Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
I allways preffered normal position cassettes because it seems the lower frequencies are better reproduced, the hights are smoother and bass tighter, well depend by the tape, my preffered was and still is BASF- ferro extra1, AGFA-super ferro, TDK and Maxell, but high position ones never liked a...
Get the best deals for Chrome Cassette Tapes New at eBay.com. We have a great online selection at the lowest prices with Fast & Free shipping on many items!
Jõudu otsimisel.
Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.
...helipea mähised olid nii suured et ei mahtunud korpusesse ära ja salvestas kõik 4 rada korraga.
ma arvan et selline monstrum kirjutas linti paremini kui kassetikas oma pisikeste peadega üldse suudab.
.
Lindile kirjutab salvestuspea tööpilu serv. Kui suured mähised seal taga, pole oluline.
Hästi salvestab häälestatud makk, mis klassinumber seal taga on, on teisejärguline.
Olen maki võimendid nullist kuni töötava isendini valmis disaininud..
Aga tore jutt siin lugeda...
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
TO MARTINJ.
teema kisub huvitavaks - helipea konstruktsioon ei loe, kustutussagedus ei loe, lindistamisele eelmagneetimine ei loe, mahamängimise eelvõimendi lahendus ei loe jms.
Et oled ise kassett makile midagi loonud, on arvatavalt sovjetiaegne mittemillegi aeg, kus tuligi ise sitast saia teha. Kas praegu kah teeksid, kui nett skeeme ja trükkplaate täis?
Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.
TO MARTINJ.
...
Et oled ise kassett makile midagi loonud, on arvatavalt sovjetiaegne mittemillegi aeg, kus tuligi ise sitast saia teha. Kas praegu kah teeksid, kui nett skeeme ja trükkplaate täis?
Ma tegin viimati poolteist aastat tagasi. Lihtsalt hobi pärast.
Juba lapsepõlvest meeldis mulle ise skeeme välja mõelda. :P
minu arvates peaks mähise keerdude arv pilu vahele tekkiva magnetvälja tugevusele mõjuma küll. lugemist ju mõjutab, siis mõjutab kirjutamist ka.
Kirjutamisel ei ole meil energiapiirangut. Lugemisel on. Loetakse piluga, kirjutatakse servaga. Äärmisel oluline on õige eelmagneetimisvool ning sageduskorrektsioon (salvestatakse vooluga, mitte pingega).
viimati muutis kasutaja Scott; 04 m 2018, 07:27.
Põhjus: kokku
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
eriti ei julge ebayst ja teistest sellistest kohtadest kassete osta, sest seal pakutakse neid mis on ca 20 aastat tagasi toodetud.
Kas tänapäeval toodetakse selliseid kassette
Kroomlindiga kilepakendis ei juhtu aastatega mitte midagi. Ei juhtu nendega mitte midagi ka normaalsel tavaksutusel. Kroomlinti kahjustavad mehaanilised vigastused. Minu vanim kroom on TDK SA-X aastast 1979 ja kõige uuem Maxell XL II aastast ca 1994. Ma ei ole nende puhul täheldanud mingit omaduste langust salvestamisel. Loomulikult peab kassetikas olema samuti häälestatud vastavalt etteantud parameetritele. Küll aga peab silmas pidama et kroomile tehtud salvestused hakkavad aastatega tuhmuma. Siis aastakümnetega. Ma olen võrrelnud salvestusi normaallindile ja kroomile mis on tehtud ca 1984 ühe ja sama kassetikaga. Ja vahe on masendav. Osade kroomidega on veel see häda et kõige esimene salvestus mis on lindil olnud paarkümmend aastat ei taha maha kustuda. Mõni niisugune lint on käinud drosselis päris mitu korda enne kui lõplkult kustub. Samas kroomi uuesti üle salvestades on ta sama särav nagu tehasest tulles. Nii et osta omale südamerahus prooviks paar linti. Näiteks audiopood.ee-st Maxell XL II S.
sa pole vist näinud pilte tirazeerimismakist. ma pidasin silmas tirazeerimismakki, mis käis kaunis suurte poolidega, helipea oli ca 3/4 tolli läbimõõdus. helipea mähised olid nii suured et ei mahtunud korpusesse ära ja salvestas kõik 4 rada korraga.
ma arvan et selline monstrum kirjutas linti paremini kui kassetikas oma pisikeste peadega üldse suudab.
