Nagu ma enne kirjutasin - eksitakse selle vastu ka välismaal ja mitte vähe. Andsid mulle mõtte, et lisan hilisemale pildile ka software resämplingu tulemuse, siis näed ise miks on vale kasutada erinevad sagedusgruppe läbisegi.
Mis puutub paremate helikaartide pakutavatesse sagedustesse, siis loetlesid sa üles hoopis maksimaalsed toetatud sagedused, pakuvad need kaardid aga väga rahulikult ka 88,2 ja 176,4kHz...
Miks aga online poed nii pakuvad... vaat ei tea. Et see on tõesti nii et 44k vs 48k kuuldav vahe on praktiliselt olematu, siis arvestades nende toodangu lõppformaati, pole see probleem - kui ka kogu stuudiotöö on tõesti tehtud 48k grupis. Samas, et see vahe on akadeemiline, siis ei näe ka nagu pointi miks peaks tegema masteri 48k kui lõppformaat võib lisaks vinüülile olla ka CD...
Niisiis, lubatud pilt:
Kaks signaali, 3kHz, tasemel -10dB, sagedustel 44,1kHz ja 48kHz. Helesinine graafik - 48kHz maha mängituna nii et kogu ahel on sama kellaga; lilla - vastuvõttev seade on seatud 48kHz peale kuid ette mängitakse 44,1kHz signaal; sinine - kui reaalajas tehakse 44kHz signaalile upsampling 48kHz peale (CoreAudio); kollane - kui 44kHz fail on softis konverditud 48kHz peale ja esitatakse tehniliselt nagu esimesel juhul, kõik kellad 48kHz peal.
Kõik see läbu on tekkinud ainult ühe sageduse ümber, mis toimub aga siis kui tegemist on muusikalise signaaliga... Ehk saate nüüd aru milles on probleem, et seda probleemi on raske muuta olematuks ka sihilikult tarkvaraliselt konvertides. Kui amatöörid kodudes võivad seda endale lubada mistahes ettekäändel, siis elukutselised tegijad võiksid ju ometi seda vältida?
Kui ma tulen nüüd tagasi selle teemasuuna põhjuse juurde, siis tagantjärele asja uurides olen Margusega pigem nõus et probleem oli tõenäoliselt fonode ettevalmistuses, mitte hilisemas faasis. Konkreetsed mikrofonid kasutavad küll sellist 24/48 ülekandemoodust läbi UHF kanali, kuid pult ei ole IPstreaming võimeline, seega sai sett mikkidega olla ikka analoogühenduses. Tean tegelikult Margust vast juba 18 aastat ja ei usu et ta oleks nii lihtsalt ülejala tegija, samas on iga üritus "tellija materjalist", kus pole võimalik fonode kvaliteedile vahele astuda ning sellest loobumine võib kontserdile üldse kriipsu peale tõmmata. Eks ma suhtlen tolle "tellijaga" juba üsna varsti nagunii, ehk jääb ka selleks aega natuke.
Siia aga sobis see justkui offtopic tegelikult küll, sest näitab hästi milliste lihtsate võtetega võib muidu hea idee lihtsalt peki keerata - ka vinüüli tootmise korral.
Edit: mingi kiiks selle sagedusevärgiga ikka muusikutel näib olema. Mulle viidati üht teemat seoses Roundsound stuudioga, kus keegi jagas lahkelt soovitusi -
-
"ära tee asju 44.1, tee 48 või mis iganes selle kordne. 44.1 on paha ja loodetavasti paari aasta pärast standardite maailmast läinud :P"
-
"miks 44,1 paha on?"
-
"Sest see ei jagu 8-ga."
-
Aasta oli siis 2012. Kohe saavad need paar aastat läbi.
... Raske on siin kuidagi viisakalt midagi kommentaarida...
Mis puutub paremate helikaartide pakutavatesse sagedustesse, siis loetlesid sa üles hoopis maksimaalsed toetatud sagedused, pakuvad need kaardid aga väga rahulikult ka 88,2 ja 176,4kHz...
Miks aga online poed nii pakuvad... vaat ei tea. Et see on tõesti nii et 44k vs 48k kuuldav vahe on praktiliselt olematu, siis arvestades nende toodangu lõppformaati, pole see probleem - kui ka kogu stuudiotöö on tõesti tehtud 48k grupis. Samas, et see vahe on akadeemiline, siis ei näe ka nagu pointi miks peaks tegema masteri 48k kui lõppformaat võib lisaks vinüülile olla ka CD...
Niisiis, lubatud pilt:
Kaks signaali, 3kHz, tasemel -10dB, sagedustel 44,1kHz ja 48kHz. Helesinine graafik - 48kHz maha mängituna nii et kogu ahel on sama kellaga; lilla - vastuvõttev seade on seatud 48kHz peale kuid ette mängitakse 44,1kHz signaal; sinine - kui reaalajas tehakse 44kHz signaalile upsampling 48kHz peale (CoreAudio); kollane - kui 44kHz fail on softis konverditud 48kHz peale ja esitatakse tehniliselt nagu esimesel juhul, kõik kellad 48kHz peal.
Kõik see läbu on tekkinud ainult ühe sageduse ümber, mis toimub aga siis kui tegemist on muusikalise signaaliga... Ehk saate nüüd aru milles on probleem, et seda probleemi on raske muuta olematuks ka sihilikult tarkvaraliselt konvertides. Kui amatöörid kodudes võivad seda endale lubada mistahes ettekäändel, siis elukutselised tegijad võiksid ju ometi seda vältida?
Kui ma tulen nüüd tagasi selle teemasuuna põhjuse juurde, siis tagantjärele asja uurides olen Margusega pigem nõus et probleem oli tõenäoliselt fonode ettevalmistuses, mitte hilisemas faasis. Konkreetsed mikrofonid kasutavad küll sellist 24/48 ülekandemoodust läbi UHF kanali, kuid pult ei ole IPstreaming võimeline, seega sai sett mikkidega olla ikka analoogühenduses. Tean tegelikult Margust vast juba 18 aastat ja ei usu et ta oleks nii lihtsalt ülejala tegija, samas on iga üritus "tellija materjalist", kus pole võimalik fonode kvaliteedile vahele astuda ning sellest loobumine võib kontserdile üldse kriipsu peale tõmmata. Eks ma suhtlen tolle "tellijaga" juba üsna varsti nagunii, ehk jääb ka selleks aega natuke.
Siia aga sobis see justkui offtopic tegelikult küll, sest näitab hästi milliste lihtsate võtetega võib muidu hea idee lihtsalt peki keerata - ka vinüüli tootmise korral.
Edit: mingi kiiks selle sagedusevärgiga ikka muusikutel näib olema. Mulle viidati üht teemat seoses Roundsound stuudioga, kus keegi jagas lahkelt soovitusi -
-
"ära tee asju 44.1, tee 48 või mis iganes selle kordne. 44.1 on paha ja loodetavasti paari aasta pärast standardite maailmast läinud :P"
-
"miks 44,1 paha on?"
-
"Sest see ei jagu 8-ga."
-
Aasta oli siis 2012. Kohe saavad need paar aastat läbi.
... Raske on siin kuidagi viisakalt midagi kommentaarida...
Comment