Küsimus testlindi kohta

[Jeekim]

Vs: küsimus testlindi kohta

Jah, ei ole.
Sea A-poole järgi päripidi paika ning vaata, mis B-poolelt päripidi näha on. Kui läheb kriipsuks, on salvestuse kalle OK ja ka helipea pilud ühel joonel.
Siis vaatad, mis nivoodega toimub ning vajadusel peade-eelvõimude kallale.

[sebastian]

Vs: küsimus testlindi kohta

Jah, ei ole.
Sea A-poole järgi päripidi paika ning vaata, mis B-poolelt päripidi näha on. Kui läheb kriipsuks, on salvestuse kalle OK ja ka helipea pilud ühel joonel.
Siis vaatad, mis nivoodega toimub ning vajadusel peade-eelvõimude kallale.

Hästi, A-poolel (otse ja revers) seadsin X-Y pildi triibuks. Selleks pidin mõlemi pea kalde seadekruvi keerama päripäeva mõned kraadid. (salvestuspea jätsin esialgu loomulikult puutumata)

Panin B-poole ja ekraanilt vastas vastu samamoodi triip (nii otse, kui ka revers). Vähemalt peade pilud on ühel joonel, nagu aru saan?
Kas võin nüüd eeldada, et ka asimuut on selle lindi järgi paigas?

Nivood olin juba enne A-poole järgi paika sättinud ja nende suhtelistes erinevustes ei muutunud suurt midagi (ainult parem kanal läks täpsemaks):

taasesitus, A-pool:
vasak kanal otse 0dB / revers +1dB
parem kanal otse 0dB / revers 0dB

taasesitus, B-pool:
vasak kanal otse +1,5dB / revers 0dB
parem kanal otse 0dB / revers 0dB

Sellest järeldan, et lindi "alumisel poolel" oleks nagu tugevam salvestus...

[Jeekim]

Vs: küsimus testlindi kohta

1. Vähemalt peade pilud on ühel joonel, nagu aru saan?
Kas võin nüüd eeldada, et ka asimuut on selle lindi järgi paigas?

2. Sellest järeldan, et lindi "alumisel poolel" oleks nagu tugevam salvestus...

No see on ju eduline!
1. Jah, pilud on tibens ja lindi "joon" samuti. Ja kalle on nüüd tõesti paigas.
2. Ei, see on väga vähe tõenäoline, et üks kitsas riba lindil on kõrgema nivooga. Pigem on A-poole ülemine serv nõrgema nivooga. Kui lindi pingusega mängimine (kasvõi pealeandvat ketast käega pisut pidurdades v.m.s.) muutust ei too, peaks sellega leppima, ning lugema teise (alumise) serva nivoo 0 dB-ks. Lintidel võivad servad erineva kvaliteedi, vigastatuse j.m. seesugusega olla küll.

Tõe kriteeriumiks on praktika.
Ja see lõplik tõde saabub siis, kui sulle millalgi satub kätte mõni teine mõõtelint. Aga praegu arvan ma, et su makk on tibens, see 1,5 dB on tühine.

[sebastian]

Vs: küsimus testlindi kohta

No see on ju eduline!
1. Jah, pilud on tibens ja lindi "joon" samuti. Ja kalle on nüüd tõesti paigas.
2. Ei, see on väga vähe tõenäoline, et üks kitsas riba lindil on kõrgema nivooga. Pigem on A-poole ülemine serv nõrgema nivooga. Kui lindi pingusega mängimine (kasvõi pealeandvat ketast käega pisut pidurdades v.m.s.) muutust ei too, peaks sellega leppima, ning lugema teise (alumise) serva nivoo 0 dB-ks. Lintidel võivad servad erineva kvaliteedi, vigastatuse j.m. seesugusega olla küll.

Tõe kriteeriumiks on praktika.
Ja see lõplik tõde saabub siis, kui sulle millalgi satub kätte mõni teine mõõtelint. Aga praegu arvan ma, et su makk on tibens, see 1,5 dB on tühine.

No seda on küll väga kena lugeda
Käega lindi pidurdamine ei muutnud nivoodes midagi. (...testlindi seesugune venitamine tundus muidugi natuke kohatu...)
Küllap siis tuleb leppida, et lindil ongi 1 kanal teistest erinev.

Mis kõige toredam: küsisin müüjalt, kas selle 1kHz-ga saab ka lindikiirust paika panna. Vastas, et lindi salvestanud Studer A80 kiiruse tolerants on +/-0,05%
ja salvestatud sagedus +/-0,02% ning selle järgi saab lindikiiruse suurepäraselt paika.
Kuna minu makil tegelikult pole lindikiiruse regull kvartsiga stabiliseeritud, siis kuu aega pärast kiiruse reguleerimist nüüd mõõtes on
19.05cm/s korral see signaal 1001,8Hz ja 9,53cm/s korral 501,2Hz.
Mitte kõige hullem..

Paar pilti ka helipeast enne- ja pärast lihvimist (lihvimata pea ei ole puhastamata, nagu algul võiks arvata..)