Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Kus ta siis vedanud on, igal pool on lüüdid

Ja jälle see loogika

Ma olen kaua seisnud elektroonikaseadmed lülitanud sisse järgmiselt:
10 korda sisse-välja, ca 1-2 sec sisse ja ca 10 sec välja. Formeerib vanad lüüdid ja enamus hakkab seejärel tööle.

80-ndate algul sai paigaldatud Piiteri prahikast ostetud ja kolmepealiseks tehtud Astra-209 lindimakile ka eelmagneetimise automaatne seadistamine. Skeem oli loogikal ja OP.
Idee sain lääne makkidelt. OP olid generaatoriteks ja taasesitusel filtriteks. Generaatoreid oli 2 tk., neist teine maki kõrgemal sagedusel. Eelmagneetimise voolu astmeline seadja ajas taasesitusel nende nivood võrdseks, millele reageeris komparaator. Toimis väga hästi. Tollal oli see vajalik, kuna sai kasutatud erinevaid linte (nii vene kui Ida-Saksa) ja vene omade kvaliteet kõikus väga suures piires.

[martinj]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

On kogemusi kassetikate automaatse lindiseadistusega. Ütleks, et hetkevariant (JVC TD-V562) käsitsi variant meeldib mulle rohkem. Kuulame siiski kõrvadega mitte mõõteriistadega.
Takistusoptron tundub hea idee olema. Mahtuvusdioodi välistaks, sest siis peaks üks ots vastu maad olema. Aga noh skeemi ringitegemine on jälle ajugümnastika omaette.

Lihtsam variant on generaatori toitega mängida, aga siis muutub ka kustutustase. Aga usun, et see ei ole kriitiline Olimp 005s ja pea kõigis kassetikates nii tehaksegi (neis küll FE-CR lülitus tähtsam),

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Varikappi kommuteerib ju transistor. See 10n kondekas, mis on K ahelas, tuleb tõsta teisele poole varikappi ja asendada vähemalt 100n-ga..

Ma proovisin ka tollal esimesena generaatori pinge muutmise varianti. Üheks probleemiks oli jah kustutuse nõrgenemine – siis oleks vaja kahte eraldi generaatorit. Teiseks probleemiks oli generaatori sageduse muutumine. Tekkis idee kasutada isegi kvartsi. Elektroonika puhul on tegemist hoopis pingejaguriga, kus alumist takistit reguleeritakse. See variant tundub isegi lihtsam, loogilisem olema.

Enne nende kommuteeritavate takistite määramist tuleb teha erinevate lintidega kõvasti mõõtetöid, sest tervet diapasooni pole ju vaja ja saab ka täpsema seadistuse. Ma kasutasin kommutaatorina k155ID1, mida oli TV sensorplokkide remondist palju üle jäänud.

Ka helipead parameetritele tuli suurt rõhku panna. Kaupluse omad olid ju praktiliselt tootmiseks mittekõlbulikud ja väljapraagitud – s.t. praktiliselt prügikasti kraam. Selleks tuli omada tehases tuttavaid, kes valisid sobivad välja ja pärast tuli veel ise ka üle kontrollida.

Käsitsi variant on suuremate erinevustega helipeade puhul siis isegi parem – muidu tuleb teha keerulisem eraldi reguleerimisega variant

[martinj]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Ei süvenend enne skeemi. Seal ongi reguleerimine maa suhtes. Ehk transid välja, ULN2003 + sobivad takistid asemele. Juhtimine nihkeregistriga. Eks vaatab, kui mahti. Hetkel on isend töötav.
Vanadele lintidele ei kipu enam salvestama (mis sest, et võib olla kasutamata). Uus LPR35 lint ei ole üle ülemõistuse kallis.

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Vanadele lintidele ei kipu enam salvestama (mis sest, et võib olla kasutamata). Uus LPR35 lint ei ole üle ülemõistuse kallis.

Kui kasutada kvaliteetset ja sama tüüpi linti, siis pole sellist süteemi vaja.

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Huvitav, kuidas on mürad siis võrreldes vana taasesitus võimendiga?

MM-1 mikrofonile tegin P48 toite ja lihtsa võimendi SSM2019-ga. Tundub, et kunagi varem tehtud 2..3 paralleelse sama tüüpi transistoriga või siis eri juhtivusega transistorid + Op oli isegi parem.
Mõtlesin, et oma makile teeks taasesituse kunagi SSM2220 või MAT03 paralleelsete transistoridega + Op.

