tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

[tsimpa]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Kuis sa Tartus elad, siis saab küll teha, kodus.

Nagu eelnevalt räägitud, siis 300 Hz tähendab lainepikkust 1m, ütleme et meil on vaja neli lainet tekitada - seega lähim peegelduv pind võib olla 2m kaugusel.... minu korter on suts peale 2m kõrge.

ja õues on külm...

[moi]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

ei ole vaja 4 lainet vaid on vaja 1 lainepikkuse jagu hilinemist.

[tsimpa]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

ei ole vaja 4 lainet vaid on vaja 1 lainepikkuse jagu hilinemist.

Väga raske on seda uskuda.
oletame et on võimalik registreerida ühte täislainet. selle sagedus on siis 300 hz. järgmine sagedus mille kohta me saame lugemi (1,5lainet), on siis 450 hz, jne (600,750,900,1050,1200)
ehk siis mind huvitavast sagedusvahemikust saaksin tervelt 7 lugemit

kui mõõteaknas on aga neli lainet, siis saab mõõta järgmise sageduse 4,5/4 pealt, 337,5Hz, jne 37,5 hz sammudega kokku siis 25 lugemit.
sellise arvu punktidega julgeks juba nurksõltuvust uurima asuda...

[moi]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

No comments.

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/showpost.php?p=256918&postcount=11

[tsimpa]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

No comments.
http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...8&postcount=11

sry, ma ei saanud vihjest aru...
vbla, et isegi kõige lihtsam lahendus nurksõltuvuse avastamiseks oleks lihtsalt uks lahti teha ja mõõta siis ntx 1m kauguselt.
Mõningad raskused siiski on - ei saa teha võrdlusmõõtmist teljel (lahtise uksega jääb iste sinna) ja ilmselt ka salong võib ka mõjutada.
võibolla tuleks ukseava ette riputada mingi hästikarvane vaip.

eesmärk on ju siiski ainult teada saada kas elemendi sageduskarakteristik on ntx 45 kraadi juures auklik või mitte.

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

eesmärk on ju siiski ainult teada saada kas elemendi sageduskarakteristik on ntx 45 kraadi juures auklik või mitte.

kui elemendi karakteristik ei ole aukik nearfield mõõtmise puhul, siis ei ole ta seda ka 45kraadi nurga all. Mõõtes(kuulates) off-axis, hakkab sageduskarakteristik kõrgemate helide suhtes sujuvalt ära langema.
Autos ei teki augud mitte off-axis suunatuse tõttu, vaid hoopis auto laiusest, pikkusest, kõrgusest tingitud seisulainete tõttu.

[moi]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

kui elemendi karakteristik ei ole aukik nearfield mõõtmise puhul, siis ei ole ta seda ka 45kraadi nurga all.

Ei ole jälle kord nõus. On piisavalt valjukaid, millel on axis ASK on sirge, 45 nurga alla aga lohkudega. Eriti just selles 200-3k vahemikus.

[moi]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

sry, ma ei saanud vihjest aru...

http://www.audiodiycentral.com/resou...anual/SWM2.zip
s5, lk. 139 alates

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Sellise probleemiga pole jälle mina kokku puutunud. Ma arvan, et probleem pole mitte valjukas, vaid ruumis ja mõõtmises.
Mõistlikum on vaadata off-axis kalkulaatori simulatsiooni ja see näitab üheselt, et langus on sujuv, sõltuvalt nurgast ja mingisuguseid auke ei teki. Vähemal sel juhul, kui me mõõdame üksikut elementi. Olgu see siis mid või tw, või mõni muu element.
Kui me aga mõõdame KÕLARIT või juba kahte erinevat, omavahel filtriga ühendatud, elementi, siis võivad selles vahemikus küll tekkida igasugu augud ja lohud. Põhjuseks aga on eri elementide ajalise viivituse muutumine mõõtmispunktis, mille tulemusena muutub filtri ülekandefunktsioon ja seeläbi ka sageduskarakteristik.
Lisatud graafiku mõõtsin meetri pealt ja seejärl modeleerisin off-axis kalkulaatoriga.

