tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Porti mõõtmist ja summeerimist nearfield karakteristikuga kasutatakse portiga Kõlari sageduskara konstrueerimisel. Kahjuks on mõõtmisel ning omavahelisel liitmisel veaprotsent üsna suur ja tulemus seetõttu umbkaudne.

Näe mälu vedaski alt
Siin on Standard:

[YRO]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Muide kõik kõlarite(ametlikud)sageduskarakteristikud on mõõdetud sarnastes tingimustes ja see eeldab kõlari monteerimist ja mõõtmist (kui mälu ei peta) 1.6mx0.8m plaadi pealt.

Ega ikka ei ole küll: meie maal laialt levinud Visatoni elementide ja kõlarite mõõtmistingimused pildiliselt.

Valmiskõlarite mõõtmine tunnustatud sellide poolt on joonistatud kokku lihtsaks juhendiks. Mõned osad võite edasi kerida.
Kõiksugu muu mõõtmine (ntx T/S parameetrite) lihtsustatud juhendite põhjal

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Vaatamat sellele, et heaks tavaks peetakse RMS võimsuse kasutamist, kasutavad mõningad tootjad jätkuvalt mõistet MAX võimsus, PMPO, jne.
Samamoodi on enamik endast lugupidvaid kõlarielementide tootjaid liitunud Standardiga IEC-EN-60268 (näiteks võib tuua kasvõi Seas ja Scan-Speak).
Selle 5 peatükk määrab täpselt ära need tingimused kuidas tuleb valjuhääldeid(T/S parameetrid, ASK, jne.) mõõta(sealt oli pärit ka too pilt).
Idee on selles, et selline lähenemine aitab paremini erinevaid elemente omavahel võrrelda, sest kuna kõik tehnilised tingimused on identsed siis ainus mis varieerub on just nimelt element(mis peabki erinema). Kui igaüks mõõdaks aga mingitel „endale sobivatel” tingimustel, oleks see sama hea kui igaüks kasutab vahemaa mõõtmiseks meetrite asemel, täiesti suvalisi ja teistele tundmatuid ühikuid - keegi ei saaks enam aru mis toimub, sest numbrid kaotaksid tähenduse.
See, et Visaton kasutab „mingit oma metoodikat”, vähendab märgatavalt tema usaldusväärsust minu silmis ja argument, et nad on eestis laialt levinud ei oma mingit tähtsust.

PS! need teised 2 linki ei taha millegipärast avaneda.

[YRO]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Vot, minul on just vastupidi: tootja, kes avalikustab oma mõõtmistingimused, nii pildi kui andmete kujul, väärib kiitust. Minus tekitab just umbusku see, et andmed antakse justkui vastavalt standarditele, aga lõpuks selgub tõsiasi nagu mobiiltelefonide akude või LCD-ekraanide reageerimisaegade puhul: igal tootjal on oma nipid ja nõksud, kuidas võimalikult häid numbreid saada.
Ja sinu lingil antud nn DIN-sein on korrektne ja seda kasutatakse kõrgsageduste mõõtmiseks. See on muide ka Visatoni kajavabas ruumis näha.


PS. Mõlemad lingid avanevad. Esimene ainult laeb aeglaselt.

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Uurisin natukene Visatoni kodulehte. Mulle jääb küll mulje, et kui nemad mõõdaksid ja avaldaksid oma kõlarite andmed ametliku standardi põhjal, siis ei saaks nad kaugeltki nii ilusaid sageduskarakteristikuid näidata. Seega on nad valinud mingi omale soviva viisi tulemuste ilustamiseks ja hiljem, „rehabiliteerimise mõttes” näitavad mis ja kuidas mõõtmised on tehtud. Eks sellega võib ju lihtsameelsemaid inimesi, kes ametlikust standardist kuulnud pole, ära petta, paraku aga jääb ikkagi see probleem, et 300.- kroonise Visatoni elemendi ASK on palju ilusam kui üle kümme-kakskümend korda rohkem maksva Scan-Speaki elemendil.

http://www.tymphany.com/18w-8831g00

http://www.visaton.de/en/chassis_zubehoer/tiefton/ws17e_4.html

muide see kes natukenegi jagab TS parameetritest, peaks märkama mõningast vastuolu sageduskarakteristikus allpool 100hz.

