kõrged sarved

[tsimpa]

Hei!

kas tasuks ruumiliselt kitsama esituse tõttu valida autos kõrgsageduste jaoks väikesed "horn"id?

midagi sellist näiteks:

http://www.monacor.de/typo3/index.php?id=84&L=1&artid=2016&spr=EN&typ=full

sellisel juhul segaksid peegeldused esi- ja küljeklaasilt, ning armatuurilt vähem.

või ei ole kõrgsageduste peegeldused üldsegi mingi probleem?
kesksageduse peegelduste vastu ei aita ilmselt midagi.

[moi]

Vs: kõrged sarved

Miks sa arvad üldse, et need ruuporid on kitsama suunakarakteristikuga kui tavalised kuppel valjukad? Andmetest ei näe midagi.
Ruuporit saab teha väga erinevaid ja ka sellised variandid on olemas, mis on väga laia ja ühtlase suunakarakteristikuga.

[tsimpa]

Vs: kõrged sarved

võrdleme näiteks tavaliste siidkuplitega, nagu autodes tavaliselt on. geomeetriliselt ei ole vihjet, et neil peaks olema suunatud heli. pole kuskil näinud ka kuplite kohta suund-sageduskarakteristikuid. peab otsima.

seega pole mingit üldistust et kuplid oleksid laiema suunakarakteristikuga?

[tehnofriik]

Vs: kõrged sarved

Kuna tehakse ruuporeid dispersiooniga 20 kraadist 120 kraadini, ning ka kuppelkörged on erineva läbimööduga (loe: dispersiooniga), siis ei saa töesti üldistada. Kuid CD (constant directivity) ruupori eelis on see, et tema dispersioon on enam-vähem ühtlane kogu sagedusalas, tavalisel kuplil dispersioon kitseneb sageduse suurenedes. Kui muidugi suudad ruuporid autosse ära mahutada (nad on ikka palju suuremad kui tüüpilised autotviitrid), siis tasub eelistada nn. "bullet"-körgeid, mille dispersioon on ca 40 kraadi kooniline, nt seda. 60-kraadine dispersioon (nagu teemaalgataja viidatud valjukal) ei anna mingit erilist eelist vörreldes kupliga. Monacoride heli ei oska kommenteerida, aga endal on kölarites Celestion HF-50 (~40 kraadise dispersiooniga) ning hääl on väga hea, kuigi üle 16 kHz nad ei taha mängida. Arvestada tasub ka sellega, et kitsa suunakaraga valjukad on nö. ühe kuulaja valjukad - kui juhi jaoks saad ideaalse tulemuse, siis kaasreisijatel jääb asi nadiks (iseasi, kas kaasreisijaid see üldse huvitab). Kuppelvaljukate suunakarasid saab näha nt. siit.

[tsimpa]

Vs: kõrged sarved

kirvemeetodil hinnates on lähim kuulaja 2x lähemal kui kaugem kuulaja ja nendevaheline nurk on 30 kraadi (peaks üle mõõtma)

seega oleks vaja suunata kaugema kuulaja poole ja eeldada suunakarakteristiku langemist 6 dB 30 kraadi kohta kõigil sagedustel.

kahju et ülaltoodud linkidel (monacor ja visaton) ole toodud 30 kraadi teljest eemal karakteristikut. võibolla on see nii karvane, et ei kõlbagi muidu kui ainult otse kuulata?

kui suunakarakteristik on väga erinev teljel mõõdetust, siis peaks ehk mõlema kuulaja jaoks sama nurga alla (ehk siis 15 kraadi, keskele) suunama ja leppima 6dB langusega kaugemas kanalis.

[Sgrafito]

Vs: kõrged sarved

Loll küsimus aga mis on eesmärk?
Võistlusauto ja kui siis mis klassi kuuluv?
Endal hea kuulata auto?

