Vs: Elektroonika Ta1-003 skeemialbumit?
See kanalite ülekostvus on tehniliselt seisukohast üks teema ja teine on konkreetse inimese võimed. 95% inimestest ei taju 1% moonutusi isegi kesksagedustel, ometi ehitatakse võimendid, mille moonutused on tuhandikes.
Kui vaadata asja mikroskeemide tehnoloogia ja skeemitehnika poolt, siis isegi stereoks mõeldud mikroskeemide puhul, kus pingutataks eriti toiteahelate eraldatuse ja väiksema ülekostvuse nimel, saadakse eralduseks 60dB. Tulemus on ühes korpuses mikroskeemide kohta väga hea. Näiteks LM381 või uuem LM387.
Kuid seda eraldust hakkavad vähendama välised komponendid, trükkplaadi ja signaaliahelate arhitektuur. Mõningaid nõukoguse komponente ei saanudki seetõttu 0 kassis kasutada, kuna ei andnud nõutud eraldatuse parameetreid välja.
Kui skeemis on kasutatud mitut sellist lahendust, siis lõpptulemus on päris kehv. Kui lisaks on lõppvõimendil ühine toiteplokk muusikalise võimsusega arvestatud säästutrafoga, siis ei olegi väga haruldane, kus kanalitevaheline summaarne eraldus on lõpuks vaid 20dB. Kasutades näiteks koos plaadimängijaga, mille peal on ka 20dB eraldus, või siis salvestades makile plaate läheb asi veelgi hullemaks …
Ka magnetlint ei ole kõige parem variant ülekostvuse suhtes. Võimaluse piires tasuks siiski sellega veidi arvestada ja vältida teatud vigu - kuid üle pingutada pole vast mõtet
How important is stereo separation?
See kanalite ülekostvus on tehniliselt seisukohast üks teema ja teine on konkreetse inimese võimed. 95% inimestest ei taju 1% moonutusi isegi kesksagedustel, ometi ehitatakse võimendid, mille moonutused on tuhandikes.
Kui vaadata asja mikroskeemide tehnoloogia ja skeemitehnika poolt, siis isegi stereoks mõeldud mikroskeemide puhul, kus pingutataks eriti toiteahelate eraldatuse ja väiksema ülekostvuse nimel, saadakse eralduseks 60dB. Tulemus on ühes korpuses mikroskeemide kohta väga hea. Näiteks LM381 või uuem LM387.
Kuid seda eraldust hakkavad vähendama välised komponendid, trükkplaadi ja signaaliahelate arhitektuur. Mõningaid nõukoguse komponente ei saanudki seetõttu 0 kassis kasutada, kuna ei andnud nõutud eraldatuse parameetreid välja.
Kui skeemis on kasutatud mitut sellist lahendust, siis lõpptulemus on päris kehv. Kui lisaks on lõppvõimendil ühine toiteplokk muusikalise võimsusega arvestatud säästutrafoga, siis ei olegi väga haruldane, kus kanalitevaheline summaarne eraldus on lõpuks vaid 20dB. Kasutades näiteks koos plaadimängijaga, mille peal on ka 20dB eraldus, või siis salvestades makile plaate läheb asi veelgi hullemaks …
Ka magnetlint ei ole kõige parem variant ülekostvuse suhtes. Võimaluse piires tasuks siiski sellega veidi arvestada ja vältida teatud vigu - kuid üle pingutada pole vast mõtet
How important is stereo separation?
Comment