Veelkord olulisest - kuna kasti või esiplaadi mõju kõlari karakterisikule on meeletult suur, siis selle erinevuse neutraliseerimiseks ongi oluline, et võimalikult paljude firmade elemendid oleksid mõõdetud identsetes tingimustes. Siit ka eelpool mainitud Rahvusvaheliselt aktsepteeritud IEC Standard. Keda huvitab(tasuks ennast kurssi viia) ja kes ise ei leia, siis mul on see endal olemas.

Kujutage endale ette, et 32” LCD teler maksab igal pool 10 000.- ja järsku ühes poes on tema hind 3000.- Ja kui siis klient selle ära ostab ja hiljem kodus
krediitkaardi arvet kontrollib, selgub, et kaardilt on maha läinud 13 500.-
Kauplusse helistades selgitatakse talle, et vaadake, meie poes on hinnad mitte eesti kroonides, nagu teistel, vaid hoopis Leedu littides. Kas te siis seda ei teadnud, meil ju kodulehel kõik kenasti kirjas.

PS! Seda nö. DIN seina ei kasutata mitte ainult kõrgsageduse mõõtmiseks, vaid KÕIGI elementide ASK mõõtmiseks. Miks Visaton kasutab seda AINULT twetrite puhul, seda ma ei tea, kuid see on nende probleem.

[YRO]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Minu arust pole neis kahes graafikus üldse midagi imelikku . Mitut punkti näitatakse graafikul ehk millist silumist kasutatakse: 1/3 okt, 1/6 okt või 1/12 okt? Mitte, et ma konkreetset Visatoni elementi kiita tahaks..., aga tegemist on täiesti erinevat profiili elementidega.

Elemendi hinda ei määra ainult ASK, vaid ka ntx moonutused, materjalid, firma nimi jne. Scan-Speak on üks firma, mille elementidele heidetakse ette tihtipeale kõrget hinda. Näiteks.

Teleka näide ei päde. Õigupoolest ei saa ma enam aru, mida sa tõestada püüad?

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Loomulikult ei määra elemendi hind ära ASK!
Aga ASK on üks olulistest parameetritest, mille põhjal saab erinevate elementide omadusi omavahel võrrelda. Võrrelda saab aga ainult siis, kui kasutatakse TÄPSELT sama taustsüsteemi. Kui mõni tootja kasutab mingit oma meetodit või taustsüsteemi(antud juhul siis teleka näide, sest tolles poes oli hind esmapilgul soodsam, kuna kasutati teist rahaühikut), olgu see siis nii hästi lahti seletatud kui tahes, kaob võimalus tolle firma toodangut objektiivselt konkurentide toodanguga võrrelda. Kui aga selle meetodi tulemusena hakkab ASK paistma märksa parem kui paremaid ja kallimaid elemente tootvate konkurentide oma, siis on juba tegu subjektiivse sooviga oma toodangut paremas valuses näidata.
Mis siin arusaamatut on?
Lisaks ei ole vist üllatuseks, et suurem osa tavatarbijaid vaatab neid ASK graafikuid, arvates, et ilusama karaga graafik ongi ilusama karaga ja vaevalt et ta tuleb selle peale, et kara on ilusam hoopis selle pärast, et ta on Soodsamates ja kergemates oludes mõõdetud ja lõpuks veel mingi 1/x oktaaviga silutud et ta parem välja paistaks.