Kui et võistlusauto siis kaugema kanali 6dB langus toob helipildi näiliselt kuulaja poole ehk siis lähevad paigast kohe nii tsenter, vasak tsenter ja parem tsenter, kõik koondub kuulaja ette ning parem tsentri ja parema vahele jääb üüratu auk (seda siis juhi poolt vaadatuna) lisaks eriti kitsa dispersiooniga horni puhul läheb imho keeruliseks selle asja midiga kokkumängimine (oleneb küll viimase asukohast) ehk siis kui mid armatuuris suunaga klaasile tekib ajaline ja faasiline viide ja nihe midi ja kõrge vahel mida oleks vaja korrigeerida + mid on tunduvalt hajutatum kui kõrge, teeb lava üldse etteaimamatuks st asukohtade muutus sagedusest sõltuvalt. juhul kui mid ka suunatud samamoodi nagu horn ja on samuti kitsa dispersiooniga võiks asjast isegi asja saada.
Kui viited keelatud siis läheb selle krempli suunamine ja selleläbi "lava" paikka saamine küll tsipa keeruliseks.

Lihtsalt pisike arvamus

[Sully]

Vs: kõrged sarved

Image dynamics'il on sellised tweetrid auto tarbeks olemas. Tehnilisi andmed küll ei leidnud sealt aga ühtteist on kirjutatud. Kunagi pidasin plaani selliste ostmiseks, aga asi jäi kaki.

[tsimpa]

Vs: kõrged sarved

Loll küsimus aga mis on eesmärk?
Võistlusauto ja kui siis mis klassi kuuluv?
Endal hea kuulata auto?

võiks ju pulli pärast võistelda, aga esialgu siis arvestan väheste kogemuste tõttu njuubi klassi viimaste kohtadega. samas kuna prose ootab külgemonteerimist (3sixty.2) siis vist alla experienced klassi ei lubata. sel juhul on viimane koht juba garanteeritud
või mis seal üldse vahet on kas kuulamiseks või võistlemiseks?
kas nii et kuulamiseks ei tasu lavaga üle pingutada, peaasi kui tonaalne tasakaal on hea, aga võistlusel ilma lavata ei saa?

hetkel on nii, et ajanihkeid pole, tviitrid on "haiuimel" ja midbass on ukse allnurgas. juhul kui tagumised kõlarid maha keeran, siis ei ole parempoolset kõlarit peaaegu üldse kuulda, v.a. ekstreemse strereoefekti korral. hea pingutuse korral võib kujutada ette lava keskpunkti vasakpoolsest tviitrist 10 cm paremal. isegi mitte rooli keskel. seetõttu enamasti kuulen koos tagumistega, teeb veidigi paremaks pildi.

muudatuse mõte on selles et tõstan tviitrid haiumelt piilarile ja piilarile panen ka midrange, midbass jääb sinna kus on.

Kui et võistlusauto siis kaugema kanali 6dB langus toob helipildi näiliselt kuulaja poole ehk siis lähevad paigast kohe nii tsenter, vasak tsenter ja parem tsenter, kõik koondub kuulaja ette ning parem tsentri ja parema vahele jääb üüratu auk (seda siis juhi poolt vaadatuna)

kas pildi koondumine vasaku kõlari juurde ei ole mitte rohkem Haas-i efekti süü, ehk siis probleem pole mitte niivõrd selles et parempoolne signaal on 6dB nõrgem, vaid selles, et ta on 2-3 ms hiljaks jäänud? seega hilinemise korrigeerimisega saab juhil pildi korrektseks ilma parempoolse signaali taseme tõstmiseta?

lisaks eriti kitsa dispersiooniga horni puhul läheb imho keeruliseks selle asja midiga kokkumängimine (oleneb küll viimase asukohast) ehk siis kui mid armatuuris suunaga klaasile tekib ajaline ja faasiline viide ja nihe midi ja kõrge vahel mida oleks vaja korrigeerida + mid on tunduvalt hajutatum kui kõrge, teeb lava üldse etteaimamatuks st asukohtade muutus sagedusest sõltuvalt. juhul kui mid ka suunatud samamoodi nagu horn ja on samuti kitsa dispersiooniga võiks asjast isegi asja saada.

tundub loogiline küll jah - ehk siis kuna mid on niikuinii 6dB nõrgem siis ei saa tvriitri taseme tõstmisega (läbi otsesuunamise) midagi paremaks muuta, lihtsalt ebaühtlasemaks.