Uurisin ka igasuguseid väikese müraga juppe, mida võiks tänapäeval kasutada maki mahamängimise eelastmetes.
Asja teeb keerulisemaks erinevad mõõtesüsteemid ja erinevate graafikute tõlgendamine
Mürade puhul kasutatakse: dB, µV; nV/√Hz .
Paljudel OP on küll väike müra, kuid see peab sobituma ka skeemis kasutatavate takistite väärtustega, muidu muutub asi mõttetuks ja ei saavuta soovitud väikest müra.
See (nV ja ruutjuur Hz) on kaval ühik. 20Hz..22kHz tuleb siis arvestuses ruutjuur (22000-20)= 148 ja korrutades näiteks NE5534 puhul 7-ga, siis polegi kuigi hea (1µV).

NE5534 input Noise Voltage

fO = 30 Hz fO = 1.0 kHz

7.0 4.0

5.5 3.5

7.0 4.5

nV/√Hz

Ne5532 puhul:

NE5532 input Noise Voltage	fO = 30 Hz fO = 1.0 kHz	8.0 5.0	8,0 5,0	10,0 6,0	nV/√Hz

LM381-l on näiteks müra 0,5µV. Ka Pöögelmanni K548A on parem – alla 0,7 µV. Ekspordiks tootsid nad neid LM381 tähisega ja palju väiksemate müradega. 1. klassi makkides kasutataval K157UL1 on mürad alla 0,5µV. Mikroskeeme tuleks kasutada ilma sisendlüüdita, siis on tulemus veelgi parem. Enamus tööstuslikke vene makke kasutab neid mikroskeeme koos sisendlüütidega. Netis on piisavalt parandusettepanekuid.

Revox kasutas oma A700 seeria makis näiteks ilmselt spetsiaalselt tellitud 2-st OP-i TBA931. Remondiks soovitavad nad kasutada NE5532 koos vaheplaadiga.

Vanemas Revox B77 kasutasid nad BC550C transistore. Mürad olid makil väiksemad.
Mürad on BC550C-l 2kΩ sisendtakistusel 0,6…2,5dB, ja 100kΩ puhul kuni 10dB.
ISO standardi kohaselt kontrollitakse toodetud partiist vaid väike osa.

Vene laiatarbe KT3102EM on alla 4dB (enamus 2,5dB) ja metallkorpuses militaarsel KT3102E 2,4dB max ja tüüpiline on 0,6…1,0 dB.

http://trzrus.ru/sourse/kt3102.pdf

Vene väljatransistoril 2P302 on kõik tähed 1kHz-l mürad alla 2,75dB, 2P302A on reaalselt alla 0,6dB. Militaarsete puhul mõõdetakse 100% transistore üle.

http://www.kontest.ru/datasheet/unkn0wn/2p302v.pdf

Vanasti räägiti, et metallkorpus annab 1dB väiksemad mürad. Näiteks KT208 oli metallkorpuses ja sama kristall plastkorpuses KT209 vastavalt 4 ja 5dB max müra.

Kunagi sai tehasest tellitud 12 väljavalitud väikese müraga ja võimendisega metallkorpusega KT3102E ja vahetasin oma Elektronika - 003 mahamängimises ära. Vahe oli täitsa olemas, ehkki ka maki tootmisel valiti tehases transistore. Peab vist hakkama uuesti valima, seekord ise. Vajadusel tahaks sisendis mürade vähendamiseks kasutada paralleelseid transistore.
Uurisin ka mõningaid Toshiba transistore, kuid pole kindel nende originaalsuses.SSM2220 on ka päris huvitav - on eriti sobilik paralleellülituse puhul.

[sebastian]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Toshiba omadest 2SK170-BL on tihti kasutusel (sisendastmes neid üsna mitu näinud) ja 2SK389-BL on ka mul kuidagi ära märgitud...äkki siis samuti hea.

[martinj]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Elektroonika 003/004 sisendastme headuse nullib ära tagapool olev opakas 553UD1.

Ütleks nii, et minu tehtud lahendus OP275GP ei ole kõige parem, aga müra on võrreldes originaalvõimendiga ca 7 dB madalam . Seal ei ole midagi vahetatud. Asi läheb hullemaks kui lühise asemel panna helipea külge. Ja veel hullemaks kui lint ka liikuma. Ehk reaalsuses ei ole selle "absoluutselt" vaikse võimendi tagaajamine eriti mõttekas.
Jah, ma saan opakaid vahetada. TL072 - sahiseb rohkem, isegi tühja lindiga kuulda.
LM358 - õudus !
Mingi aasta... on juba nigu on.

