Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

[Vinyylimees]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

See on siililegi selge, et plaadi külje kestus on tehniliselt võrdeline dünaamika ulatuse, heli nivoo ja sagedusriba avarusega. Kui ma nüüd võrdlen Frank Sinatra Audiophile DMM uuspressi, mis mulle kunagi kingiti mõne korraliku 60-lõpp - 70-ndate Decca, Telefunkeni või RCA plaadiga, siis on selge, miks digi Hi-REZ on otstarbekam osta kui vinüüli uuspressi. Hiljuti juhtus minu kätte Tycho - Spectre vinüül - sopp mis sopp, plaat on vist lausa 180 grammi aga salvestis... Täna kuulasin Andreas Vollenweiderit, toogi 70ndate lõpp ja väga hea detailsusega, mingit heliseva metalltoru kõla pole nagu sellel Sinatral.

Sinatra plaat http://www.elusivedisc.com/Frank-Sin...nfo/VINLP0573/

Loomulikult pole ma kuulanud kõiki tänapäeval välja antud uusi plaate, kindlasti ka mõni hea leidub. Samas on tänapäevased plaadid siinsetele foorumlastele minuteada pettumust valmistanud, vinüüliteemades üht-teist on, kes otsida viitsib.

Aga jõudu Tartu heliplaaditehasele!

[madis64]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Ilmselt tulebki vahet teha omaaegsete salvestiste ja uue loomingu kaasaegsetel väljalasetel.

Enda kogus on uued vinüülid pigem "digiajastu" värskemat loomingut esindavad - pühaduserüvetamine, kuid mis teha kui cd kõla "ei ole päris see". Discgolfi kandidaate on neist ehk paar-kolm.

[Svago]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Vanasti oli rohi tõesti rohelisem Helisalvestusel pöörati suurt rõhku hea stereoefekti saavutamisele. Kohati tundus see lausa kunstlikuna (stereo algusaastad). Ilmselt on tootmise seadmed väga vanad ja „väsinud“, tehnika arenguga on vinüülide tootmine praktiliselt katkenud. Viimasel ajal pole tegija kvaliteet, osadel ka firma hea nimi, vaid odav hind. Kui tekib laialdane huvi, küll siis toodetakse ka uusi kaasaegsemaid tootmisseadmeid. Kuid eriti ei usu et massiliselt?
Mul on paar tuttavat professionaalset muusikut, kes digiplaate ei taha nähagi, rääkimata kuulamisest. Ma ise arvan ka sama, kuid mis teha – digiajastu. Vanasti sai võrreldud sama pala vaheldumisi analoog- ja digisati pealt - kõrvaklappidega oli vahe hästi tuntav ja analoogi kasuks

[Starfish]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Mõned üldised küsimused siia vinüüliteemasse:

1.Kui äratuntav on moonutus mis tekib nõela ja vao joondumise muutumisest?
(On ju mõnel grammofonil helikäpal mehhaaniline liikuv osa, et nõela hoida vaoga joondatuna ja on grammofone millel võel liigub sirgjooneliselt üle plaadi).

2.Kui arvestatav on asjaolu et sisemistel radadel on moonutused tugevamad?

3.MI ja MM helipea erinevus ? (kes on ise kuulanud).

[Sonic]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

"Kõik vinüülplaadi lood on varem kuulajate ette tulnud digiplaatidel."
Kas sellest võib järeldada, et Tartu mehed tegelevadki digiheli vinüülplaadile panemisega?

[moi]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Kes see tänapäeval ikka enam analoog salvestust teeb.
Ilmselt sihtgrupp kellelt nende vinüülidega põhiline raha kätte saada loodetakse, ei tee nagunii vahet, on algne salvestus digi või analoog.

