Filtrite arvutamine 2-ribalistele kõlaritele

[Deus]

Kõik ei saagi kõike teada ja see filtrite jama on üks igavene karm teadus mida sooviks isegi läbi hammustada, midagi algelist sai tehtud ja niipalju jõudsin selgusele et midpass filter koosneb HP ja LP filtritest, mis on ehitatud ära lõikama alguses alumisi ja siis pealtpoolt ... või saab ka vastupidi ... mida igatahes tegin nii

[MantaOwner]

1) Tõnu, sa oled suur ja tark mees, pealegi veel EASCA kohtunik. Palju päevi ja elu näinud. Sul peaks olema suurepärased kogemused (vähemalt mulle tundub nii) audiovallas ja sa esitad küsimuse, kuidas graafikut lugeda?
2) Oma kogemustele SQ vallas toetudes peaksid sa seda lausa unepealt teadama...lugupeetud installikohtunik!!!
3) Siinsest postitusest võib välja lugeda, et ega sa ise just konkreetsemalt ei tiadnud.
4) 7 korda mõõda 1 kord lõika on vanasõna. Sina peaks seda ometigi teadma.

Esiteks - see "suur ja tark mees" on mingi Streetrace foorumi rullnokkade väljamõeldud luulu, mida ma ei soovita sul eriti tõsiselt võtta.
Teiseks - kui sa vähekenegi teaksid caraudio ja koduaudio erinevustest, siis teaksid sa ka nt seda, et caraudios praktiliselt ei kasutata isetehtud passiivfiltreid, kodukõlarite juures on see aga üks olulisemaid teemasid üldse.
Kolmandaks - käesolevas teemas ma küsisin graafikute kohta eelkõige mõttega, et keegi reaalsete kogemustega vend valgustaks mind väheke kodukõlarite filtrite arvutamise nüansside osas, millega ma pole senini üldse kokku puutunud. Konkreetse kodukõlariprojekti eesmärgiks on tegelikult võimalikult odavatest elementidest võimalikult hea sound kätte saada ja projekti sai selles mõttes täiesti valest otsast alustatud, et enne sai elemendid muretsetud ja siis alles hakkasin arvutusi tegema. Teistel ma ei soovita nii teha, aga minu jaoks pole siin mingit probleemi, pigem on asi just huvitav, et mis tulemus niimoodi on võimalik saada.
Kuna sul paistab kõvasti ütlemist olema siin teemas (senini sisuline kasu filtrite arvutamise kohapealt on küll kahjuks puhas 0), siis ehk ütled, mis vahet on tweetri jaoks ainult järjestiktakisti kasutamisel versus L-Pad, tood ehk välja kummagi variandi eelised ja miinused? Ma eeldan, et sa ikka tead, misasi L-Pad üldse on.
Kuna sa ise tõid siia juba Streetrace foorumiga seotud teema sisse, siis küsiks sinu käest, et kuidas on lood DLS-i kastivõistluse korraldamisega? Kritiseerima olid kõige kõvem mees seal teemas, aga peale seda, kui sulle ettepaneku tegin võistlus ise läbi viia, on kuidagi täielik vaikus majas ja sinu lubatud vastust ootan juba kuu aega vähemalt.

Tõnu

[Deus]

Mul oli sama plaan aga komistasin selle otsa et selle krdi jaapanlasel on nii vähe ruumi ukse peal et ei taha kuidagi 8" ära mahutada. siiski ma veel mõtlen edasi ... arvan et magnetiosa jätan ukse sisse ja korviosa pealpoole polstrit, muudmoodi praegu välja vist ei vea. Elementideks siis Visaton T200 ja T130 ning cartechnic tweetrid. Projekt lükkus kuu aega edasi, kuigi lootsin selleks esmaspäevaks valmis olla. Kahjuks said ainult Subaka kastid valmis.
Aga palun valgustage natukenegi nende filtrite hingeelust, Ints ju vägagi tark siins ellel alal pidavat olema, samuti on veel ja veel neid tüüpe.

Kuidas arvutada filtreid, kui tuleb ebaregulaarne nr mida Tevalost ei saa (poolid/kondekad) kuidas neid saaks kokku komplekteerida.
Mis vahet on kõikidel nendel Besselil ja Butterworth ja neid seal veel oli, mida nad mõjutavad ja kuidas jne? Ma siin foorumit sirvinud küll ja küll aga olen siiani välja ainult lugenud, KUIDAS teha, mitte seda, MIKS nii tehakse. B)

Marko

[moi]

Kui tulevad mittestandardse rea numbrid tuleb suurem pool osta ja natuke maha kerida, kondede puhul väiksemaid parelleeli juurde panna.

