, et ei Tembr 2-te ega MEZ-28 (jne) poest osta polnud, sundiski inimesi ise makke ehitama. Ja käepäraste vahenditega. Aga head nad said, kuigi isegi Pöögelmanni kivi veel polnud.

[OSX]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

jyrr, võibolla on veel vara küsida aga siiski - kas leidub salvestiste hulgas ka Eesti Raadio (katse)saateid stereoheliga? Need pakuks küll tõsist huvi vähemalt mulle.

[humax]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Mez-ist ma ei hakka rääkimagi,sest on profiriist aga TEMBR-2 oli müügis küll ja mina ostsin ta kunagi K-Järve kultuurikaupade poest. Alles jäid ainult raam ja rattad, kõik muu sai ümberehitatud ja stereo riistaks ja oli üks kuradima lindi surm küll!

[Jeekim]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Ida-Virumaa poed ei olnud just väga tavapärased "laiatarbe" poed. Seal kehtisid mingid omad reeglid nii varustuses, kui ka selles, mida letile pandi. K-Järve poest said naised vabalt Tšehhi botikuid, kuid vilte ostsid sealsed elanikud miskipärast Tartust. Need, kes on külastanud Sillamäe, K-Järve, Ahtme... isegi Kallaste kauplusi, mäletavad, kuidas sülg suunurgast voolas, sest lihtsalt raha ei jätkunud...
Kas Tartu Akordist on ka keegi eraisik Tembr 2 ostnud? Asutusi, kes Kaubandusvalitsuse kaudu tellisid ja ka said, võiksin loetleda kimpudena, aga tavalisi nõukogude töölisklassi ja intelligentsi esindajaid ei tea ühtegi.

[humax]

Vs: Haruldusi 1960-ndatest

Ida-Virumaa poed ei olnud just väga tavapärased "laiatarbe" poed. Seal kehtisid mingid omad reeglid nii varustuses, kui ka selles, mida letile pandi. K-Järve poest said naised vabalt Tšehhi botikuid, kuid vilte ostsid sealsed elanikud miskipärast Tartust. Need, kes on külastanud Sillamäe, K-Järve, Ahtme... isegi Kallaste kauplusi, mäletavad, kuidas sülg suunurgast voolas, sest lihtsalt raha ei jätkunud...
Kas Tartu Akordist on ka keegi eraisik Tembr 2 ostnud? Asutusi, kes Kaubandusvalitsuse kaudu tellisid ja ka said, võiksin loetleda kimpudena, aga tavalisi nõukogude töölisklassi ja intelligentsi esindajaid ei tea ühtegi.

Mis juttu sa nüüd ajad? Täiesti tavalised poed ja polnud kauplustele mingeid erireegleid ja sai seal pidevalt Tartust käidud ja ostedud igasugust kaupa ja ei tehtud seal vahet tööline või valgekrae? Vahe oli selles, et seda kanti loeti esimese kategooria tööstustsooniks ja selliste tsoonide varustamine oli tõesti erinev ja ka kauba valik oli suurem kui tavatsoonis ja oli ka sellist kaupa mida mujal üldse ei näinud ja tolle aja mõistes defitsiiti oli küll rohkem ja isegi igasuguse maki lindi valik oli suurem kui ehk mujal, ikkagi tööstus rajoon ja tööline oli au sees, ja veel siis kui olid tsevo-tsevo geenid. Selle tsevo-tsevo geenide vastu pole mul midagi, aga aeg oli selline. Varustas seda piirkonda Leningrad põhiliselt.