Teade

Collapse
No announcement yet.

tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

    Esmalt postitatud moi poolt
    Praktiliselt mitte. Kõik järgnenud arutlused ja hüpoteesid ei anna eriti lahendust.
    enne kui ma lahenduseni jõuan, on mul vaja tuvastada kaks asja
    1) kas üldse on probleem
    2) milles seisneb probleem

    ülaltoodud "hüpoteesid" ongi võimalikud probleemid, mida tuleks püüda nüüd ükshaaval kinnitada või ümberlükata.

    Esmalt postitatud moi poolt
    Ainus variant, kui sa ehk ostad väga kalli akustika modelleerimise programmi, modellerid viimsete detailideni seal ära oma auto akustika, lased arvutil päevade kaupa arvutada ja saad tulemuse, millise sulle kogenud praktik autole peale vaadates võib anda.
    Pakun välja mõningad võimalused, kuidas neid hüpoteese kontrollida:

    1) mõõta lahtise tagaluugiga, siis peaksid 48 hz kordsed ära kaduma. (huvitav oleks näha kas kõrgete sageduste 40-60Hz võnked kaovad ära - kui jah, siis toibum esi-tagasuunal ka kõrgete sageduste peegeldus)
    2) mõõta lahtise uksega - kui 80 Hz kordsed bassivõnked kaovad ära, siis järelikult on 2,1m peegeldustee pakitud kuidagi uste vahele
    3) paigaldada keskkonnsooli küljele peegeldav (st kõva) plaat, jälgida kas maksimumid nihkuvad (sagedus peaks suurenema, lainepikkuse vähenemisel tõttu)
    4) paigaldada keskonsooli küljele laineid hajutav/neelav materjal et takistada seisulaine tekkimist. problemaatiline on vist sellist materjali leida pinnakonarused peaksid olema lainepikkuse suurusjärgus, seega ca 30 cm... selline konarus ei kipu eriti ära mahtuma

    ideed ja kogenud praktikute soovitused on igati teretulnud.

    Comment


      #47
      Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

      Minu arvates peaks välistama mõned lihtsad mõjud: kas kõlarikate on peal või pole, elemendi mõõtmine vaidlusalusel seinal, et välistada elemendi enda puudujäägid, välja mõelda ja viimistleda korralik filter. Alles peale seda hakata tegelema suunamise, peegelduste ja seisulainetega.
      Minu DIY blogi
      <- CSS'i lairibad EL70 erihinnaga!

      Comment


        #48
        Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

        Esmalt postitatud YRO poolt
        Minu arvates peaks välistama mõned lihtsad mõjud: kas kõlarikate on peal või pole, elemendi mõõtmine vaidlusalusel seinal, et välistada elemendi enda puudujäägid, välja mõelda ja viimistleda korralik filter. Alles peale seda hakata tegelema suunamise, peegelduste ja seisulainetega.
        Ehk saabki need mõned lihtsad mõjud teatud põhirintsiipide abil juba välistada.

        - kõlarikate ei saa selles sagedusvahemikus midagi mõjutada
        - elemendi "nearfield" vastaval seinal (uksel) on mõõdetud (http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...2&d=1201466678) ja selles ei sisaldunud antud sageduste (500, 950 hz, 1180 hz) väljalõikamisi.

        Comment


          #49
          Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

          Sul on niipalju k&#252;simusi korraga, et ei j&#245;ua j&#228;lgida, millega sa parasjagu tegeled.

          M&#245;ned postid tagasi k&#252;sisid sa: "Esiteks huvipakkuv vahemik on ~200-~1500 Hz. kas selles vahemikus nearfield m&#245;&#245;tmine ei anna piisavalt t&#228;pselt karakteristikut?"
          See on &#228;ra vastatud Speakerworkshopi manuaalis, mida sa n&#228;htavasti v&#228;ga hoolega ei loe ja mille link on juba l&#228;bi k&#228;inud lk134 - The effective upper frequency limit of this technique is defined by the effective diameter (De), which is defined as the diameter of the cone plus approximately &#189; of the surround. A useful way to measure this is to measure from the attachment of the surround to the frame on one side to the attachment of the surround to the cone on the other. The effective upper frequency limit of this technique (Fmax) is approximately equal to:
          c/(PI()*De) where c is the speed of sound and De is the effective diameter (the diameter of the driver plus 1/3 to &#189; of the surround).
          Ehk sinu elementide puhul peaks olema maksimum ~2300Hz, kui ma &#245;ieti arvutasin.
          Ja ma j&#228;&#228;n oma arvamuse juurde - v&#228;lista k&#245;rvalised teemad ja tegele olulisega. Mingite paneelide juurdeehitamine ei ole mingi lahendus, sest kui sa ei suuda korralikult v&#228;lja arvutada hetkeolukorda, siis veel &#252;he teguri m&#228;ngutoomine sind ei p&#228;&#228;sta. Pigem peaks v&#228;hendama k&#245;rvalm&#245;jusid nagu kalibreerimata ja ilma v&#245;imendita mikrofon, grill jne.