(paslik on tuletada meelde, et teoorias ei tohiks teoorial ja praktikal mingit vahet olla, aga praktikas ei kipu praktikal ja teoorial suurt midagi ühist olema)

[Sgrafito]

Vs: kõrged sarved

Ma ei ole praeguse reglemendiga liiga tuttav aga vähemalt paar aastat tagasi kippus olema jah, et võisteldes võis küll tonaalsus olla väga hea aga kui lava puudus siis sinna läks ikka päris mitu punkti kaduma. Lihtsalt meeldivaks kuulamiseks saab imho hakama ka hea tonaalsusega kuigi ega se hea lava nüüd ka halba ei tee, ikkagi suht ebameeldiv ju kui kõik koondunud vasaku piilari juurde ja meesvokaal süles laulab .
Vaatasin korra ka selle horni lehte, kasutatav ala põhimõtteliselt ju tal alates 4kHz, millist midi sinna juurde plaanid mis ilusti nii kõrgele välja mängib? st probleem tekib sellest et midid mis sinnamaani hästi välja mängivad ei kipu just väga madalale mängima, lisaks kui mid tuua ka piilarisse ei saa talle väga suurt mahtu taha mis madala otsa esitust veelgi pärsib. Katsetada võiks piilaris asuvat elementi mille "kast" on avatud armatuuri, võiks teoorias madalat otsa pikendada. Probleem seisneb selles, et kui mid on lõigatud altpoolt liiga kõrgelt siis kipub lava hakkama pendeldama üles/alla.
Selle parema ja vasaku nivoode ja delay osas ... tõesti lava täpselt paika saamiseks on vaja hakata lähemat elementi viivitama, küllaga kui kaugem element on vaiksem jääb siiski lava näiliselt lähima elemendi poole kuna puht füsioloogiliselt petetakse kõrv ära selliselt, et kuuldakse siiski valjemini st põhiliselt lähemal olevat elementi.
Prose kasutamisel on alati oma head ja vead ... üldjuhul kipub nii olema, et prosega on vasaku ja parema kohtuniku hinded üldjuhul erinevamad kui ilma proseta süsteemidel sellel lihtsal põhjusel, et lava on üldiselt optimeeritud juhi kohale.
Kui ei ole plaani teha tõesti hardcore võistlusautot siis pigem soovitaks sunata midi ja kõrget nii, et kuulajale lähimad elemendid on off axis ja suunatud pigem kõrval koha poole. Sellega teoorias saavutab helitugevusest sõltuva näilise lava asetumise mõlema kuulaja suhtes võimalikult hästi. Prosega siis seda korrigeerides oma maitse järgi. Kompromissiks kipub jääma lava tsentri laiius ja ka mingilmääral lava hajumine ehk siis on vägagi keeruline saavutada niiöelda kitsast tsentrit mõlema kuulaja jaoks. Kui aga tahta tõesti juhikohalt häid hindeid siis ... tõesti võimalikult konkreetse ja kitsa dispersiooniga valjukad, viited paikka (vägagi tähtsaks muutuvad ka ühe poole elementide omavahelised viited) ja siis lisaks ka elementide nivood (lõikesagedused loomulikult ka)
Selle prose speksi ja võimalusi vaadates siis kui mid ja kõrge paigutatud võimalikult lähedale kasutaks nende vahel passiiv filtrit ja prose FL/FR kanaleid ja midbassidele mis asuvad mujal jätaks RL/RR kanalid.