[YRO]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Tegin väikse otsingu netis ja avastasin, et enamus suuri ning vägevaid valjuhääldi/kõlaritootjaid ei taha justnimelt oma mõõtmistingimusi avaldada. Äärmisel juhul avalikustatakse oma kajavaba ruum. Mõned tootjad jälle avaldavad pool infot (Paradigm, Axiom, Thiel jm).
Kõige rohkem on ehk öelnud Seas, mis peaks olema igati auväärt tootja.
"Our woofers are measured in a closed cabinet with outside dimensions according to the table you will find here. The cabinet is loosely filled with damping material."

Ehk siis nemad mõõdavad konkreetselt kastid oma madal(kesk)sageduskõlareid. Ma olen peale otsingut täiesti kindel, et isegi kõikidele standarditele vastavad mõõtmised võivad erineda olulisel määral.

[scanspeak]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

See on igati positiivne, kui foorum paneb inimesi sügavamalt asjade üle järele mõtlema ja neid natukene põhjalikumalt uurima
Aga kastis ei mõõdeta mitte ASK-d millest meil eelnavalt jutt käis vaid hoopis kesk-ja madalsagedus kõlarite T/S parameetreid.
Neid polegi teistmoodi võimalik mõõta. Kõigepealt vabas õhus ja siis mingis teadaoleva suurusega kastis. Nende kahe mõõtmistulemuse põhjal arvutataksegi elemendi T/S parameetrid.
http://en.wikipedia.org/wiki/Thiele/Small

Standard lubab kahte eri tüüpi kasti(A ja B), kusjuures nende maht pole kindlaks määratud, küll aga on ära määratud laiuse-pikkuse-kõrguse, jne. omavahelised suhtarvud(nende lubatud kõikumisvahemiku) ja kasti konstrueermisel peavad need suhtarvud, sõltumata kastide mahust, jääma nõutud piiridesse. Seega on väga armas kui tootja mainib ära kasti mahu. sest see kes asja tunneb, leiab sealt enda jaoks täiendavat infot, mida tavatarbija aimatagi ei oska:-)


Aga sageduskarakteristiku mõõtmine käib endiselt nii nagu eelnevalt kirjeldasin. Ülemine osa 1.6x1.3 plaadi pealt ja alumine osa mõõdetakse nearfieldina 1cm kauguselt, ning tulemused liidetakse-kombineeritakse kokku üheks karakteristikuks.
Ühe mõõtmisega pole seda tehniliselt lihtsalt võimalik mõõta.

Olen ise Seasi tehase käinud ja muide nende akustiline kamber, mis oli päris muljetavaldav ja mille ehitamise hind nende väitel ületas tublisti keskmise korraliku elumaja hinna, võimaldab mõõta sageduskarakteristikut alates 72hz-st(mõni Hz siia sinna, täpselt enam ei mäleta). Ülejäänu kombineeritakse nearfield mõõtmisega sinna juurde.
Usun et enamikel tootjatel on märksa nigelamad tingimused ja tehniline baas.

See et ei "taheta avaldada" tuleneb sellest, et see pole vajalik ... suurem osa kasutab vaikimisi IEC standardit (või siis püüab sellest võimaluse piires võimalikult vähe kõrvale kalduda) ja seal on kõik vajalik juba kirjas(umbes nagu SI süsteem mille enamus, peale ameeriklaste ja brittide, on rahvusvaheliselt omaks võtnud).
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_IEC_standards
See et Seas ja SS selle eraldi ära mainivad, on pigem kahekordne korrektsus ja prestiizi küsimus.

[YRO]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Loomulikult tehakse mõõtmised mitmes järgus - seda nüüd kindlasti tõestama ei pea.

Aga nüüd... panen loetud ajahetkeks üles SE v14 manuaali mõõtmiste osa. Selles on väga põhjalikult mõõtmisi kirjeldatud.
Ettevaatust failid on u 10MB, paremklõps ja save as.. oleks sobilik. 16_1 ja 16_2

[tsimpa]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Teemast on nüüd küll veidi kõrvale kaldutud...
Tuletan meelde - teemaks oli, et kui palju võib rta-d usaldada teatud sagedusvahemikus. Ja konksudeks oli siis see, et
1) mikrofon võibolla fikseeritud ühes punktis(võib sattuda seisulaine sõlme või ühekordse peedelduse interferentsmiinimumi.), samas kui kuulatakse kahe kõrvaga.
2) inimese kõrv on harjunud ruumipeegelduste tagasiprotsessimisega, rta mitte.