          PS. Ja hoia programmi manuaal kogu aeg k&#228;evangus, sealt on &#252;htekomateist k&#245;rva taha panna.

          /edit krt arvutasingi valesti ja moi sai kohe &#228;ra torgata

          viimati muutis kasutaja YRO; 30 m 2008, 22:00.
          Minu DIY blogi
          <- CSS'i lairibad EL70 erihinnaga!

          Comment


            #50
            Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

            Esmalt postitatud YRO poolt

            Ehk sinu elementide puhul peaks olema ~330Hz, kui ma õieti arvutasin.
            Vist mitte, vaevalt tal meetrised valjukad on.

            Comment


              #51
              Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

              Esmalt postitatud YRO poolt
              Mingite paneelide juurdeehitamine ei ole mingi lahendus, sest kui sa ei suuda korralikult välja arvutada hetkeolukorda, siis veel ühe teguri mängutoomine sind ei päästa. Pigem peaks vähendama kõrvalmõjusid nagu kalibreerimata ja ilma võimendita mikrofon, grill jne.
              Minu eesmärgiks ei ole mõõta elemendi sageduskarakteristikut. See oli ainult üks vahetapp (kontrollimaks kas element ei ole süüdlane kogu kompoti (element, uks-kast, ruum, kõrv) halvas karakteristikus) ja see sai minuarvates piisava täpsusega ka tehtud - antud sagedusvahemikus oli element süüst puhas.

              Lühidalt on minu eesmärk esiteks aru saada, millest on tingitud need sageduskarakteristiku võnked, ja kui see on selge, siis võimaluse korral ka üht-teist parandada.

              Comment


                #52
                Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

                Esmalt postitatud scanspeak poolt
                Lisaks ei ole vist üllatuseks, et suurem osa tavatarbijaid vaatab neid ASK graafikuid, arvates, et ilusama karaga graafik ongi ilusama karaga ja vaevalt et ta tuleb selle peale, et kara on ilusam hoopis selle pärast, et ta on Soodsamates ja kergemates oludes mõõdetud ja lõpuks veel mingi 1/x oktaaviga silutud et ta parem välja paistaks.
                Neetud - mul oli just mõttes osta üks ilusa joonisega element....
                See tähendab sisuliselt siis seda, et ainsa tõelise karakteristiku saad sa alles siis kui oled elemendi ära installinud..

                Comment


                  #53
                  Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

                  Esmalt postitatud tsimpa poolt
                  ja see sai minuarvates piisava täpsusega ka tehtud - antud sagedusvahemikus oli element süüst puhas.
                  Millest sa järeldad, et element süüdi pole? Mina ei loe kuskilt välja, et see ideaalne on. Kas on mingid andmed moonutuste või viivituste kohta? Lisaks muud mured, mida on nimetatud. Kogu su testsüsteem ei võimalda akuraatset hindamist. Üks, mida teha võiks on mõõtmisvahendite vigade vähendamine. Teine, mida sa teha saaksid, on ikkagi mingi filtreerimisahela lisamine, kui sa tahad mõõta kogu süsteemi. Filter lisab sulle oma viivitused ja faasinihked. Selles ongi kogu asja mõte, et modelleerida ja mõõta vaheldumisi ja kõige lõpuks kõrva järgi tooni ajada.

                  Kui teema alguse juurde tagasi tulla, siis ma saan aru, et kõige suuremaks probleemiks oligi ASK kõikumine mingis vahemikus ja praegu tegeled sa mingite X-kordsete peegeldustega. Ega lõpptulemus ikka kohe kätte ei tule - enne peab kogu protsessi läbi käima.

                  ASKi järgi kõlarite ostmine kõike ei näita, aga osa tervikust on käes. Kui sa tahad sügavamale minna, siis pead tõesti, kas a)ostetavat valjukat ja autot juba hästi tundma b) ise üle mõõtma ja vastava seadistuse tegema.

                  PS. Ma ei saa siiamaani täpsest eesmärgist aru, kas ehitatakse head kuulamisautot, võistlusautot või niisama sirge karaga poosetamiseks?
                  Minu DIY blogi
                  <- CSS'i lairibad EL70 erihinnaga!

