Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Omapärane valik on kokku saanud pildil.
Kui nüüd meenutate kuulamisi siis kuidas tundus stereopanoraam Onkenit ja APd võrreldes? Ning siis kuidas esitus see panoraam Intzu kõlaritest?
Kas kuulamine toimus pildil olevas paigutuses? Kui nii siis tegite Intzu kõlaritele "liiga" kuna nende bass ja alumised kesksagedused peegeldusid AP kõlarite külgedelt.
Kas Tannoy filtritest on midagi teada, näiteks järk ja lõikesagedus?
Kui leidsite et 1kHz kandis on BG20l muhk siis see ilmselt kolib tasapisi natuke kõrgemale. Tegelikult, kui SKd vaadelda siis on alates kilohertsist helirõhk enamvähem paigas, kuid alla selle langeb kohatult palju (6-7db), see väljendubki siis (toetudes kuulmispsühholoogiale) hoopis soovis vähendada valjemat heli. Selline SK võib põhjustada tõesti sellise tunde nagu "visataks keskriba otse näkku" (@marcor1). Ka meesvokaal ei pruugi olla selline nagu loodetud.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Jah, olin ka kuulamisel. AP kõlarid said kuulamisel ikka eest tõstetud.
Kõige harjumatum tundus mulle just onkeni heli. Eriti (pop)rocki puhul tundus tasakaal paigast ära. Eriti suur kontrast oli Onkeni pealt Tannoy peale minnes - nagu muhku ja lohku võrrelda. Aga onkeni sügavus ja detailsus oli väga huvitav.
Kuna mu kuulamiskogemused on nadid siis pole pädev kritiseerima. Lihtsalt subjektiivne muljetamine. Arvestades Sully ülejäänud tehnikat ja kogemusi siis eks ta teab, kuhu minna.
Natuke kirjandust lugedes siis Sully onkenite kohta, käib ilmselt termin "very forward". vokaal on ees ja instrumendid tükk maad tagapool. Enda tagasihoidlik süsteem (Marantz 2270+CD7300) on "laidback", sellest ka vast kõige suurem kontrast.
See kogu teema.... vau, selline on mu reaktsioon. Küsimusi on omajagu, mismoodi, kuidas, millega, kui kaua. Ma istun siin arvuti taga ja lugedes mismoodi erinevad inimesed kirjeldavad heli, tuleb mul mõttesse ainult selline pilt kuidas inimene istub tugitoolis, näoga kõlarite poole ja näoilmed vahetuvad.
Pole ma kunagi kuulnud ülikalleid kõlareid/võimendeid, aga tahaks küll. Huvitav kas ma vaataks kõrvalolijatele lolli näoga otsa? Segaduses oleks kindlasti.
Mida kujutab endast kõrva treenimine? Ei tea, oma pisike ettekujutus on, aga las see jääda veel mõttesse. Kui võtta üldiselt, siis praegu kuulate teie (kõik, kes peate end kasvõi natukenegi audiofiiliks) oma muusikat CD'lt? või vinüülilt?
Herr MK, kas ütleksite umbkaudsed hinnad antud kõlaritel, mis pildil?
Sportlik huvi tekkis, pole ka viga kui ei avalda. Väga esteetilised näevad välja küll, kohe aru saada, et õiged omanikud on kõlaritel.
Martti, kõrva treenimine algab elusmuusika kuulamisega ja selle
võrdlemine kodus taasesitavaga... üks kontserdikülastus, eeldatavalt
a capella, võrdub paljude-paljude cd-de, sacdide, lp-de hinnaga emotsionaalselt.
käesolev teema on odava valjukaga maksimaalse efekti saavutamisest,
ei muust. seda võiks ka paljud muud postitajad meeles pidada.
OSX', ma kuulasin alustuseks omastarust väga tähelepanelikult 320 kbps mp3 vs. Apple Lossless format sama lugu. No mitte ei kuule erinevust.
Nüüd on vist see koht kus sa ütled, et edastajad jätavad soovida?
Muidu tänud mu kujutluspildi selginemisele kaasaaitamise eest.
marley'le: ära pahanda, et trügisin teemasse, ise hoopis teist teemat arendades. Kaevata ka ei tahaks kuskilt vana teemat ja seal hakata rääkima võõrast.
Mis acapellasse puutub, siis kõige hullem pidi olema lastekoor, kehvakesel süsteemil pidavat hinge kinni tõmbama. Endal pole veel õnnestunud sellist süsteemi kuulata See oli üks Ida - Viru "audiohaige" nagu ta ennast nimetab, soovitus süsteemi testimiseks.
On muude hääle ja muusika instrumentidega kuidas on, aga lihtne klaveri lindistus on ka algajale muusikahaigele hea oma kõrva treenimiseks.
Klaverite kõla pole nii varieeruv kui suvaliste muude instrumentide oma. Samas on seda ka rohkem kui ühtegi teist instrumenti kuuldud, lasteaed, kool, mudilaskoor jne. Midagi on ikka kõrvade vahele jäänud. Kui nüüd mälus pisut sobrada saab päris lihtsalt aimu "päris" ja "võlts" klaveri vahest.
Minu kuulamiskogemus ütleb et igasugune vokaalmaterjal sobib paremini kuulatava hindamiseks kui klaver. Klavereid on tõesti palju kuuldud kuid mis seisundis nad olid ja mis ruumides? Kui tegu salvestisega siis jääb tavaliselt teadmata kuidas on salvestusel mikrofonid asetatud, kas esitati tegelikult kinnise, poolavatud või täiesti avatud kaanega jne. Vokaaliga on see moment natuke lihtsam - mikkid on üldiselt esitajal kas just käes aga ees kindlasti. Klaver sobib aga hästi detonatsioonimoonutuse tuvastamiseks.
See kas lastekoor tõmbab kõlaril hinge välja sõltub ikka kõlarist, minul näiteks ei tõmba. Ka naisvokaal säilib ühes tükis. Et teema on BG20 kohta siis selle valjuka puhul naisvokaal muutub pähkliks kergesti (see ilmselt põhjustab ka soovi neid "möksitada"). Teisalt, teatud materjali tarbeks ta sellisena aga sobib, oreli kõrgemad viled ja näiteks akordioni esitus on päris põnev, kui natuke küljelt kuulata.
Inimvokaal on sedavõrd nüansirikas ja mis põhiline - enamus sagedusi on nimelt kõrva kõige tundlikumas alas, kus igasugune eksimus on hästi kuuldav.
Martti, edastajate kohta ma ei saa nagu midagi oletada, kuigi tihti siiski on nii et mingi ahela lüli võib kergesti piduriks osutuda. Kas see nii on pead sina selgitama
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Comment