Esiteks huvipakkuv vahemik on ~200-~1500 Hz. kas selles vahemikus nearfield mõõtmine ei anna piisavalt täpselt karakteristikut? madalad saame kätte, aga kust maalt muutuvad kõrged ebaühtlaseks? kõlari läbimõõdu suurusjärk? 165 mm->2000hz? sel juhul ju peaks ilusti kõlbama mulle juba mõõdetud karakteristik, mis oli sile...

Sageduskarakteristiku perioodiliste võngete põhjal on teoreetiliselt võimalik määrata peegelduste ajalise erinevuse ja seega ka peegelduspindad vahelised kaugused.
näiteks, kui karakteristikus oleksid maksimumid 1000, 1500, 2000 Hz juures, mahub kahe peegelduspinna vahele täisarv 500Hz võngete poolperioode. seega peab kahe peegelduspinna vaheline kaugus olema 60cm/2=30 cm

Jama on selles, et sageduskarakteristikul võivad tekkida maksimumid kahel erineval põhjusel
1) ühes ruumiosas esinevatest seisulainetest tekkinud resonantsid ja nende levik mujale ruumi osadesse.
2) ühekordselt peegeldunud laine liitumine otselevinud lainega.

Seisulainetest põgenenud lained peaksid levima ülejäänud ruumis ühtlaselt,
samas kui ühekordsete peegeldumiste puhul on igal lainepikkusel mõnes ruumipunktis miinimum ja igas ruumipunktis mõnel lainepikkusel miinimum.
Seega RTA (fikseeritud ruumipunkt) peaks näitama ma nii põhjusel 1 ja 2 tekkinud maksimume/miinimume, samas kui kõrv (kaks ruumipunkti+suunatundlikus jms) peaks tunnetama ka 1).
kui teha RTA-ga erinevates ruumipunktides mõõtmisi, peaksime samuti saama ainult põhjusel 1) tekkinud maksimumid/miinimumid

lisatud joonisel üritasin leida perioodilised maksimumid. mõned postid tagasi tõin ka nimekirja kõrvaga kuuldud ekstreemumitest.

suutsin eristada välja sellised sagedused:

vahemik 80-200 Hz, 80 Hz täiskordsed, teepikkus 4,1-4,3 m
vahemik 40-250 Hz, 48 Hz täiskordsed, teepikkus 6,9-7,2m
vahemik 800-1300 Hz, 210 Hz täiskordsed, teepikkus ca 1,6m (vasak kanal, kõlari eest tühi)
vahemik 800-1300 Hz, 280 Hz täiskordsed, teepikkus ca 1,2m (parem kanal, jalad kõlari ja keskkonsooli vahel)

kõrvaga kuuldud miinimumide/maksimumidega kattub 210hz, (+780 kuni 870, -910, ++1000, ++1240)
teravat maksimumi 400 juures ei pannud nagu tähele - see võib siis ehk olla otsepeegeldumine?
Kõrvaga tuleks üle kuulata nii see 400 hz ümbrus kui ka 50-200 vahemik - millised maksimumid on tegelikult tuntavad ja millised on mikrofoni poolt leitud/võimendatud..