[basssoundman]

Originally posted by MantaOwner@Nov 11 2004, 08:13
Esiteks - see "suur ja tark mees" on mingi Streetrace foorumi rullnokkade väljamõeldud luulu, mida ma ei soovita sul eriti tõsiselt võtta.
Teiseks - kui sa vähekenegi teaksid caraudio ja koduaudio erinevustest, siis teaksid sa ka nt seda, et caraudios praktiliselt ei kasutata isetehtud passiivfiltreid, kodukõlarite juures on see aga üks olulisemaid teemasid üldse.
Kolmandaks - käesolevas teemas ma küsisin graafikute kohta eelkõige mõttega, et keegi reaalsete kogemustega vend valgustaks mind väheke kodukõlarite filtrite arvutamise nüansside osas, millega ma pole senini üldse kokku puutunud. Konkreetse kodukõlariprojekti eesmärgiks on tegelikult võimalikult odavatest elementidest võimalikult hea sound kätte saada ja projekti sai selles mõttes täiesti valest otsast alustatud, et enne sai elemendid muretsetud ja siis alles hakkasin arvutusi tegema. Teistel ma ei soovita nii teha, aga minu jaoks pole siin mingit probleemi, pigem on asi just huvitav, et mis tulemus niimoodi on võimalik saada.
Kuna sul paistab kõvasti ütlemist olema siin teemas (senini sisuline kasu filtrite arvutamise kohapealt on küll kahjuks puhas 0), siis ehk ütled, mis vahet on tweetri jaoks ainult järjestiktakisti kasutamisel versus L-Pad, tood ehk välja kummagi variandi eelised ja miinused? Ma eeldan, et sa ikka tead, misasi L-Pad üldse on.
Kuna sa ise tõid siia juba Streetrace foorumiga seotud teema sisse, siis küsiks sinu käest, et kuidas on lood DLS-i kastivõistluse korraldamisega? Kritiseerima olid kõige kõvem mees seal teemas, aga peale seda, kui sulle ettepaneku tegin võistlus ise läbi viia, on kuidagi täielik vaikus majas ja sinu lubatud vastust ootan juba kuu aega vähemalt.

Tõnu

Esiteks on see auto ja koduaudio erinevus hea ja levinud vabandus, mille taha saab pugeda - tegelikult on passiivfilter nii kodus kui ka autos sama ehituse ja funktsiooniga.
Teiseks: loomulikult ei pea iga mees selliseid asju teadma, kuid need on siiski üsna elementaarsed tõed ja tekib küsimus, kuidas mees, kes selliseidki asju ei jaga, sai easca kohtunikuks?
Kolmandaks: see "suur ja tark mees" on mingi Streetrace foorumi rullnokkade väljamõeldud luulu, ütles sina. Aga miks sa siis ennast nii suure ja tähtsana seal väärtustasid ja võtsid sõna seal kus sul aimu ka asjast polnud. Rääkida ja nõu tuleb anda siis, kui asjast jagad ja suudad öelda midagi millel on alust ja suudad oma öeldut põhjendada - Okei, ma tean, ma olen isegi kohati nii teinud, aga ma arvan, et need on andestatavad, kuna need olid ammu ja ma veel noor ja rumal, vastupidiselt sinule.
Neljandaks: Räägid, et sinu jaoks ei ole sitast saia teha probleem, aga miks sa siis siin nii nõutud küsimustega ringi käid?
Viiendaks: Kuna mina antud filtrite alal ei ole just kõige pädevam inimene vastama, jätan parem oma piiratud teadmistega sõna sekka ütlemata - see ei tähenda veel, et ma midagi aru ei saaks.
Kuuendaks: DLS'i kastivõistlus pidi toimuma juba oma aasta tagasi, siis sa lükkasid selle edasi. Meie kõik suured audiofanaatikud ehitasime öösel oma kaste kooli ja mille iganes arvelt. Siis sa suure hurrraga teatad, et sorry, ma ei saa antud kuupäeval teha. Siis lükkasid ka kolmandat korda edasi. Sinna lompi see paat jäigi.
Kuna sa ise tundsid, et antud ürituse korraldamine käib sul üle jõu otsisid mõne venna, kes seda väga ootas ja üritasid talle pähe määrida antud ürituse korraldamist. Vabandust Tõnu, aga ma ei ole sulle poole sõnaga ka lubanud seda teha, ma ainult ütlesin, et ma kaalun su pakkumist ja arutan seda mõne inimesega, kes oleksid äkki nõus aitama. Ma olen koolipoiss, mul on pikad koolipäevad, mul on meeletult õppida, ma tegelen veel audioga, nagu sa tead ja peale nende on mul veel palju muid asju ja hobisid. Mis sa ise arvad, kus mul see vaba aeg peaks olema? Sinul kui aga peaks minuga arvestades palju rohkem vaba aega olema, sa oled mobiilne inimene (vähemast siis olid) mina aga alaealisena kasutan tallina ühistranspordi mugavusi. Kas sa näiteks tead, palju kulub aega Piritalt näiteks Ghosti sõitmiseks? Okei, see selleks.
Näiteks see dls võistlus konkreetselt. Eesmärgiks on teha "mis mängiks võimalikult hea soundiga" Siin tevalo teemas sama väljend: "võimalikult hea sound kätte saada" sa vist muud ei jagagi. Soundi saab küll üldistada, aga iga asi sobib teatud asja (muusika) jaoks, kui ta selle jaoks on loodud. Nagu kõlanud on kuldne vanasõna: "Kui tahad head ja odavat, pead ostma ühe hea ja teise odava"

