Küsimus testlindi kohta

[sebastian]

Mõõtmisel tekkis üks huvitav nähtus. Nivoo kontrollimise testlint 1kHz 320nWb/m, väidetavalt salvestatud kogu lindi laiuses ühtmoodi (full-track), annab erinevaid tulemusi, kui pööran "teise poole".

Erinevus selline:

taasesitus, A-pool:
vasak kanal otse -1,2dB / revers +0,5dB
parem kanal otse 0dB / revers 0dB

taasesitus, B-pool:
vasak kanal otse 0dB / revers 0dB
parem kanal otse -0,5dB / revers 0dB

Mingi loogika ütleb, et lint ei olegi päris täpselt/ühtlaselt kogu laiuses salvestatud?
Isegi kui full track oleks salvestatud veidi "kitsamalt", peaks vasak kanal lindi pööramisel ju ikka sama olema.
Või eksin?

Makiks siis Электроника ТА1-003, taasesitus (ja revers-) helipea kõrgus selline, et vasaku kanali pilu serv asub lindi servaga tasa.
Pead ja muu magneetuv on korralikult demagneeditud. Lindi vertikaalasend on A ja B poolt kuulates täpselt ühesugune.
Illustreeriv pilt seal (quarter track): http://www.schimmel.talktalk.net/tape/

Äkki on ideid, mida teha? Mingi 0,5dB poleks ilmselt probleem, aga 1,2dB erinevust tundub nagu paljuvõitu...

[bnman]

Idee oleks selline: testlint mono nivoo peaks selle garanteerima normaalse full track monomaki puhul. Ükski full track testlint ei pea seda tegema, kui mõõdetakse two-track steromakki, selle jaoks on stereo testlindid. Neljarealisest rääkimata.

Jäi veel lisamata üldine põhimõte, et millekski mõeldud tooted peaksid tegema seda, milleks ette nähtud, kuid alati mitte hästi seda, milleks neid arvatakse kasutaja poolest kõlbavat.

Parandan keelelist vääratust: kasutaja poolt, mitte poolest.

[OSX]

Vs: küsimus testlindi kohta

Idee oleks selline: testlint mono nivoo peaks selle garanteerima normaalse full track monomaki puhul. Ükski full track testlint ei pea seda tegema, kui mõõdetakse two-track steromakki, selle jaoks on stereo testlindid. Neljarealisest rääkimata.

Ma olen vist liiga "harju loogiline", ei saa aru miks on kanalite nivoo võrdsuse seadmisel monopeaga tehtud full track salvestis sobimatu? Ma pakuks et see on ainus korrektne viis tagada ühesuguse tugevusega magnetsalvestis ENNE magnetpead, seeläbi saabki kalibreerida kanalid võrdseks. Kuidas tagada et stereopeaga salvestatu on tegelikult võrdne, identne mõlemas kanalis? Neljapealisest rääkimata...

Sebastian, ma pakun et helipea kõrgus vajab korrektsiooni. Ristasendiga nähtavasti pole probleemi. Magnetpeadega on see pisika nali et pea võtab õige vähe ka "kõrvalt" - nüüd kus sul on ühe ääre suhtes pea kohakuti, saabki see kanal "kõrvalt" vähem. Oleks hea kui pea radade ääred oleksid mõlemast lindiservast võrdsel kaugusel - mitte üks servaga kohakuti. Katseta.

[sebastian]

Vs: küsimus testlindi kohta

Idee oleks selline: testlint mono nivoo peaks selle garanteerima normaalse full track monomaki puhul. Ükski full track testlint ei pea seda tegema, kui mõõdetakse two-track steromakki, selle jaoks on stereo testlindid. Neljarealisest rääkimata.

Kas oled kuulnud kusagil spetsiaalset 4-track testlindist nivoo mõõtmiseks? Kahtlen, kas sellist üldse eksisteerib, kui just keegi pole kodus valmis vorpinud...
Valdav enamus (kui mitte kõik) taolised testlindid on full-track.

Natuke kaevates selgus, et 1kHz testlinte tulebki tavaliselt mängida ainult ühtepidi. Nii nagu on salvestatud. Et siis B-pool ei tarvitse enam õigeid tulemusi anda.
Miks see just nii on, ei teagi..

OSX: helipea kõrgus on tõesti kriitiline, ilmselt parim oleks helipead veidi "alla lasta", et päris servast ei võtaks (väga-väga vähe). Proovisingi nii, aga sel juhul on ülekostvus teise poole salvestiselt liiga suur.
See on klaasferiit taasesituspeade häda - võtavad üsna palju ka "kõrvalt". Seda ka siis kui salvestuspea kõrgus on sama taasesituspeaga. Mida suurem lindikiirus, seda hullemaks asi läheb.

