Bassi sügavus, pehmus, lamedus, teravus.

[Deus]

Selline huvitav küsimus tekkis taas. Kõlareid olen ehitanud enamasti ikka bassboxi jne progrede abil, lihtne ju, toksime andmed ja asi arvutab kasti välja ning häälestuse. Siiski on siin miskipärast igal pool mingi erinevus sees just helipildis. Nimelt Fb ja F3 30Hz peale häälestatud StarSound ja 30hz peale häälestatud rockford on ikkagi totaalselt erinevad. Iseloomustuseks minu poolt, et Rockford on hoolimatta vähemast võimsusest sügavama bassiga. Samasuguse võrdluse tõi Ranz ühes vestluses välja Starsound vs Kicker (tema Audis Starsoundid ja ühes Volksus Kickerid) Võimud on kusjuures samad nii et võimu ei saa süüdistada.
Küsimus selline, et millest siis see bassi sügavus ikkagi seisneb? Ebatäpsuses, mingis kindlas parameetris, mingite parameetrite kooskõlas või milleski muus?
W ja dB/W/m on ju head näitajad aga nüüdse kogemusepagasi põhjal saan väita, et tundlikuim ja suurima võimsusega element pole sugugi mitte parim.
Selline mõttearutelu tekkis sellest, et müüsin maha oma R&F'id, et katsetada uusi elemente. Hetkel valinud uuteks jänesteks JBL GT 4-12 aga hinges kartus et ei ime sealt seda mõnusat värinat välja, mida Rockfordid mulle pakkusid. Vahepeal kaalusin ka Signat Rage 12 aga kahte sellist ei kannata rahakott välja.
Siiani arvasin et kõlli hääle määrab ainult kast aga katsetuste tulemused näitavad midagi muud: Kalkulaator väidab ühte, mõõdik näitab sama aga helipilt on hoopiski erinev.

Siia ootaks siis kogemusi, nõuandeid, huvitavaid tähelepanekuid jne jne.

[ahtol]

Te võite küll naerda, kuid ka juhtmetel on mõju helipildile Pead tähelepanelikult kuulama sama võimsusega ja proovima palju erinevaid variante.

[gura]

Juhtmetel on tõesti ikka kõva mõju helipildile, kui võrrelda mingit suvalist külmkapi tagant ära lõigatud juhet ja korralikku selleks otstarbeks ette nähtud kaablit on vahe suur, nii detailsuses kui ka bassi sügavuses jne.

[v6sa]

kui hakata sügavalt mõtlema et mis/kus/kuidas helitehnikat muuta/ehitada/osta siis võib ikka päris segaseks minna, nii palju tegureid :lol:

[elukaz]

Palju mõjub see, kuidas ülejäänud sagedusosa esitatakse. Bass üksi pole midagi väärt.
See juhtmete asi on suht viimane mis heli mõjutab. Tähtis pole kas laualambi juhe või läbipaistev 1000 kiuline. Takistus on see mis mõjub.

[Cheopps]

See kaablite variant ikka kehtib audioseadmete oma vahelistes ühenduskaablites.Võimendi ning valjuhääldite vahel tegu ikka suurte vooludega ning väikeste takistustega; mingit märkimisväärset sumbuvust ei teki erinevatel audiosignaali sagedustel.

[dixo]

Lihtsalt teadmiseks - sõna helipilt-i siinkohal kasutada ei saa. Helipildi moodustavad 2 eraldi kanalit.

[Ali_Qiller]

sõna helipilt saab siiski kasutada sest ka monona saab kuulata ja mono sisaldab kah küllaltki palju ruumilist informatsiooni.

[ksl]

Lugedes teema pealkirja....

Arutelu parameetrite ja helipildi suhtes

, siis huviobjektiks on siiski erinevad elemendid sama võimu ja kaabli taga. Ma saan aru, et mitte kaablitest ei käi jutt....

[artur]

RF on rohkem kinnise kasti suppar, tal on liikuv osa ka raskem. Seepärast ka madalam bass. Sa võid kõllile lisaraskust ka panna, et hakkaks madalamalt mängima aga see pole ikka päris see, sest ka võnkepool peab vastav olema. Kinnise kasti supparil on tavaliselt pikem võnkepool(ja raskem). Detailidesse ei lange, sest olen roostes h34r: võrdle EBP, Vas, Qtc näiteks kinnise kasti supparil ja üldse kasti mittenõudvat supparit. BassBox andmebaasis saab EBP järgi otsida. mida madalam EBP seda kinnisema kasti suppar. <- tähendab seda paremini sobib kinnisesse kasti

[-8o-]

Olin paar kuud tagasi sama kysimuse ees, et mis määrab ära osade elementide hea heli.

Sattusin siis yhele artiklile, kus räägiti moonutustest, mis tekivad lõdviku ja tsentreerimis rõnga ebayhtlasest elastsusest(mida rohkem membraan keskasendist välja liigub, seda väiksemaks läheb tema elastsus.). See tekitab näiteks siinuselise sisendsignaali puhul veidi moonutatud väljundilist helivõnkumist. Selle moonutust saab võtta, kui põhisageduse kõrvale tekkivaid harmoonilisi. Nende harmooniliste sagedused määravad aga päris palju seda, kuidas meile see heli tundub. Paaris harmoonilised tekitavad just sellist heli "sygavust", paaritud aga "tuhmust".

Kõrva jaoks parima heliga elementid pole mitte harmoonilise vabad, vaid just suurte paaris harmoonilistega, sest see tundub kõrvale loomulikum.

Umbes sama teema käis ka selle kohta, miks lampvõimud kõlavad paremini, kui transvõimud.