sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

[tsimpa]

Kuulan igapäevaselt kõrvaklappe ja nendes tundub olevat palju parem heli kui autos.

Pulli pärast mõõtsin ära auto helisüsteemi sageduskarateristiku.
300 ja 1100 hz vahel oli terve rida suuri võnkeid, lausa 10 dB ulatuses.

Kas see võib olla (üks) kehva heli põhjustajaid?

Autos on võimendi ja komponentkõlarid
Kõrgetel on ees kõrgpääsfilter, nii et need mängivad alates ca 6000 hz
Kesksageduselemendil filtrit ei ole.
Ustes on välimisel plekil pigimatt ja sisemisel plekil pigimatt+vahtmatt.

Milles võib olla põhjus?
1) element kehv (vbla enne mõõta vabas õhus karakteristikut?)
2) uksesisesed peegeldused - lisada mingit vatti või vahtu
3) bassid moonutavad - lisada kõrgpääs- või ribafilter
4) kõrged moonutavad - lisada madalpääs- või ribafilter
5) salongi peegelduste mõju
6) midagi pole häda

abi eest ette tänades

[andreie]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Hädast aitab välja automakk, millel on sisseehitatud DRC (Digital Room Correction).

[tsimpa]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

lisasin siis ka ka mõõdetud karakteristiku. suurt lohku 2000 hz juures ei maksa tähele panna, sest selle kohapeal on üks ekvalaiseri riba, mis oli mõõtmise ajaks nulli pandud.


üks võimalik probleemi allikas veel - äkki on kõlari kinnitus liiga pehme? peaks mingi paksust vineerist flantsi vahele panema?

[Allar88]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

lisasin siis ka ka mõõdetud karakteristiku. suurt lohku 2000 hz juures ei maksa tähele panna, sest selle kohapeal on üks ekvalaiseri riba, mis oli mõõtmise ajaks nulli pandud.


üks võimalik probleemi allikas veel - äkki on kõlari kinnitus liiga pehme? peaks mingi paksust vineerist flantsi vahele panema?

Üldiselt kaob sul see 2000Hz juures lohk ära kui ekust juurde keerad? Pole just parim mõte.


EDIT: Kara on kohutav!

Elementide valikuga saad asja parandada, parema Head-iga ja muid erinevaid nipp, Streetrace foorumis olevad SQ teemad kindlasti abiks. Samas, autos RTA-ga mõõtmisel sa küll mingeid tulemusi tõepähe võtma ei peaks, kuuled sa ikka teisiti kui üks mono Mikker mõõdab.

[YRO]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Päris täpselt ma aru ei saa, millise süsteemiga sul autos tegemist on, aga:
* kui on tviiter+midbass, siis on lõikesagedus liiga kõrgel.
* võib proovida polaarsuse vahetamist kõrgsagedus(t)el, teinekord annab vajaliku tõusu
* kõrgem midbass tahab täpsemat valjuhääldi suunamist
* mõõtmistulemusi häirib miski (väline müra, peegeldused jms)

[tsimpa]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Suured tänud vastamast!

Päris täpselt ma aru ei saa, millise süsteemiga sul autos tegemist on, aga:
* kui on tviiter+midbass, siis on lõikesagedus liiga kõrgel.
* võib proovida polaarsuse vahetamist kõrgsagedus(t)el, teinekord annab vajaliku tõusu
* kõrgem midbass tahab täpsemat valjuhääldi suunamist

midbass asub ukse allservas, tviiter asub ukseklaasinurgas (peegli kinnituse vastas). elementide ümbertõstmise jätaks viimaseks lahenduseks

ma ei tea täpset tviiteri mudelit, seega on raske öelda kui madalale võib lõikesagedust tuua.
kuidas arvestada üldse minimaalset lõikesagedust tviiteri resonantssageduse järgi? kas üks oktaav üles oleks piisav kaitse? (1. järgu filter peaks tekitama siis 9dB nõrgenduse)
niipalju kui ma olen ringi vaadanud siis tviitrite resonantssagedused kipuvad olema 1400-2500 hz vahemikus vist.
kui ma näiteks tõstan lõikesageduse 2500 (-6dB/okt) peale, kas siis kärssavad kohe läbi?

kas midbassile peaks siis panema ribafiltri? et kõrged ega bassid ei pääseks sisse?