[OSX]

Vs: küsimus testlindi kohta

ilmselt parim oleks helipead veidi "alla lasta", et päris servast ei võtaks (väga-väga vähe). Proovisingi nii, aga sel juhul on ülekostvus teise poole salvestiselt liiga suur.
See on klaasferiit taasesituspeade häda - võtavad üsna palju ka "kõrvalt". Seda ka siis kui salvestuspea kõrgus on sama taasesituspeaga. Mida suurem lindikiirus, seda hullemaks asi läheb.

Kas see võib olla seoses sellega et see ülekostev lint on salvestatud samuti mitte päris õige kõrgusega peadega? Kui sa proovid salvestada alles pärast seda kui oled pead lindi suhtes keskele ehk võrdseks saanud, kas siis on ülekostvus sellelt lindilt ebanormaalne? 1kHz ei saa ju teiselt poolt sobimatult üle kosta, see peab tegelikult olema igatpidi esitades igas kanalis ikka sama 1kHz ja pealegi sama tugevusega, kui on tehtud full track.

Seepärast ongi peade ja trakti kalibreerimine omajagu keberniit, et juhul kui on kollektsioonis valesti seatud makiga tehtud salvestisi, siis neid nagu kasutada ei saa.

[Jeekim]

Vs: küsimus testlindi kohta

1. Magnetpeadega on see pisika nali et pea võtab õige vähe ka "kõrvalt" ...
2. Oleks hea kui pea radade ääred oleksid mõlemast lindiservast võrdsel kaugusel - mitte üks servaga kohakuti.

1. sebastian kirjutas:
taasesitus, A-pool:
vasak kanal otse -1,2dB
taasesitus, B-pool:
vasak kanal otse 0dB
Ühtepidi saab "kõrvalt" vähem, teistpidi ei saa? Kus on loogika?
2. See vajaks nüüd küll põhjalikumat selgitust. Või isegi pilti.

sebastian,
nagu OSX nimetas, ilmselt sul helipea kaldega probleemi pole?
Kui nn A-poolt mängides helipea kallet muuta, kas nivoo jääbki -1,2dB-le või tõuseb mingis helipea asendis? Ja mis toimub siis nn B-poolt mängides? Kui olukord muutub vastupidiseks, võib helipea olla vigane, s.t. pilud pole täpselt ühel joonel.
Lindi pingus on ikka vastav paksule lindile?

Ja üks õhtune uitmõte: ei ole üldse võimatu, et lint ongi selline. Ei taha midagi öelda hea reputatsiooniga kaupmehe halvustuseks, lihtsalt pole ju võimatu olukord, kus salvestuspea pilu servad pole olnud ideaalselt paralleelsed - lainetavad pisut - ja tekibki olukord, kus pea jätab lindile erineva nivooga "rajad".

[sebastian]

Vs: küsimus testlindi kohta

Kas see võib olla seoses sellega et see ülekostev lint on salvestatud samuti mitte päris õige kõrgusega peadega? Kui sa proovid salvestada alles pärast seda kui oled pead lindi suhtes keskele ehk võrdseks saanud, kas siis on ülekostvus sellelt lindilt ebanormaalne? 1kHz ei saa ju teiselt poolt sobimatult üle kosta, see peab tegelikult olema igatpidi esitades igas kanalis ikka sama 1kHz ja pealegi sama tugevusega, kui on tehtud full track.

Seepärast ongi peade ja trakti kalibreerimine omajagu keberniit, et juhul kui on kollektsioonis valesti seatud makiga tehtud salvestisi, siis neid nagu kasutada ei saa.

Sama asi oli ka siis, kui eelnevalt lindii demagneetisin suure spetsiaalse demagneetijaga, langetasin võrdsel määral salvestuspead, salvestasin ja taasesitasin.
Probleem võib olla selles, et salvestuspea "rida" on veidi laiem, kui seda taasesituspeale vaja oleks. Seepärast peab Olimp-tüüpi makkidel salvestuspea piluosa veidi paistma lindi servast (info Vegalab'st).
Taasesituspea peab aga täpselt lindi servani lugema. Kui palju laiem see pilu ФГЗЗ-1 puhul on, ei leidnud siiski.

Muide lühend RTFM kehtib...testlindiga oli kaasas viisakas/ametlik paber kus selge sõnaga kirjas: to achieve highest precision always play this tape "head to tail"
Ikka ise loll, kui tähtsat paberit ei loe

Jeekim: kaldega ei tohiks küll probleeme olla, panin selle paika läbi õhukese lindi põhimiku. Nii nagu ka ühes vanemas postituses oli soovitatud.
Kas 1kHz signaal üldse nii palju muutuks, kui näiteks 15kHz signaaliga sai asimuut paika sätitud seadekruvi mõnekraadise täpsusega? Miskipärast ei usu...

[OSX]

Vs: küsimus testlindi kohta

Ühtepidi saab "kõrvalt" vähem, teistpidi ei saa? Kus on loogika?
2. See vajaks nüüd küll põhjalikumat selgitust. Või isegi pilti.

--- võib helipea olla vigane, s.t. pilud pole täpselt ühel joonel.
Lindi pingus on ikka vastav paksule lindile?