[moi]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Näide:
http://www.seas.no/images/stories/pr...17_ca18rly.jpg

Muidugi on suht raske leida ainult puhta valjuka ASK mõõtmisi, alati on midagi seal juures, ka Seasil on mingi kast. Seda enam siis auto ukses nearfield mõõtes ei saa puhast valjuka ASK-d.

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Nüüd ma saan aru Sinu "murest"
Tegelikult ei ole see probleem ja miks, sellest kohe lähemalt.
Ag veelkord off-axis teema lõpetuseks, ka sinu enda jooniselt on näha, et toimub SUJUV ülemise otsa langemine, mis kõrgemate sageduste pool on järsem.

Asi nimelt selles, et "usaldusväärseid andmeid" saab vaid sageduseni, mille lainepikkus on koonuse läbimõõdust suurem. Antud elemendi Sd on 136cm2 ja koonuse liikuva osa läbimõõt on seega 13,2cm.
See koonus kiirgab ühtlaselt sagedusi kuni 2600hz. Sealt alates muutub kõrgemate sagedust käitumine ettearvatuks, sest koonuse pinnale "mahub juba suurem arv samu sagedusi, mida koonus kord siia kord sinna pillutab". Näiteks sagedust 10khz, mahub ligi 4 korda. Seega pole 2600hz alates(algul on viga väiksem, pärast hakkab järjest suurenema) see element enam väga kasutamiskõlblik.
Muide sellest tulenevalt on ka sellele elemendile soovituslik maksimaalne krossi sagedus mitte üle 2600hz. Kes tahab võib neid reegleid ju alati eirata, kuid kasulik oleks seda siiski teada.
Aga 4" scan-speak Revelatori puhul(koonuse läbimõõduga 7,9cm) aga on selleks sageduseks umbes 4300hz.
http://www.tymphany.com/12m-4831g00

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Muide teemal Nearfield ja Farfield, tuleb mõned asjad "ära klaarida".

Esiteks: Nearfield mõõtmise abil ei saa kohe mitte kuidagi mõõta kõlari ASK-d! Neafield mõõtmine toimub umbes 1cm pealt ja selle abil saadakse kõlari (valjuka) "ärakukkumine" alla 100hz. Ehk siis bassiotsa käitumine.
Kõrgeid ei näita nearfield absoluutselt, nende asemel on ainult meeletu kukkumine kõrgete suunas.

Keskmiste ja kõrgete mõõtmiseks kasutatakse hoopis Farfield mõõtmist(1m pealt)

Valjuka ASK saadakse nende kahe õigel summeerimisel .
Kõige raskem probleem on mõõta või "õieti kombineerida" valjuka sageduskarakteristik sagdusvahemikus 100-300hz. See on tõeline peavalu ja ilma akustilise kambrita võivad tulemused olla üsna ebatäpsed.

[YRO]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Valjuka ASK saadakse nende kahe õigel summeerimisel .
Kõige raskem probleem on mõõta või "õieti kombineerida" valjuka sageduskarakteristik sagdusvahemikus 100-300hz.

Täienduseks: lisatakse ka baffle step ja BR-kastis mõõtes veel pordi ASK.

[moi]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Muide teemal Nearfield ja Farfield, tuleb mõned asjad "ära klaarida".

Ma tean seda ja pole vastupidist väitnudki omaarust.

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Tsitaat:
Esmalt postitatud [B]scanspeak[/B] poolt
[I]Valjuka ASK saadakse nende kahe õigel summeerimisel .
Kõige raskem probleem on mõõta või "õieti kombineerida" valjuka sageduskarakteristik sagdusvahemikus 100-300hz. [/I]

Täienduseks: lisatakse ka [I]baffle step [/I]ja BR-kastis mõõtes veel pordi ASK.

Neid ei liideta. Bafflestep sisaldub juba farfield mõõtmises ja valjuka elemendi mõõtmisel ei puutu port asjasse. Muide kõik kõlarite(ametlikud)sageduskarakteristikud on mõõdetud sarnastes tingimustes ja see eeldab kõlari monteerimist ja mõõtmist (kui mälu ei peta) 1.6mx0.8m plaadi pealt.