Nagu martinj juba kirjutas - suurus ei loe. Kassetitehase tootmine oli projekteeritud vastavalt tingimustele, mis määrasid et vaja on salvestada helisagedusi kuni 14kHz. Sama kehtis ka duplikaatorite puhul, mis kasutasid meediaks valmis tühje kassette.
Olen vahel natuke vaadanud helikassettide sooritusi, kui olen neid digitaliseerinud - väga harva on originaalkassett pakkumas sagedusi kuni 14kHz, üsna tüüpiline on et sageduspiir keskmiselt küünib umbes 12kHz kanti. Ja arvestame et tirazeeriti reeglina Type Normal lindiga kassette.
Kuna lindimürad on subjektiivsed, st muusika mängides see eriti ei häiri, siis ongi sageduspiir üks selgemaid muutujaid, mida märgatakse. Praktiliselt saavad kõik kassetisalvestajad mis omavad salvestusgeneraatorit, hakkama sageduspiiriga 14kHz, niisiis sellised üle keskmise ja ka isegi keskmise tasemega kassetikad saavad rahulikult hakkama tirazeeritud originaalkassettide kvaliteedi ületamisega (eeldusel et nad on korras ja kuidagi timmitud ka).
Kõik masinad mis komplekteeritud Dolby-S süsteemiga, teevad seda igal juhul ka lindimüra taset silmas pidades, isegi kõige algelisemad kahepealised S masinad.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
seda on hea teada, et need kassetid nö pahaks ei lähe aastatega. Võin proovida. Kas raudlindi kohta ka sama asi kehtib? Kardan kõige rohkem seda, et magnet lint pudeneb ja makk hakkab jubedat vilinat tegema. Nt tallinna helikassetitehase sinised raudlindiga kassetid. Valge plastmass korpus ja sinised kleepekad. Need hakkasid vilisema. Isegi üks originaal kassett aastast 1999 viliseb kohutavalt. ei aita korpuse vahetus ega ka survepadja vahetus.
Polnud mingi saladus, et kodumaised kassetid jäid lääne analoogidele mäekõrguselt alla.
Peamise probleemi põhjustas NSV Liidu keemiatööstuse tootmiskoondiselt Svema tarnitud magnetlint, mis oli abrasiivne ning kulutas magnetofonide helipead ülikiirelt kasutuskõlbmatuks.
Samuti ei vastanud nõuetele lindi elektrilised parameetrid, mille tõttu tekkisid salvestatud muusika taasesitamisel moonutused.
Kui siia lisada vilets alusmaterjal ehk põhimik, mis kippus venima, ja viletsad sidematerjalid, mille tõttu raudoksiidi*osakesed pudenesid lindilt maha, siis on selge, miks kodumaised kassetid tihti venitasid, vilisesid, krigisesid ning lõpuks kinni kiilusid.
Tänavu veebruaris möödus 40 aastat Tallinna helikassetitehase, õieti selle eellase, Riia Heliplaadivabriku tallinna helikassetitsehhi rajamisest Nõmmele. Unustatud lehekülge Eesti muusikaloos meenutab tehnikaloolane Margus Kruut.
sinised raudlindiga kassetid on küll halb näide. NSVL ise ei osanud korralikke kassette - ei linti ega korpuseid valmistada.
Lindi ja kasseti säilivuse kohta. Nii ja naa. Sõltub pigem hoiustamisest ja konreetsest isendist/partiist.
On olemas 70ndate alguse NSVL kassett,millel salvestis "nagu eile tehtud", samas üks 90ndate TDK pudeneb.
Ega kroomkassett parem pole. Pärast ühte konkreetset Maxelli, tuleb pead ja rullikud puhtaks teha.
Kopeerefekti saab ilusti kui kassetti/linti raputada,loopida,loksutada püsimagneti läheduses.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
praegu toodab üks ameerika firma national audio company kroom ja raudlindiga kassette. Nende leht lubab ainult usa piires tellida ja saadaval on need ka ebays, aga saatekulu on mitu korda suurem kui asja enda hind.
Comment