Iseenesest kahe elemendi (kõrgete ja midbassi )interferentslainetus ei tohiks sellise kohapeal küll olla, sest kõrged nii madalal ei ole.
Selle, kas on tegu äkki vasaku-parema kanali interferentsiga võin ära mõõta küll.

[scanspeak]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Autos mõõtmisega on see probleem, et auto väikest mõõtmete tõttu on varajaste peegelduste osakaal ülisuur ja usaldusväärse karakterstiku saamine pole lihtsalt võimalik. Lihtsalt puudub tarkvara, mis nii keerulise ülesandega hakkama saaks.
Sellel Sinu mõõdetul graafikul ei ole eriti palju pistmist sellega, mismoodi sinu kõrvad autos seda heli tegelikult kuulevad.
„Lohutuseks” võin öelda, et kohati on tegelik karakteristik veelgi hullem ja mõne koha pealt jälle võibolla parem.
Tõsi, ma ei väida, et autos ei saa üldse mingeid mõõtmisi teostada, aga sellisel kujul on see suht mõtetu tegevus. Aga et sellest ise aru saada, on vaja seda omal nahal kogeda , ehk siis muudkui mõõta ja mõõta, seni kuni saabub arusaamine, et see mitte kuhugile ei viiJ
Alles siis kui suudetakse eristada millist osa mõõtetulemustest usaldada ja millist mitte, saab neid tulemusi osaliselt kasutada.
Samuti õpitakse läbi selle „mõtetu mõõtmise” kasutama erinevaid tehnikaid erinevate sagedusvahemike ligikaudseks hindamiseks.

Mis puutub kõrvaklappide ja auto heli võrdlemisse, siis venelastel on selline hea ütlus:
„Ne nado sravnivat hui s paltsom”. J

[tsimpa]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Üldiselt kaob sul see 2000Hz juures lohk ära kui ekust juurde keerad? Pole just parim mõte..

ma keerasin vahetult enne mõõtmist ekvalaiseri igaks juhuks nulli.
tegelt oleks jah pidanud optimaalseks panema. katsun lähiajal uuesti mõõta.
eelmisest korrast mäletan, et 6k juures oli tugev sakk, ilmselt seetõttu et tviiterid on tundlikumad kui midbassid

EDIT: Kara on kohutav!

Elementide valikuga saad asja parandada, parema Head-iga ja muid erinevaid nipp, Streetrace foorumis olevad SQ teemad kindlasti abiks. Samas, autos RTA-ga mõõtmisel sa küll mingeid tulemusi tõepähe võtma ei peaks, kuuled sa ikka teisiti kui üks mono Mikker mõõdab.

Ega ma puhtalt ilu pärast ei üritagi sageduskostet sirgeks saada. Üritan leida põhjust miks sound ei meeldi.

lisan ka mõõdetud ekvalaiserikõverad. teglt jah see 2000 lohk päris välja ei saa minna, sest eq annab maksimaalselt +4 aga vaja oleks +10

[tsimpa]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Sellel Sinu mõõdetul graafikul ei ole eriti palju pistmist sellega, mismoodi sinu kõrvad autos seda heli tegelikult kuulevad.

kas peaks siis hästi aeglaselt sweepima ja paberil vihikusse kuulmise järgi ekstreermume märkima?

Aga et sellest ise aru saada, on vaja seda omal nahal kogeda , ehk siis muudkui mõõta ja mõõta, seni kuni saabub arusaamine, et see mitte kuhugile ei vii

Alles siis kui suudetakse eristada millist osa mõõtetulemustest usaldada ja millist mitte, saab neid tulemusi osaliselt kasutada.
Samuti õpitakse läbi selle „mõtetu mõõtmise” kasutama erinevaid tehnikaid erinevate sagedusvahemike ligikaudseks hindamiseks.