Ja üks õhtune uitmõte: ei ole üldse võimatu, et lint ongi selline. Ei taha midagi öelda hea reputatsiooniga kaupmehe halvustuseks, lihtsalt pole ju võimatu olukord, kus salvestuspea pilu servad pole olnud ideaalselt paralleelsed - lainetavad pisut - ja tekibki olukord, kus pea jätab lindile erineva nivooga "rajad".

Ega polegi loogikat. Asi võib olla mitme kehva asja kokkusattumus: esiteks peade teostuse täpsus (pilude joonel olemine, radade omavaheline kaugus) ja teiseks tõesti kaupmehe usalduse küsimus - pole ju tõestatud mis lindiga tegelikult tegemist.

[Jeekim]

Vs: küsimus testlindi kohta

Jeekim: kaldega ei tohiks küll probleeme olla, panin selle paika läbi õhukese lindi põhimiku. Nii nagu ka ühes vanemas postituses oli soovitatud...

Pidasin silmas hoopis seda, et lindil olev "jälg" ei pruugi õiges kaldes olla. Ja seda on ju lihtne kontrollida: X-Y oss peale.

[sebastian]

Vs: küsimus testlindi kohta

Proovisin. Keerasin taasesituspea seadekruvi 45 kraadi mõlemas suunas. Ei mingit nivoo muutust! Võibolla mingi aimatav ehk...

Lindi pingutuse kohalt...kui nüüd oleks paksemale lindile muud pinget vaja, siis jah, sellega ei oska arvestada.
Muidu on aga pingutus õigeks reguleeritud. Info kuidas seda teha sain Соколов'i ja Котов'i 1984 a. Электроника ТА1-003/004 -teemalisest raamatust.

[Jeekim]

Vs: küsimus testlindi kohta

Nivoo muutust ei pruugigi märgata, aga faasi näeb ossiga täpselt ära. X-Y oss on? Kui pole, siis võrrelda saab ka RMAA abil.

[sebastian]

Vs: küsimus testlindi kohta

Nivoo muutust ei pruugigi märgata, aga faasi näeb ossiga täpselt ära. X-Y oss on? Kui pole, siis võrrelda saab ka RMAA abil.

Ossi pole (häbi mulle), aga kuidas seda RMAA-ga üldse teha? Ise olena kasutanud TrueRTA'd ja AudioTester't mõõtmiseks. RMAA-ga ei osanud suurt midagi peale hakata...see ilmselt pole makkide regulliks kuigi hea.

edit: reguleerisin valjundpinged nüüd paika ainult lindi A-poolt kasutades. Reversi väljund sai paika aga B-pool "ees" (et siis revers-helipea luges ikkagi A-poolt). Nii peaks vist õige olema..
Kusjuures kui vaadata seadepotekate tehaseasetusi (need olid mul juba alguses tähistatud), siis väga möödas väljundid ei olnudki. Ilmselt siis makk juba tehases ~320nWb/m peale reguleeritud.

[OSX]

Vs: küsimus testlindi kohta

Eks ma vist uimane olen, jõudis alles kohale mida jeekim tegelikult võis mõelda kui soovis selgituseks pilti saada . Asi selles et mul pole suurt lindikakogemust, vene omadega pole üldse. Kogemused Akaiga on aga kogemused neljapealise masinaga, kus oli võimalik vaadata linti ja päid korraga kõigi radadega. See vene masin on ilmselt kahepealine, siis muidugi ei tule keskele ajamisest midagi välja kuna pole ju millegi muu järgi lähtudagi kui vaid ühe ääre järgi.

[Jeekim]

Vs: küsimus testlindi kohta

sebastian, näe, kraba see: http://www.sillanumsoft.org/prod01.htm
Sellel on X-Y funktsioon olemas.

OSX, sügav öö ju juba. Tegelikult ma oletasin, et pidasid silmas kaherealist stereot, sebastianil ikka tavaline neljarealine.

[sebastian]

Vs: küsimus testlindi kohta

Eks ma vist uimane olen, jõudis alles kohale mida jeekim tegelikult võis mõelda kui soovis selgituseks pilti saada . Asi selles et mul pole suurt lindikakogemust, vene omadega pole üldse. Kogemused Akaiga on aga kogemused neljapealise masinaga, kus oli võimalik vaadata linti ja päid korraga kõigi radadega. See vene masin on ilmselt kahepealine, siis muidugi ei tule keskele ajamisest midagi välja kuna pole ju millegi muu järgi lähtudagi kui vaid ühe ääre järgi.

Kolmepealine pluss kustutuspea.
Aga jah, neil kus salvestus ka revers-režiimis võimalik, seal päid natuke rohkem...

Tänud Jeekim.

Panen süüdlasest pildi ka:





X-Y näitab mul igast asendist ühesugust pilti (A või B pool, edasi või revers):



Päris faasis väljundsignaalid pole? Näiteks väline signaaligene annab korraliku sirge kaldtriibu.