Plaadimängijate testimine

[vasaraonu]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Teadmata küsija võimalusi, viitan FFT teemadele

Maakeeli: https://et.wikipedia.org/wiki/Fourier'_teisendus
Signaali spekter saadi vanasti mõõteriistadega, praegu aga arvutatakse. Nii vanal kui ka uuel meetodil on omad plussid ja miinused.

[OSX]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Ma tegelikult arvan et küsijal on ettekujutus täiesti olemas FFT teema olemusest, seepärast andsin sellise lingi kus leidub ka softi juhendeid ja linke tootjatele.

[moi]

Plaadimängijate testimine.

Nii et "juhend enne, siis hangime vajalikud vahendid, kui asjal mõtet näib olevat".

Ühes vanas teemas said sa selle FFT-ga peaaegu tulemuse kätte http://www.elfafoorum.eu/threads/740...te-võrdlemine
See REWi RTA ongi see sama asi mille üldnimi on FFT.

Subjektiivsuse jutt hakkab ära tüütama. Pane 5 aastane jõnglane, kes muidu pudeliski ei püsi, diivanile nt Pink Floydi kuulama ja kui ta seal pupillid suured, suudab ühe plaadipoole ära kuulata, siis miskit "subjektiivset" on tema jaoks paigas. Aga suured onud seletavad kuis kõrvakuulmine ja helinauding on subjektiivne.

Siin sa segad kokku muusikast tekkiva emotsiooni ja tehnilise "õige" termini. Seda tehniliselt õiget on kõrva järgi üsna keeruline paika panna, sest peale helipea koormuse mahtuvuse võivad veel sada asja mõjutada. Samas ei sega enamusel inimestel muusikast emotsionaalset helinaudingut saamast see, kui süsteem ei mängi tehniliselt õigesti. Tihti on lausa vastupidi, tehniliselt üsna kõverast süsteemist saab mõni inimene suurema helinaudingu kui tehniliselt õigest süsteemis, see ongi väga subjektiivne.

[madis64]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Ühes vanas teemas said sa selle FFT-ga peaaegu tulemuse kätte http://www.elfafoorum.eu/threads/740...%C3%B5rdlemine
See REWi RTA ongi see sama asi mille üldnimi on FFT.

Ma tean, mis loom FFT on (TTÜ-s sai kunagi mingi kursus isegi signaalianalüüsi kuulatud).

Küsimus on ühtses dokumenteeritud mõõtemetoodikas ehk standardis, milles näpuga järge vedades saab algaja audiohuviline oma esimese vinüülimängija esimese helipea spektri arvutiekraanile ning see oleks võrreldav teiste aufiohuviliste mõõtmistulemustega.

Et kui kalju laeb üles 2M Bronze spektri ja mina laen üles 2M Blue spektri, siis lugejal on "õigus" neid võrrelda. Kui igaüks mõõdab omamoodi ei ole tulemused võrreldavad ja tekitavad müttetut segadust.

[OSX]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Sweep normeeritud nivoodega ja polegi midagi keerulist. 0db, -6dB, -10dB, -40dB, -60dB oleksid huvipakkuvamad nivood. Testplaadil peab samuti olema sweebi nivoo kirjas, millele see salvastaja arvates pidi vastama, sellest lähtudki, sellega omaloomingut teha nagu poleks kohane.
Kui Kalju ja Madis ühtemoodi sweepi mitut moodi mõõta oskavad, on see ka huvitav protsess .

[madis64]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Kuna madis ei tea normeeritud huvipakkuvate nivoode tekitamisest ööd ega mütsi, võib ühtlasi kasutada sellist tarkvara, milles puudub heliplaadi kalibreerimisfunktsioon ning üritada mõõta grammeri väljundit enne eelvõimendit, siis protsess (ja tulemus) võib kõrvaltvaatajale "ülimalt huvitav" olla, asjaosalistele pigem frustreeriv.

