Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

[martinj]

Vs: AVANTEK Fe90- BASF sees?

Liitsin teemad kokku.

Seda kalli raha eest soetatud saasta on endalgi üksjagi läbi käinud...

[alfons]

Vs: See ka Eestis kokkupandud--audiomania SUPER LH 90

Pioneeri automaathäälestus, BLE XD, sai audiomaniast jagu- tape ja allikas üks-ühele.

[TeeTL]

Vs: --audiomania SUPER LH 90

Pioneeri automaathäälestus, BLE XD, sai audiomaniast jagu- tape ja allikas üks-ühele.

Algul ei tahtnud seda uskuda. Alles eile ju proovisin ja oli -4dB. Et kas minu vana Pioneer oma käsitsi reguleeritava Biasiga siis niipalju kehvem on? Igaksjuhuks enne vastuvaidlemist kordasin katset põjalikumalt Ja - tõepoolest!

Olin lähenenud probleemile täiesti pimedusega löödult. Eeldasin, et kui midagi lindi külge ei jää, siis tuleb Bias - ehk minu teadmist mööda eelmagneetimisvool - peale keerata. Selle eelarvamuse tõttu üldse ei mõelnudki, et võiks Bias'it vähendada. Nüüd tegin vastupidi ja pöörasin regulaatori täiesti maha.
Ja Audiomania reageeris sellele väga positiivselt - kõrgeid sagedusi tuli juurde ja nivoo jäi 0dB peale.

Vaat nüüd kohe ei teagi, kas tegemist ongi saastaga. Või on lihtsalt minu teadmised niipalju puudulikud lintide suhtes

[alfons]

Vs: --audiomania SUPER LH 90

Proovisin ka väga lihtsa ja odava Sony-ga, millel on bias. Bias juurde ainult kroomide (kehvade kroomide, hea kroomlint ei taha mingit keeramist) puhul, aga normaalide puhul on alati mahakeeramine, aga Sony eriti sellest audiomanast aru ei saanud, nivoo tõusis väheke, aga mitte nii nagu Pioneeri puhul.

[OSX]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Biasi vähendamine lisab kõrgeid ja kasvatab mürataset, suurendamine on siis vastupidi tulemusega. Kolme peaga dekkidel on seda lihtne testida, lõpuks teed kuulmise järgi selle mis tundub sobiv olema - või automaatikaga kui manuaalselt ei saa.

Selle Audiomania puhul peab ikka silmas pidama lisaks et tegemist on õhema lindiga kui tavaliselt - seega kui tahta võrrelda tulemusi siis peate võrdlema mõne C-120 lindiga, sest paksemad peavadki paremad olema .

[heikss]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Just nimelt. Tegin kunagi kolm pikka kassetti. Ühe poole pikkuseks tulid 61, 71 ja 80 mintsi. Tuli korpust viilida jne.Tegin sisust ka pildi

See oo 61 minuti pikkune.

Edit: Selle Audiomania Super LH90 mõõtmine näitas 65 minutit ja teise mis ledsin 68 minutit.

[alfons]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Kuidagi imelik näeb välja, pole sellist isendit enne kohanud. Numbrit ei leia. Toop?[ATTACH=CONFIG]7821[/ATTACH]

Sai seda proovitud, peaaegu sama kehv kui audiomania, ilma autohäälestuseta või käsikalibreerimiseta väga tuim lint.

[TeeTL]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Edit: Selle Audiomania Super LH90 mõõtmine näitas 65 minutit ja teise mis ledsin 68 minutit.

See lugu jäi nüüd küll natuke segaseks. Kas selle 65min ja 68min puhul jutt käib ikka originaalkassetist ja ühe külje ehk poole pikkusest?

Minu audiomaaniad näitavad kõik ühe külje pikkuseks 46 minutit. Ehk siis nagu kirjadel lubatud ja natuke peale kah.
Aga jah, kohe selle peale ei tulnudki, et nad selles kassetis ongi sunnitud kasutama just tingimata õhukest ning niru 120min-tüüpi linti 2x45 minutilise pikkuse jaoks. Kõik puha ilu pärast

[OSX]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Kõik puha ilu pärast

No neh... . Muidu hakkaks lint käima vastu kõrvalolevat tühjenevat pooli...

[heikss]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Jah just nii ongi. Ühe poole pikkus on 65 ja teine 68 ja kokku 130 ja 136 minutit. Mõõtsin lindi pooli läbimõõdu ära ja mis olid läbimõõdult väiksemad, panin kleeplindiga kokku.
Kettad valisin ka läbimõõdult väiksemad. Kassetti korpust tuli ka mõningate kohtade pealt viilida. Tahtsin näha, kui palju on võimalik linti peale ajada. Originaal kassettide lindi pooli läbimõõdud olid kõik erinevad. Isegi vana vene 60se kassetti ühe poole pikkuseks kujunes 38+ minutit. Nii lihtne ongi.