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Mul olid originaalis hoopis K553UD2 ja need asendasin sõjaväe 153UD2 - sellised mustaks värvitud pealsega metallkorpuses, tähisega OC (eriti stabiilne, kosmose variant).
Nende müra on andmete järgi tõesti 2X suurem kui OP275G, kuid nad võimendavad ju 30mV signaali. Helipeast tuleb 0,6mV skeemi järgi ja tegemist on induktiivkoormusega, mille takistus muutub sõltuvalt sagedusest. Olukord on hoopis teine ja seetõttu on raskem sobitada head OP. Väga väikese müraga OP töötavad 0…1kΩ juures hästi. Järgmised töötavad 1..10kΩ, 10..100kΩ jne. Kui teha mürade arvestusi mürapingete- ja voolude järgi muutuval helipea takistusel ja erinevatel skeemitakistustel, siis tekibki probleeme.

K553UD2 kasutati tookord hea töökindluse pärast. Mäletan veel tollast tootmise remondistatistikat. Makkide mürade mõõtmise standardeid on pidevalt muudetud, algul oli läbivkanal -50dB; siis -58dB ja lõpuks -60dB. Eks vahepeal tulid ka paremad lindid. Tehnika areneb ka paberil mõõtestandardeid muutes

Tookord andis parima efekti just esimese transistori müra ja selle õige režiim. Hea on Ik katseliselt muuta. Mõõtsin ossiga ja kuulasin kõrvaklappidega nii seisva kui liikuva kustutatud lindiga, lõpuks korrigeerisin toitepinget.

Kui kasutada arvutustes OP andmelehe graafikuid, valmistajatehase soovitusi ja kalkulaatorit, siis peaks mingi pildi müradest saama:

http://dicks-website.eu/noisecalculator/index.html

Tundub, et antud olukorras parim valik oleks väikese müraga väljatransistor.

Olen vahepeal pannud väga kindlasse kohta omatehtud vaheplaadid, millega oli hea remontida ja uurida

[a1]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Tundub, et antud olukorras parim valik oleks väikese müraga väljatransistor.

Grammari korrektsioonvõimendis on väljakaid kasutatud küll, lindi omades ei meenu.!?

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Ikka kasutatakse: http://pandia.ru/424802/4/

Eks kõik sõltu ka helipea parameetritest, esimene ots:

http://www.quartz1.com/price/PIC/415N0245714.pdf

http://musatoffcv.narod.ru/images/UV1987In.GIF

http://musatoffcv.narod.ru/Projects/UV1987.htm

[Svago]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Väheste müradega komponentide valik on päris keeruline. Lisaks erinevatele andmelehe mõõtühikutele mõõdetakse detaile erinevates režiimides. Mõned sobivad paremini madalama oomilise ja teised kõrgema oomilise signaalallikaga. Tuleb ilmselt jälle eelnevalt mõõta ja siis katsetada koos makiga.
Revox kasutab TBA931.
TBA931 on mürade järgi jaotatud 3 gruppi:1. mürategur on 6dB, 2. on 3dB ja 3. on 1,5dB.
(RIAA) müra väljundis vastavalt: 400; 250; 125µV RMS.
Vene analoogi mürad on 18 nV/√Hz Tehas soovitab asendukseks NE5532.

[martinj]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Palju vett on merre vahepeal voolanud. Sain lisaks teistele plaatidele ka kätte ca 5 euri maksva sisendvõimendi plaadi.
Ehk sisuliselt tegin liinisisendi sisendvõimendi, kasutades maki originaalset pornograafilist nivooreguleerimist.
Sobib kõikidele olimp 003 ja Elektroonika 003 ja 004 makkidele.

Üks viga on sellel. MRN pistik on peegelpildis. Ehk sissepanekul tuli mürapiirikud eemaldada. Kui panna jupid "valele poole" ja opakaga veidi "nalja" teha, saab ka normaalselt kasutada.
9 tk on järgi, kui keegi soovib.
Töötab.
Läks makki sisse




Järgmine samm. ümber disainida (teist korda, oma vigu arvesse võttes) juhtplokk ja tellida samuti pilusilmadelt pcb.
Ja siis ...salvestusvõimendi ja ...uus kiiruseregulaator( PLL).

[RaunoK]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Ja kui uusi väljakutseid ihkad, siis vahetame makid ära.

[Starfish]

Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?

Lintmaki "Kaasajastuskomplekt"
Kui vajalikud nivood, sisend/väljundparameetrid klappima panna, poleks üldse paha mõte, saaks 1:1 vahetada, makile uued plokid sisse panna.

C2,R1 toitefilter.
RC>> 1/f_pul
51*0.0001=0.0051
(RC konstant peaks olema suurem kui 0.01)