...et siis mõõtmist tuleks tingimata jätkata

Mis puutub kõrvaklappide ja auto heli võrdlemisse, siis venelastel on selline hea ütlus:
„Ne nado sravnivat hui s paltsom”. J

kuidas siis üldse autoaudio arendusele läheneda kui mitte läbi mõõtmiste ega ka mitte läbi võrdluse?
ainus variant, mis alles jääb on siis probleemide ja eesmärkide ükshaaval püstitamine ja nende lahendamine/teostamine?

sellisel juhul - probleemid:
1) antud hetkel tundub mulle et midbass ja kõrged ei oleks nagu tasakaalus - kuidas läheneda?
2) bassides tunduvad olevat mõne koha peal resoneerivad (ülevõimendatud?) sagedused, aga see on juba teise threadi teema.

Aitäh!

[YRO]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Mõnes softis (Soundeasy ntx) on olemas spetsiaalsed vahendid auto simuleerimiseks ja mõõtmiste teostamiseks.

[Allar88]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Mõnes softis (Soundeasy ntx) on olemas spetsiaalsed vahendid auto simuleerimiseks ja mõõtmiste teostamiseks.

Pole tolku sest ka siis, see mida hinnatakse on midagi muud kui see mis sul RTA-ga välja tuleb. Et saada RTA-d paika võid kõike teha - paistab graafikul sigahea ja siis paned muusika plaad ning oksendad.

Peegeldused on kontrollimatud aga mõjutatavad nendega saad hoolega mängida.
Elementide vahetust ei pakkunud ma sulle graafiku sirgeks saamiseks vaid selleks, et teaksid - elemendid on erinavad- nad mängivad erinevalt ja iga elemendiga kaasnevad ka omad eripärad.

Kui sulle tundub, et tweetri asukoht on hea, suunamine paigas ja makist LOE: +bass +treble +balance +fad vms. juurde keeramata lihtsalt asi ei mängi võiksid katsetada uusi elemente, passivseid filtreid, faasi pöörata ning uuesti suunata - kui miski ei aita võta uued proovimiseks.

Tähtsaks osaks on ka erinevate ribade kokkumängivus. Kõige lihtsam oleks proovida kohe midagi komponent kaupadest. Tehases neid täitsa lambist kokku ei visata, ikka mingid argumendid on, et asi nii - mitte nii


SCAN- hea post, meeldis lugeda...

[moi]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

lisasin siis ka ka mõõdetud karakteristiku.

Räägi natuke ka millega mõõtsid, mis soft, mis mikker, mis mikrivõim, kuhu mõõtesignaali lasid, kuhu mikri panid. Võibolla hakkab ka sealt midagi hargnema.

[tsimpa]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Räägi natuke ka millega mõõtsid, mis soft, mis mikker, mis mikrivõim, kuhu mõõtesignaali lasid, kuhu mikri panid. Võibolla hakkab ka sealt midagi hargnema.

Hakkan siis algusest peale, miks ma üldse mikriga mõõtma hakkasin...

Nimelt tundus mulle ebanormaalne, et kõrgete lõikesagedus on just selle koha peal nagu ta on, 6000 Hz. Vaja allapoole nihutada. Aga kus on õige punkt? Arvasin et võiks tuunida nii, et see kattuks täpselt mõne ekvalaiseriribaga, et siis ekvalaiserist saaks kõrgete elementi eraldi keerata midbassist.
Seega peamine eesmärk mõõtmisel oli siiski ekvalaiseri "kaardistamine", ehk siis need graafikud failides eq.gif ja basstreble.png

Nende graafikute saamiseks on ainus oluline tingimus,et sagedusgeneraator töötaks stabiilselt - isegi mikri sageduskarakteristik ei ole oluline.

Mikker on mingi tavaline elektreet, tevalost ostetud +-1db 20-16 khz
Ilma võimendita. Sellisel kujul on helide salvestamiseks muidugi liiga mürane, aga ülaltoodud eesmärgi mõõtmiseks peaks ok olema.