[martinj]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

to:heikss

Kuidas Sul see õnnestus. Ma lapsepõlves mõtlesin kah, et kassetis vähe linti, ajan juurde.
Tulemus. Lint mahtus ära, aga pealekeriva pooli läbimõõt kasvas kiiremini kui mahakeritaval kahanes ja lõpuks kiilus üks lindipool teise külge kinni.

[heikss]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Ma arvasin ka lapsepolves, et linti kuidagi vähe ühe kassetti sees. Aga kui mu mälu mind ei peta, siis ühest kassettist tuli padja juurest lint välja ja teise kassetti padja juurest sisse. Pastakaga kerisin nii kaua kui hakkas vastu äärt käima. Proovige ka.

[TeeTL]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Enne oli juttu suhtelisest sisendsignaali/salvestuse nivoost.
Näiteks et Audiomania suutis jääda 0dB juurde ja Basf +2dB.

Aga omaette teema on absoluutne salvestusnivoo.
Ei ole sellele varem sügavamat tähelepanu pööranud, ehk teoreetiline ABC on läbi seedimata.
Oli lihtsalt rahvatarkuseline teadmine, et mõned lindid kannatavad nivoo üles kruvimist paremini, mõned kehvemini. Ja et üle +4dB "punasesse laskmine" salvestamisel "ei ole hea".
Aga teoreetiliselt peaks vist olema nii, et mida kõrgem nivoo, seda parem, kuna lindi omamüra jääb siis vähem kuulda. Ja mida parem lindi tundlikkus, seda kõrgem nivoo jääb kassetile.

Nüüd leidsingi ühe kasseti, millel salvestusnivoo oli +10dB, kuuldav heli väga selge ja puhas (täiesti tavaline odava otsa Maxell UR, isegi mitte UD või UD-S).
Lihtsakoelisema maki puhul tähendab see +10dB, et indikaatorite umbes +6dB-ni ulatuval mõõtealal on nivoo täielikult "punases" ja "põhjas".
Nüüd tiba paremal makil on näidikute ala "punases osas" kuni +16dB.

Kuidas siis oleks hea ja õige talitada selle salvestusnivooga?
Kas niipalju kui lint kannatab ja mida rohkem kannatab, seda parem?
Või on makkide indikaatorid nagu siga ja kägu, ehk ühe maki +12 dB võib olla sama mis teise +4dB ?

[alfons]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Enne oli juttu suhtelisest sisendsignaali/salvestuse nivoost.
Näiteks et Audiomania suutis jääda 0dB juurde ja Basf +2dB.

Aga omaette teema on absoluutne salvestusnivoo.
Ei ole sellele varem sügavamat tähelepanu pööranud, ehk teoreetiline ABC on läbi seedimata.
Oli lihtsalt rahvatarkuseline teadmine, et mõned lindid kannatavad nivoo üles kruvimist paremini, mõned kehvemini. Ja et üle +4dB "punasesse laskmine" salvestamisel "ei ole hea".
Aga teoreetiliselt peaks vist olema nii, et mida kõrgem nivoo, seda parem, kuna lindi omamüra jääb siis vähem kuulda. Ja mida parem lindi tundlikkus, seda kõrgem nivoo jääb kassetile.

Nüüd leidsingi ühe kasseti, millel salvestusnivoo oli +10dB, kuuldav heli väga selge ja puhas (täiesti tavaline odava otsa Maxell UR, isegi mitte UD või UD-S).
Lihtsakoelisema maki puhul tähendab see +10dB, et indikaatorite umbes +6dB-ni ulatuval mõõtealal on nivoo täielikult "punases" ja "põhjas".
Nüüd tiba paremal makil on näidikute ala "punases osas" kuni +16dB.

Kuidas siis oleks hea ja õige talitada selle salvestusnivooga?
Kas niipalju kui lint kannatab ja mida rohkem kannatab, seda parem?
Või on makkide indikaatorid nagu siga ja kägu, ehk ühe maki +12 dB võib olla sama mis teise +4dB ?

Iga lint ei kannata sellist keeramist, kohe moonutused, eriti Type I , Type II ja IV rohkem. See sama sinu kassett võib teise dekiga mängida suurte moonutustega. Ülekeeramist kasutati kui sama kassett sai mitmendamat salvestust. Indikad valetavad küll, kuna dekid on sageli tehase häälestusega teatud tüüpi lintidele ja makkide tundlikus on erinev. Vanasti oli manuaalis isegi üles loetud soovitavad kassetid millega dekk garanteerib antud sagedusriba. Ühe dekiga tehtud 0 nivoo võib teise peale olla -1 ja kolmandal + 2.

[martinj]

Vs: Kassetiteema vol 2 (liidetud alfonsi teemad)

Siga ja kägu võivad olla need niikuinii. Tegelikult peaks olema täisnivoo olema 0 dB 250 nWb/m taasesitusel.
Kunagi üks tuttav soovitas võtet. Salvestada suureneva tugevusega siinuseid. Ja siis ossi ja kõrva abil vaadata, palju läheb. Ja see nivoo konkreetse kasseti jaoks meelde jätta.