                  Comment


                    #54
                    Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

                    Esmalt postitatud YRO poolt
                    Millest sa j&#228;reldad, et element s&#252;&#252;di pole? Mina ei loe kuskilt v&#228;lja, et see ideaalne on. Kas on mingid andmed moonutuste v&#245;i viivituste kohta?
                    Kui on ainult &#252;ks element (antud sagedusvahemikus), siis ei ole ju elementidevahelist viivitust.
                    Kas pole siis nii, et ruumis m&#245;&#245;dedud kara on elemendi nearfield-kara ja ruumi &#252;lekande funktsiooni summa?
                    ja kui juhtumisi nearfield-kara peaks olema sirge, siis ma saangi otseselt muuta ruumifunktsiooni (ruumifunktsioon s&#245;ltub ka elemendi ja mikrofoni/kuulaja asukohast)

                    nearfield vs room.gif


                    Esmalt postitatud YRO poolt
                    &#220;ks, mida teha v&#245;iks on m&#245;&#245;tmisvahendite vigade v&#228;hendamine.
                    Pimeda vigade v&#228;hendamise asemel oleks parem, kui tunneks k&#245;iki v&#245;imalikke veat&#252;&#252;pe ja hinnata mil m&#228;&#228;ral &#252;ks v&#245;i teine veat&#252;&#252;p v&#245;ib tulemust m&#245;jutada... selle abil saab teada, milliste veat&#252;&#252;pide v&#228;hendamisega on m&#245;tet j&#228;nnata ja millistega mitte (ravime ikka haigusi mille s&#252;mptomid esinevad)

                    Esmalt postitatud YRO poolt
                    Kui teema alguse juurde tagasi tulla, siis ma saan aru, et k&#245;ige suuremaks probleemiks oligi ASK k&#245;ikumine mingis vahemikus ja praegu tegeled sa mingite X-kordsete peegeldustega. Ega l&#245;pptulemus ikka kohe k&#228;tte ei tule - enne peab kogu protsessi l&#228;bi k&#228;ima.
                    Probleemi, s&#252;mptomi ja p&#245;hjuse vahekord on ehk nihkesse l&#228;inud

                    Probleem: resoneerivad sagedused - kindlal sagedusel pikad noodid v&#245;imenduvad. (basstrumm on ilus, kontrabassi t&#245;mme kisub auto l&#245;hki. sarnased asjad on ka m&#245;ningatel k&#245;rgematel sagedustel. Kui intrumendil on palju hrmoonikuid, siis instrumendi k&#245;la muutub s&#245;ltuvalt sagedusest (st p&#245;hitooni ja harmoonikute vahekord muutub kui p&#245;hitoon resoneerib v&#245;i on augus. m&#245;ningate sageduste korral muutub ka stereopilt - see t&#228;hendab et &#252;ks k&#245;rv asub augus.)
                    S&#252;mptom: sageduskarakteristikus on n&#228;ha maksimumid/miinimumid
                    P&#245;hjus: ei ole veel selge


                    Esmalt postitatud YRO poolt
                    PS. Ma ei saa siiamaani t&#228;psest eesm&#228;rgist aru, kas ehitatakse head kuulamisautot, v&#245;istlusautot v&#245;i niisama sirge karaga poosetamiseks?
                    kuulamisauto. karakteristiku m&#245;&#245;tmine on minujaoks abivahend millega probleemi allikaid avastada.
                    ma arvan, siin foorumis demonstreeritud tasemega ei ole mul &#252;helegi v&#245;istlusele asja...
                    Lisatud failid

                    Comment


                      #55
                      Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

                      Vigade tüüpe võid sa vabalt oma äranägemise järgi järjestada:
                      1. kalibreerimata mikrofon
                      2. karvane sisend läpakal
                      3. kasti (selles ülesandes ukse) leke
                      4. kastimaterjali resonantsid
                      5. elemendi ASK ja moonutused
                      6. võimendi moonutused
                      7. kehv kaabeldus
                      8. üleliigsed vahelülid (ekvalaiser)
                      9. mõõtevahendite ja -meetodite osakamatu kasutamine
                      10.tarkvara seadistus
                      11. peegeldused jm ruumi iseärasused
                      12. väline müra
                      13. kõrvad, kui subjektiivne hindamisalus. Testi enda omi.
                      jne
                      Mina küll ei oskaks välistamata öelda, mis täpselt midagi muudab.

                      Kontrabass on madalamal kui basstrumm. Seega peaks probleemi otsima just madalamatelt sagedustelt. Probleem võib olla punktides 3-6, 8-11 või 13 või veel midagi.

                      Keegi targem muidugi võiks igaks juhuks kolmanda arvamuse lisada.
                      Minu DIY blogi
                      <- CSS'i lairibad EL70 erihinnaga!