[OSX]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

"Kõik vinüülplaadi lood on varem kuulajate ette tulnud digiplaatidel."
Kas sellest võib järeldada, et Tartu mehed tegelevadki digiheli vinüülplaadile panemisega?

de jure ei saa nii järeldada. Kui samad lood on varasemalt välja antud digina, siis see ei tähenda et ei võidud algselt analoogmasterit kasutada (nagu AudioQuest), kuid de facto on ilmselt asjad nii nagu moi just ütles...

[Vinyylimees]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Tartu tehase mehed vaevalt saavad valida, kas panevad plaadile digi või analoogheli. Tundub, et hetkel neil plaadilõikajat pole, seega peavad leppima sellega, mis stuudiost tuleb.

Starfishi küsimused:

1. Moonutused tekivad kõrgemas otsas, sisisev S, kärisev vokaal ja muusikainstrumendid. See moonutus on sõltuv ka nõela profiilist mingil määral. Kogemus on Audio-Technica 150MLX helipeaga - kõvera käpaga moonutusi praktiliselt ei esine. Ootangi hetkel Revox B795 aktiivse lineaarkäpaga grammarit, vast õnnestub AT150MLX pea sinna külge panna. Grado peaga aga oli moonutusi sama käpaga päris palju, pea mudelit enam ei mäleta.

2. Kui on korralikult lõigatud plaat ja arvesse võetud, et sisemistel radadel on suur moonutuste tekke oht juba lõikamisel, siis võib saada praktiliselt moonutusevaba plaadi, muuljuhul on mõne plaadi sisemised rajad väga häirivad.

3. Grado oli MI, kahjuks ei saanud neid AT MM peaga kõrvuti võrrelda, mälu järgi oli Grado kesksagedus mõnus ja mahlane.

[Sonic]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Juhuse tahtel tegelen parajasti ühe projekti vinüüli väljalaske organiseerimisega. Tegemist on Raivo Tafenau & Siim Aimla kvinteti albumi vinüülvariandiga ja
eeesmärk oleks et materjal oleks lõpuni analoogis ilma vahepealse digitaliseerimiseta ehk AAA
kuna salvestuse tulemus ostus kõigi osapoolte arvates soundilidselt väga õnnestunuks.
Asi osutus keerulisemaks kui algselt võis arvata. Enamik vinüüli valmistavaid pressing plante teatvad rõõmsalt et laadige oma failid meie ftp serverisse ülessse ja meie pressime teile tiraaži-no problem. Meie siis vastu et ei-ei meie tahame ikka päris analoogi ilma mingite faildeta. Siis selgus armetu tegelikkus: mandri Euroopas on ainult 2-3 ja UK-s 4-5
kohta kes on võimelised originaal analoog master lindist vinüül masteri-laquoeri ehk maakeeli
šellaki lõikama millest siis stamperid vinüüli pressimiseks tehakse. Edasisel täpsustamisel
selgus et meie master linte (1/2", 30 ips, Dolby SR) on võimelised käsitlema ainult 3 UK mastering stuudiot millest üks on Abbey Road. Vot nii, tegevus jatkub. Salvestus ise on tehtud
Matrixis 24-realise analoogmakiga ja miksitud 100% analoogis 2-realise 1/2" mastermakiga aprillis 2013.

Tuleb välja, et kui väga tahta, siis on ka Eestis võimalik kvaliteetset vinüülplaati välja anda. Endal see plaat olemas ja heliga väga rahul.

[sedrikv]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Tartu tehase mehed vaevalt saavad valida, kas panevad plaadile digi või analoogheli. Tundub, et hetkel neil plaadilõikajat pole, seega peavad leppima sellega, mis stuudiost tuleb.

Starfishi küsimused:

1. Moonutused tekivad kõrgemas otsas, sisisev S, kärisev vokaal ja muusikainstrumendid. See moonutus on sõltuv ka nõela profiilist mingil määral. Kogemus on Audio-Technica 150MLX helipeaga - kõvera käpaga moonutusi praktiliselt ei esine. Ootangi hetkel Revox B795 aktiivse lineaarkäpaga grammarit, vast õnnestub AT150MLX pea sinna külge panna. Grado peaga aga oli moonutusi sama käpaga päris palju, pea mudelit enam ei mäleta.