Iseasi, kui palju selline lähenemine vinüülide juurde uusi huvilisi juurde aitab tuua.

Olles ise viimase aasta jooksul "läbi ratsutanud" viis vinüülimängijat ja kuulanud üle tosina erineva helipea läbi viie erineva eelvõimendiversiooni, olen sellel veendumusel, et esimese vinüülika ostuga on huvilisel ämbrisseastumise tõenäosus suhteliselt suur (sõltumata müügitöötaja väidetest heli headuse ja pilli vapustava kõla kohta). Kui tal puudub võimalus oma süsteemi lihtsate vahenditega üldteada meetodil üle mõõta, siis võibki tal tekkida mulje, et kuuldav "poolkohitsetud" heli ongi see "hea vinüülisaund", mida friigid kiidavad. Kuna tulemus on kehv ja kehvust tuvastada pole võimalik, siis tõenäoliselt vajub algatus peagi unustusehõlma.

Aga see selleks ...

[OSX]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Aga võibolla hakkas hoopis niipidi asja lahkama - mis on plaadil olevate testsignaalide nivoo? Mängid arvutile selle ette ja vaatad kas nivood klapivad või on ligilähedased. Samas võid ka kohe FFT ekraanile manada, kuid enne oleks hea veenduda väljundite/sisendite nivoode sobivuses (ja võimalustes see sobitada kui vaja).
Madis peaks aru saama et tal polegi vaja ega väga lihtsalt isegi võimalik tekitada nivoosid plaadil, need on seal juba eelnevalt (loodetavasti) õieti salvestatud, seega ei jää enam muud kui lihtsalt plaat arvutile ette mängida. Kui endal puudub usaldus saadud mõõteandmete suhtes siis saab seda plaadisalvestist ju ka teistele jagada kes võivad siis samuti faili analüüsida, pärast saab ka võrrelda. Kas on väga halb mõte?

[madis64]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Hakkab juba looma ;-)

Testplaadi (Analogue Productions) esimene rada on nivoo paikaseadmiseks - mida sellega siis õieti teha?

Behringeri helikaardil ei ole võimalik seadistada nivood tarkvaraliselt, järelikult tuleb seda teha riistvaraliselt...

Aga kõigepealt peab "algaja audiofiil" saama teada, et seda on vaja teha (s.t. signaal lõikub e. "klipib").

REW seda ei näita - kuida siis olla?

[moi]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Nivoo on alati suhteline. Põhimõtteliselt ei ole mingit ühtset nivood mille juures kõik korrektorid klipiks, see on rohkem teadmiseks võetav asi millise elektrilise nivoo annab sinu aparatuur, kui mehaaniliselt on plaadil maksimaalse nivooga signaal. Ülejäänud mõõtmised saab siis selle suhtes teha.

[OSX]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Jah, PCM puhul saab võtta eelduseks et signaal hakkab klippima 0dB juures, analoogis võib see olla vabalt ka madalamal või kõrgemal suhtelisel nivool, paremal juhul siiski kõrgemal. Kui helikaart ei võimalda reguleerimist, siis tuleb esmalt lihtsalt katsetada millise nivoo ta "üles võtab". Kui see oluliselt ei erine plaadiümbrisel märgitust, siis ei ole ilmselt vajalik täiendavaid meetmeid rakendada. Ette seda keegi ju ei tea, see tuleb teil ikka endal ära proovida. Vajalik RIAA korrektsioonikõver avaldub samuti ning seadistuste tulemused samuti, selleks on kohane eelnev karakteristik salvestada (siis parem neid omavahel võrrelda). Fikseeritud sisendnivooga helikaart on muudatuste hindamiseks isegi hea abimees, salvestamiseks jällegi mitte nii hea kuid sõltub asjaoludest.
Klippivat sisendsignaali saab tuvastada ka graafiliselt - kui väga oluline osa muusikast on küllaltki 0dB läheduses n.ö. "telliseks lastud", on see tõenäoliselt ka klippiv (kuid mitte tingimata!), samuti oskavad mõned tarkvarad tuvastada signaali klippimist sämplite tasemel, kuid täpsemalt saab seda siiski offline protsessis teada, lives kuulates on täpsus kehvem. Seejuures tuleb ka signaaliallkat arvestada - vinüüli puhul võib klippijaks osutuda häiresignaal tolmkübemest või vaokahjustusest, kuid muusikaline kasulik signaal võib korras olla.