Mõõtsin valge müra kostet. Võrdlussignaali koostasin paljud mõõtmiste keskmisena. Iga konfiguratsiooni puhul oli üks mõõtmine kestusega 10 sekundit.

signaaligeneraator ja analüsaator oli Visual Analyzer. http://www.sillanumsoft.org/


Igapidi ebamugav, eriti andmetöötluse pool, aga paremat ei ole ka leidnud. Eriti tunnen puudust sageduskarakteristi ajalise käigu salvestamisest.
Andmetöötluse tegin põhimõtteliselt excelis, VA tegi vaid fourier pöörde.
Soovitage midagi mugavamat...

[tsimpa]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

kuhu mõõtesignaali lasid, kuhu mikri panid.

Mõõtmise ajaks keerasin signaali ette, seega mängisid 2 kõrget ja 2 midbassi.
Mikker oli kinnitatud teibiga istmete vahele, ühe istme nurga külge, õla kõrgusele, 5 cm kaugusele istmest.

Peaks vist kordama mõõtmisi eraldi vasaku ja parema kanaliga. see välistaks otselevikuga lainete interferentsi probleemi, aga peegeldumised (ja seisulained??) jäävad ikkagi.

Ega eriti targemaks sellest mõõtmisest ei saa, aga tore on

[scanspeak]

Vs: sadeguskarakteristik kahtlaste võngetega

Mõõtmisest:
Valge müra ei sobi, kasutama peaks roosat müra.
Arvuti helikaart(eriti aga läppka oma) ei ole lineaarne ja vajab korrigeerimist, vastasel juhul on tulemus juba enne mõõtma hakkamist „vale”.
Mikrofon ei pruugi olla piisavalt lineaarne ja see suurendab sumaarset viga veelgi.
Mõõtes erinevate softidega, võib tulemus olla väga erinev.
Mikri asukoha muutmisel muutub iga kord ka sageduskarakterstik. Eriti tuntav on see kõrgete osas, mis võivad ka mikri nihutamisel paari cm võrra, täielikult muutuda. Bassiosas mõni cm siia sinna väga palju ei muuda.
Sageduskarakteristik muutub ka helitugevuse muutumisel ja seda tänu erinevatele reverbi aegadele erinevate sageduste osas.

Mõõtmise suurim probleem on see, et reeglina ei suuda mõõteseadmed teha vahet otseheli ja peegeldunud heli vahel ja nad liidavad selle kõik üheks tervikuks.
Kõrv aga tajub neid helisid eraldi ja „eelistab” otseheli. Kõrva jaoks mõjuvad peegeldused pigem mõjuvad põhihelile ebameeldiva värvinguna, kajana, põhiheli pikkenemisena, jne.
Auto väikeste mõõtmete tõttu pole eriti kasu ka MLS-i kasutamisest, sest gate jääb liiga lühikeseks.

Heli autos sõltub(tähtsuse järjekorras):

Kõlarite asukohast ja õigest suunamisest, kõlari „ümbrusest”
Paigalduse kvaliteedist, resonantside puudumisest, jne.
Kõlaritest, nende kvaliteedist
Piisava võimenduse olemasolust
Keerulisemate süsteemide puhul hakkab järjest suuremat rolli mängima süsteemi häälestus(õiged filtrisagedused, lõikejärgud, levelid, faasid, EQ, jne.)

Auto suurim probleem on peegeldused. Hea soundiga autos on suudetud teha selline paigaldus, kus peegelduste osakaal lõpptulemuses on võimalikult väike.
Selleks et hea paigaldus teha tuleb peegeldusi ja nende iseloomu, paremi tundma õppida(siin ongi abiks lõputu ja mõtetu mõõtmine), või peab roppu moodi õnne olema
Erinavates autodes on erinevad probleemid ja probleemsagedused.
Mõnesse autosse on seetõttu soundi lihtsam ehitada ja mõnesse teise jälle keerulisem.