                      Comment


                        #56
                        Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

                        "Mõõtmistulemuseks" loen siin mitte ASK-d vaid kahe ASK erinevust.
                        Testidevahelised erinevused olid:
                        1) auto uks oli nearfield mõõtmisel lahti
                        2) mikrofon asus nearfield mõõtmisel 2cm kaugusel ja teisel juhul ca 1m kaugusel auto keskel

                        Sellest tingituna on enamik võimalikest teguritest samal määral esindatud mõlemas mõõtmises.

                        Sinu toodud veaallikatest jäävad seetõttu alles ainult 11 ja 12, kõik ülejäänud võimalikud vead pidid korduma mõlemas tulemuses.

                        Kusjuures 11 ei ole mitte viga vaid mõõtmise objekt

                        Comment


                          #57
                          Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

                          Esmalt postitatud tsimpa poolt
                          Sinu toodud veaallikatest jäävad seetõttu alles ainult 11 ja 12, kõik ülejäänud võimalikud vead pidid korduma mõlemas tulemuses.
                          Mis softiga sa üldse mõõdad, tundub tiba ebasobiv olevat selleks otstarbeks?

                          Comment


                            #58
                            Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

                            Esmalt postitatud tsimpa poolt
                            Kusjuures 11 ei ole mitte viga vaid mõõtmise objekt
                            Nüüd hakkab tõde selguma, mida teha tahad. Tegelikult on sulle juba moi vastanud eelnevas jutus: Eile 16:35.
                            Ruumi mõõtmiseks peab olema sul hea soft, väärt vahendid ja palju kannatust. Exceliga või peast sa tulemusi välja ei arvuta. Ruumiakustika jaoks on mõeldud päris mitmed softid CARA, Dirac, saab ka SoundEasy'ga (FEM - Finite Element Method). Seda ma ei tea, kas TrueRTA'ga saab, aga arvan, et mitte väga adekvaatselt.
                            Üks põhimõte asjal on (vähemalt SE'ga): For the purpose of further analysis, we assume that the loudspeaker has a perfectly flat frequency response.

                            Mõneks ajaks laen üles: SE manuaali osa - auto modellerimine.
                            Peatükk 15 avab FEM meetodi veel põhjalikumalt, aga segaduse vältimiseks ma seda üles ei lae.
                            Minu DIY blogi
                            <- CSS'i lairibad EL70 erihinnaga!

                            Comment


                              #59
                              Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

                              Esmalt postitatud YRO poolt


                              Mõneks ajaks laen üles: SE manuaali osa - auto modellerimine.
                              Väga huvitav lugemine, aitäh!

                              Tundub et teeb see täpselt vastupidist asja kui mul vaja on.
                              See meetod võimaldab peale auto geomeetrilist modelleerimist arvutada välja auto resonantsmoodid. Kui kogemata juhtub nii et mudel kattub mingil määral reaalsusega (st mudel sai hää), siis saab mudeli abil leida ka ideaalsed asukohad kõlarile - nii et nad asuks võimalikult väheste lainete sõlmpunktides näiteks. ma täitsa usun et pikilaineid on vüimalik sellise "telliskivimudeli" abil arvutada - näites oli leitud sedaani omavõnkesageduseks

                              minul on aga resonantsmoodid (sagedused) juba graafikul olemas. (graafikul on küll kahte sorti maksimume - otsepeegelduste omad ja auto reseonantsmoodide omad, need tuleks teineteisest eristada.)
                              ja on vaja leida nende resonantsmoodide geomeetrilised põhjustajad.
                              oletame näiteks et 210 hz mood on reaalne resonantsmood, sel juhul on vaja üles otsida resoneeriv 150-160 cm "teepikkus" ja see kahjutustada

                              ja juhul kui ei toimu mitmekordset peegeldust, siis on meil hoopiski moodid 900 ja 1200 hz, vastavalt 36cm ja ja 28cm teepikkusega

                              ilus hüpotees kas pole?

                              Comment


                                #60
                                Vs: tasakaalus tonaalsus ja selle hindamise meetodid

                                Oeh. Tuleb tunnistada, et ma annan alla! Lihtsalt ei jõua enam selgitada sama asja.
                                Viimase postituse järgi on sul justkui olemas 3D pilt ja sa hakkad sellest erinevaid komponente välja ekstraktima. Esiteks ma arvan, et sul pole mõõtmised nii täpsed, et saaksid midagi sellist teha. Teiseks, palun, esita hüpotees, järjesta valemid ja tõesta oma teooriad, et teised jõuaksid jälgida.
                                Mina ei viitsi enam.
                                Minu DIY blogi
                                <- CSS'i lairibad EL70 erihinnaga!

                                Comment

                                Working...
                                X