Mind on juba mõnda aega huvitanud, mismoodi said välismaised artistid melodia plaatidele. Ses mõttes, et kas asi käis sedasi, et hangiti kusagilt välismaa avarustest üks paljudest seeriatoodangu plaatidest ja tehti sellest siis siin omakorda nö master tape või oli protsess kuidagi peenem? Sama küsimuse võib vist laiendada küll ka vinüülitootmisele üldiselt. Ühesõnaga, mis võetakse nö korduspressi (sama album teise riigi sildi all jmt) puhul aluseks? Ja kas melodia toimimisviis selles osas kommunismi viljastavate tingimuste tõttu teistest kuidagi erines või aeti asju korrektselt.
Melodia kvaliteet on üldse paras müstika. Kord nagu kuigivõrd isegi on, siis jälle mitte nii väga... Positiivsena on meeles A Hard Day's Night. TÕSI, ma ei ole "ehtsat" versiooni kuulnud, mistõttu mu positiivne hinnang on võib-olla puhtnostalgilise sisuga.
Melodia kvaliteet on üldse paras müstika. Kord nagu kuigivõrd isegi on, siis jälle mitte nii väga... Positiivsena on meeles A Hard Day's Night. TÕSI, ma ei ole "ehtsat" versiooni kuulnud, mistõttu mu positiivne hinnang on võib-olla puhtnostalgilise sisuga.
Comment