[Deus]

Üldiselt võiks nüüd natukene maha jahtuda ja teemasse ka jääda, mind siiski huvitavad need filtrite saladused, mitte mida üks või teine ei tea

Konkreetsemalt siis:

Butterworth andis mulle sellised et 300mH ja kondekas 9,375 uF (mis siis saab kui 10uF panna? )
Teised andsid veel ulemelisemaid arve, mida ma oma mõistusega kombineerida ei suudaks. tegu siis 2 astme LP filtriga ja lõikeks 3000Hz aga kas ei oleks mitte vaja ka alt lõigata või tehakse seda võimuga?
Tweetrile 9,375uF ja pool 300mH ka teise astme Butterwoth

Midbassil lõikaks alumise osa ära 100Hz juurest vist või natukene kõrgemaltki?
Kas tevalo komponendid peavad üldse selliseid vatte vastu nagu kõlli lubatakse sisse taguda?
Mis need teised systemid siis annavad ikkagi? Linkwitz-Riley, Bessel, Chebychev ja olid veel mõned .... Esimest astet Xoversim ei lasegi muuga arvutada kui Butterwothiga. Speakerworkshop'ga ma ei saa midagi teha, installikas ei lähe isegi käima h34r:

[MantaOwner]

Esiteks on see auto ja koduaudio erinevus hea ja levinud vabandus, mille taha saab pugeda - tegelikult on passiivfilter nii kodus kui ka autos sama ehituse ja funktsiooniga.
.....

Üsna huvitav lugemine, milles puudub paraku point ehk siiamaani jääb selgusetuks, mida sa oma jutuga saavutada tahad, kodukõlarite filtrite arvutamise kohapealt on su jutu kasutegur absoluutne 0 kahjuks endiselt.
Kui sul on mingi probleem EASCA kohtunikega seoses, räägi Pauliga, temalt saab lahkelt abi sel teemal.
Algsest teemast rääkides, siis kas on keegi kuulanud ja võrrelnud tweetreid järjestiktakisti vs L-Pad korral? Leidsin ühe huvitava väite:
"A resistor alone in series with the tweeter works better than a real Lpad. The parallel resistor in the Lpad seems to dull the dynamics of the tweeter. If the tweeter needs more than half it's resistance in series to pad, you need a less efficient tweeter."

Tõnu

[intz]

Ohh..

Butterworth, Chebychew, Linkwitz-Riley, Bessel on kõik lõikesagedue languse järskust iseloomustavad tüübid. Butterworth nendest tavalisim, teda kasutatakse kõige laiemalt. Samas kas ta ka kõige parem on, ei saa üks-üheselt öelda. L-R tüüpi või Bessel`i järgi arvutatud lõikesagedused on järsema, konkreetsema langusega. Chebychew`it polegi kohanud kusagil kasutatavat, tema iseloomustamiseks on laugeim langus.

Deus - ilmselt sinu pool siiski 0.3 mH, 9.375 mF konde asemele võid panna 10 mF konde, nagunii kõikidel komponentidel on oma tolerants ja 10 mF lähima standarse suurusena sobib oivaliselt.
Toakõlaritel passiivselt alt ei lõigata, vähemalt see pole levinud variant. Küll aga tehakse seda teinekord võimusiseselt, näit kodukinos 5 väikest kõlarit + subwoofer puhul.

Kas tevalo komponendid peavad üldse selliseid vatte vastu nagu kõlli lubatakse sisse taguda?

Mis komponente sa mõtled?

[fre]

Põhitõdedesse erinevate filtrite kohta saab ka eesti keeles süveneda, selleks L. Abo raamat "Raadiolülitused", 1. peatükk.