[martk]

Vs: Plaadimängija valimine, valiku kriteeriumid

Aga mis selle infoga peale hakata, kui teemaalgataja ongi mingi mudeli soetanud? Et kõik kel plaadimängija soetamine/vahetus plaanis, ostavad sama mudeli? Püüdsin teema tekkimisel suur-ega ühenduda, vastuseks vaikus, millest järeldan, et tegu pealiskaudse/hetkelise huvilisega.
Teema lõpp kisub spetsiifiliseks mudeliväliseks aruteluks. Adminn võiks selle teema eraldada uue pealkirja alla. Siis saaks edasi lobiseda nt korrektoritest, mille andmed umbes sarnased:
Voltage gain: 40dB at 1kHz (MM), 71dB (max, MC), 76dB (balanced out). Frequency response (RIAA error): 20Hz–20kHz, ±0.1dB. Unweighted S/N ratio: 90dB ref. 10mV input (MM), 81dB ref. 1mV input (MC). Distortion: <0.05% THD at 20V output. Maximum output: 20V. Output impedance: 150/150 ohms.
Overload margin — using an unequalized input, 1% THD+noise was reached at an input of 203mV (32.2dB overload margin ref. 5mV) at 1kHz, 1.9V (31.5dB) at 20kHz, and 17.3 mV (30.8dB) at 20Hz. The corresponding MC figures are 19.8mV (32dB overload margin ref. 500µ;V) at 1kHz, 201mV (32.1dB) at 20kHz, and 1.7mV (30.6dB) at 20Hz

http://www.analogplanet.com/content/pass-aleph-ono-phono-preamplifier#wr2pIyRjrq8H76QI.97

[madis64]

Vs: Plaadimängijate testimine

Aga mis selle infoga peale hakata, kui teemaalgataja ongi mingi mudeli soetanud? Et kõik kel plaadimängija soetamine/vahetus plaanis, ostavad sama mudeli?

Kui tegemist on "püha kolmainsusega" (helipea-plaadimängija-eelvõimendi), siis oleks igal algajal valdkondasisenejal kasulik omada metoodikat, millega tuvastada "pudelikael" oma süsteemis.

Muidu võib ehku peale hulga raha tuulde panna ja tulemus on ikka kehvake.

Oma isiklikust kogemusest võin öelda, et viimase aasta proovimistest jäid ainult ühes plaadimängijas viiest "kõrged plaadimängijasse kinni", kuid tulevikus ma seda mängijamalli üldse ei ostaks mängija väikse massi ja kerge käpa tõttu.

Nii et plaadikeder ise võib algajale olla helikvaliteedis kõige väiksema osakaaluga pidur.

[madis64]

Vs: Plaadimängijate testimine

Sai siis vabal hetkel natuke plaadimängija ja cd-mängija väljundsignaalide nivoosid uuritud - ilmselt võib plaadimängija testplaadi signaali üsna rahulikult fonovõimendi väljundist otse helikaardi sisendisse lasta, cd-mängija puhul on mõttekas nivoode sobivust hoolikamalt kontrollida.

[OSX]

Vs: Plaadimängijate testimine

Nimetamata jäänud helikaart tundub pidurina toimivat.

[madis64]

Vs: Plaadimängijate testimine

Nõus.

Kaardiks Behringer UCA-222.