Sellesosas jagan absoluutselt arvamust, et mis teoorias tundub loogiline ja õige ei pruugi päriselus seda teps mitte olla, niiet ... egas muud kui katsetada suundade ja häälestamisega nõrkemiseni

[tsimpa]

Vs: kõrged sarved

Suured tänud algaja aitamisel, usun et samade teemade ikka ja jälle kordamine on teistelegi kasulik lugeda.

Vaatasin korra ka selle horni lehte, kasutatav ala põhimõtteliselt ju tal alates 4kHz, millist midi sinna juurde plaanid mis ilusti nii kõrgele välja mängib? st probleem tekib sellest et midid mis sinnamaani hästi välja mängivad ei kipu just väga madalale mängima, lisaks kui mid tuua ka piilarisse ei saa talle väga suurt mahtu taha mis madala otsa esitust veelgi pärsib. Katsetada võiks piilaris asuvat elementi mille "kast" on avatud armatuuri, võiks teoorias madalat otsa pikendada. Probleem seisneb selles, et kui mid on lõigatud altpoolt liiga kõrgelt siis kipub lava hakkama pendeldama üles/alla.

kuna see prose on väikeste puudustega selles osas, et on küll kuus kanalit, aga neist 5 on fullrange ja üks bass, siis olen natuke piiratud sellega et mid/midbassi lõikesagedus on maksimaalselt 250 Hz.
aga nagu mainitud, oleks üldse hea kui mid-id saaks nii madalale. ehk siis 250-4000 võiks ideaalis olla.

praegusel momendil, enne midi lisamist, on midbassi/tviitri lõikesagedus 3600 Hz

Kui ei ole plaani teha tõesti hardcore võistlusautot siis pigem soovitaks sunata midi ja kõrget nii, et kuulajale lähimad elemendid on off axis ja suunatud pigem kõrval koha poole. Sellega teoorias saavutab helitugevusest sõltuva näilise lava asetumise mõlema kuulaja suhtes võimalikult hästi.

sellest mõttest see thread ju üldse algaski! et kui tviiter/mid on teatava laiusega dispersiooniga, siis saab neid suunates tekitada olukorra kus vasak ja parem kostuvad ühevaljusena. küsimus on selles et kui kitsas dispersioon esineb ainult 2000 Hz ülevalpool, siis et kas sellest suunamisest on rohkem kasu või kahju.

Selle prose speksi ja võimalusi vaadates siis kui mid ja kõrge paigutatud võimalikult lähedale kasutaks nende vahel passiiv filtrit ja prose FL/FR kanaleid ja midbassidele mis asuvad mujal jätaks RL/RR kanalid.

nagu ülalpool öeldud, on plaan veidi cheatida ja panna center ja bass midbassile, seda siis juhul kui pole vaja kõrgemalt kui 250 Hz midbassi lõigata. vastasel korral ei jää tõesti muud üle kui passiivfilter ja võimendi ülejäävad kanalid kokku sillata.
tegelikult vedeleb ka üks kaheribaline aktiivfilter, nii et see on teoorias võimalik prose ja võimu vahele veel susata, ja see siis jaotaks kõrged/mid-id ilma ajahiheteta laiali.

[Sgrafito]

Vs: kõrged sarved

Kuidas ta nüüd siis ülevalpool kui 2kHz esineb kui nende hornide lõikesagedus alla 4k eriti olla ei saa. Küll jah loomulikult ka midi puhul mida kõrgem sagedus seda tajutavam tema suund ju on.
Kasu täpsest suunamisest on kindlasti kuna et peaaegu igas helilises komponendis on siiski olemas ju ka kõrgemad sagedused ja nende harmoonilised aitab se kaasa heliliste elementide täpsemale lavale paigutumisele.
Aga jätkuvalt on mul hinges pisike skepsis et õnnestuks saada mid piilaris mängima madalamale kui 450-500 Hz