Ma teen sellised järeldused (st, hüpoteesid mida on vaja järgnevate eksperimentidega tõestada):
1) uksekõlari ja keskkonsooli vahel on seisulained (peab üle kontrollima kas vahemaa on ca 0,6m)
2) pikisuunas on bassivahemikus (nõrk?)seisulaine, peegeldavate pindade vahe ca 3,5 m (tuleb auto salongi pikkus üle mõõta)
3) bassivahemikus väga tugev seisulaine või peegeldus (ma ei suuda välja mõelda kahjuks peegelpinda mis võiks olla 2,1m, auto laius on ehk ca 1,6. võibolla siis kaugus mikrofonist tagaklaasini, seega esimese peegelduse liitumine?
4) pikisuunalised seisulained bass vahemikus on 48Hz kordsed, seega ei tasu kõlarit asetada järmistele kaugustele tagaseinast:
96Hz, sõlmpunkt 3,5/2=1,8m
144Hz, sõlmpunkt 3,5/3=1,1m
seega parem oleks panna nurka, mitte tagumise istme taha...

Kogu ülaltoodud analüüs on läbnisti diletantlik, kuigi entusiastlik. Kõik meetodid ja järeldused võib külma rahuga ümber lükata, kui paremad asemele pakutaks.

[moi]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Aga kastis ei mõõdeta mitte ASK-d millest meil eelnavalt jutt käis vaid hoopis kesk-ja madalsagedus kõlarite T/S parameetreid.

Kui Seas kirjutab: "Our woofers are measured in a closed cabinet with outside dimensions according to the table you will find here. The cabinet is loosely filled with damping material."
Teise kohas aga "The frequency responses above show measured free field sound pressure in 0, 30, and 60 degrees angle using a 12L closed box. Input 2.83 Vrms, microphone distance 0.5m, normalized to SPL 1m.The dotted line is a calculated response in infinite baffle based on the parameters given for this specific driver. The impedance is measured in free air without baffle using a 2V sine signa"
Siis mina ei saa sellest küll muud moodi aru, kui, et just ASK mõõdetakse Seasis kinnises kastis. T/S parameetrite mõõtmisel pole oluline milline on kast, peaasi, et piisavalt täpsete mõõtmistulemuste saamiseks mõistliku suurusega ja täpselt teada mahuga. Samuti ei tohi T/S mõõtmise kast olla summutusmaterjaliga täidetud.

[YRO]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Ja veel üks pdf-link, kus on kirjeldatud neid (mitte nii rangeid) standardeid ka. Samas läheb see ka teemase, sest tagapool on kirjeldatud ka auto mõõtmisi.

/edit Moi jutu kinnituseks uurisin ka saksakeelseid saite ja sain tulemusi:
1. erinevad Seas mõõtmised
kõrgsagedused DIN-baffle
kesk(madal)sagedused 2,5L, 7L või 12,5L

2. Gradient madalsageduskõlari mõõtmised:
1) DIN IEC 268-5, closed box 70 dm3.
2) CSN IEC 268-5, closed box 70 dm3.
3) CSN IEC 268-5, standard baffle. 1W, 1 m, 100 - 1000 Hz

3. Vifa mõõtmised
kõrgsagedused IEC Schallwand ehk siis DIN-baffle
madalsagedused LS in Box 320 Liter/IEC Schallwand (niiet esipaneel on küll DIN, aga taga on kast.)

[tsimpa]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

1) uksekõlari ja keskkonsooli vahel on seisulained (peab üle kontrollima kas vahemaa on ca 0,6m)

Oops, jälle wishful thinking ja ennatlik järeldus.
Kui kõlari ja keskkonsooli vahel on jalad, siis on peegelpindade vahe 0,6m (võib arvata, et keskkonsoolist peegeldub ümber jalgade).
Aga kui jalgu pole, siis peaks olema pindade vahe 0,8m. Sellist reaalset pinda ma ette ei kujuta...

[moi]

Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

... teoreetiliselt võimalik ...

Praktiliselt mitte. Kõik järgnenud arutlused ja hüpoteesid ei anna eriti lahendust.

Ainus variant, kui sa ehk ostad väga kalli akustika modelleerimise programmi, modellerid viimsete detailideni seal ära oma auto akustika, lased arvutil päevade kaupa arvutada ja saad tulemuse, millise sulle kogenud praktik autole peale vaadates võib anda.