2. Kui on korralikult lõigatud plaat ja arvesse võetud, et sisemistel radadel on suur moonutuste tekke oht juba lõikamisel, siis võib saada praktiliselt moonutusevaba plaadi, muuljuhul on mõne plaadi sisemised rajad väga häirivad.

3. Grado oli MI, kahjuks ei saanud neid AT MM peaga kõrvuti võrrelda, mälu järgi oli Grado kesksagedus mõnus ja mahlane.

1. on kuulda ja jube häiriv, külgjõu kompensaator pidi aitama seda veidi leevendada aga kas praktikas nulli lähedale toob ei oska öelda.
2. Mina olen lugenud, et esimene toorik lõigtakse ikkagi lõikepeaga mis on pinna suhtes linaarselt liikuv mitte radiaalselt nagu kodugrammafoni käpp varre otsas. Seega. Kui maha mängida samasugse aparaadiga peaks moonutused olema väiksemad kui radiaalkäpaga. Seda kas originaali lõikamisel tsentrifugaal vms jõud lõikepead sisemiste radade graveerimise puhul kuskile kisuvad ei tea. Kindlasti keegi siin foorumis teab seda.

[martk]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Kuna algab vinüüli jaoks tänapäev st. kuna , mis aastast läksid kehvaks. Kui saab nii küsida?

The phonograph record is a marvelous medium for storing and reproducing sound. With frequency response from 7 Hz to 25kHz and over 75 dB dynamic range possible, it is capable of startling realism. Its ability to convey a sense of space, that is width and depth of sound stage, with a degree of openness and airiness, is unrivaled by anything but the most esoteric digital systems.
That having been said, it is important to understand the limitations of this medium in order to make great sounding records....
It’s unfortunate, but the approximately 10 year lull in the production of phonograph records, from the mid 80s to mid 90s, caused a lot of engineers to forget these limitations. In the meantime, a whole new generation of engineers has come along who never dealt with record production before.

http://www.recordtech.com/prodsounds.htm

[Svago]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Mul on „Grundigi Studio 2240 Hi-Fi Quadro“ kombain „Dual 1228“ plaadimängijaga ja süsteem võimaldab ka CD4 kvadrot (Diskret–Quadrofonie).

Die beiden hinteren Kanäle wurden vor Produktion der Schallplatte vom normalen hörbaren Bereich von 20 Hz bis 20 kHz auf 30–60 kHz transferiert und nach dem Abtasten der Nadel durch den Konverter wieder in den hörbaren Bereich zurückgeholt.

https://de.wikipedia.org/wiki/Quadrofonie

[GU50]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Kuulda oli, et seal plaaditehases ei tehta mingit keemiat. Algmaterjal olla aus 44,1kHz 16bit.

[Vinyylimees]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Seda öeldi seal tõesti, et lõviosa materjali on muusikutel selles formaadis. Satub sisse ka mõni, millel 16 asemel on 24.

[OSX]

Vs: Vinüülplaadid Made in Tartu, Estonia

Kuulda oli, et seal plaaditehases ei tehta mingit keemiat. Algmaterjal olla aus 44,1kHz 16bit.

Ja seejuures aetakse taga et saaks analoogmasterlindi pealt plaati toota? Mis point on CD esmalt arvutis digi EQ abil "ära keerata", siis lindistada linti, et see siis veel omakorda pärast vinüülile panna? Seejäreld kurta et keegi ei taha eriti linti vastu võtta vaid eelistavad faile? Kui taotlus oleks olnud "lindieffekt", oleks selle saanud ka failiks salvestada (nii ka tehakse kui vaja) ja probleeme oleks vähem.

Mida ütleb helikvaliteet sellepeale, on nähtavasti kolmandajärguline...