[Deus]

seda ma arvasingi nende kondekate puhul ja jah, on küll 0,3 ... vb see asi näitab mikroH seepärast on 300 mH ehk siis 0,3milliH

Ühesõnaga saab kenasti ka Butterwothiga kenasti asja aetud. Üldiselt ma kasutan seda mis annab mulle Tevalost leidvate asjade lähesed andmed et nagu ei peaks enda ajusid keerama sellega, et misket maha kerida või kõvasti juurde panema.

Muide selline asi ka et kui panna kaks ühepolaarset 50uF kondet miinustpidi kokku, siis peaks saama 25uF bipolaari, vastab see tõele?

Komponentide all mõtlesin siis tevalos saadavaid kondekaid ja poole.
Et mis võimsustele vastavaid asju vaja on? nagu ma aru olen saanud, siis kondekate voldid peaksid olema vastavalt võimsusele, nimelt kui suurt võimsust siis 35V konded vastu peavad või siis 50V? Poolil oleneb see jällegi suuresti traadi jämedusest poolil mis omakorda ka teeb väiksema takistuse ... parandage mind kui eksin ja kui loete küsimuse välja, siis palun vastake

aiijahh, see jäi ka puudu, et kui mul on kolmeribaline süsteem ja need eraldi LP , HPLP ja HP filtrid rööbiti ühendatud ning sinna siis kõllid ka 4 oomised, kuidas siis takistusega jääb?, peab mingi takisti ka kuhugi vahele keevitama?

Ilma filtrita rööbiti oleks ju 4/3 oomi see takistus aga filtriga?

[intz]

Bipolaarsete lüütide kasutamist tuleks vähemalt kõrgribast vältida, väga palju muudab soundi parem konde vastu vahetamine. Keskribas on asi läbi sõrmede vaadeldav, seal niipalju ta ei mõjuta.
Pooli võimsus on seotud tema induktiivsuse ja traadi jämedusega - see saab selgeks siis, kui uurida erinevaid poole omavahel ja võrrelda nende suuruseid.

Tervikkõlari takistus sõltub otseselt vaid bassivaljuhääldi takistusest, ning pisut ka selle sama bassivaljuhääldiga järjestikku ühendatud pooli sisetakistusest - ülejäänud valjukad on ühendatud paralleelselt läbi jadaahelas asetseva konde, seega nende takistus antud juhul ei mängi mingit rolli

[moi]

Originally posted by intz@Nov 11 2004, 20:44
L-R tüüpi või Bessel`i järgi arvutatud lõikesagedused on järsema, konkreetsema langusega.

Tervikkõlari takistus sõltub otseselt vaid bassivaljuhääldi takistusest, ning pisut ka selle sama bassivaljuhääldiga järjestikku ühendatud pooli sisetakistusest - ülejäänud valjukad on ühendatud paralleelselt läbi jadaahelas asetseva konde, seega nende takistus antud juhul ei mängi mingit rolli

Täielik tõbine kannab tervet teema h34r:

Asi rohkem vastupidi, Bessel on kõige laugema langusega väljaspool pääsuriba.

Läbi konde ühendatud valjukal koos selle kondega on olemas näivtakistus ja see mängib vägagi suurt rolli. Mida ühesugusem takistus kogu sagedusribas seda parem.

[intz]

Mida ühesugusem takistus kogu sagedusribas seda parem.

Seda kahtlemata, kuid see ometi ei tähenda, et nö igaks juhuks peaks kuhugile suvalisse kohta panema takisti vahele, et üldtakistust võimendi jaoks sobilikuks saada. Kesk/kõrgriba puhul ju järjestikku asetatud takistus vähendab konkreetsesse valjukasse jõudvat signaalitugevust. h34r:

Bessel on tõesti kõige laugema langusega, eksisin ennist.

[KaruTEC]

Butterworth on viletsa faasikarakteristikuga. Ja pealegi - tema sageduskaraheadus kaob komponentide ebatäpsuse tõttu ära - seega parem kasuta juba Chebysevit, millel on veel järsem langus ja hullemad faasikarad.
Besselil on pea ideaalne faasikara, mis on saavutatud kahjuks kõige laugema sageduskara arvelt.

Aga noh, keskmine tümpsukõll elab Buttwerworthiga ka ära, komponente kulub vähem.

[moi]

Originally posted by intz@Nov 12 2004, 10:15
kuid see ometi ei tähenda, et nö igaks juhuks peaks kuhugile suvalisse kohta panema takisti vahele, et üldtakistust võimendi jaoks sobilikuks saada.

Asi hakkab valjukate valikust pihta, ei maksa valida selliseid valjukaid milledega ei saa teha sellist fitrit, mille sisendtakistus kogu sagedusribas (väljaarvatud bassika resonants) on enam vähem konstantne. Üldiselt on kõrg- ja kesksageduse valjukad palju tundlikumad nii et nagunii tuleb mingid taksitused seda tundlikust ühtlustama panna.