Teade

Collapse
No announcement yet.

siinussignaali ja pinknoise erinevus kõlarile

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    siinussignaali ja pinknoise erinevus kõlarile

    Sai kunagi testitud bassikõlareid siinuselise signaaliga(muutuv 80Hz-30Hz), siis sai ka proovitud 20Hz signaali võimsusel <=400W true RMS. Valjuhääldi oli 18" 1kW. Ise midagi imelikku ma ei täheldanud(kuigi võnkeamplituud oli tõesti küllaltki suur). Hiljem sai mõne tuttavaga sellest räägitud ning vestlusringkonnas oldi veendunud, et suure tõenäosusega tekitas see katse mingeid vigastusi kõlarile. Äkki keegi seletab ära, mis vahe on siis kõlaritootja poolt antud numbrites erinevust siinussignaaliga?
    (tootja annab AES 1000W 100 hours, program power 2000W, peak 1000ms 7000W)

    PS:minu poolt tehtud katse kestvus oli maksimaalselt 25 sekundit.
    Sooviks arvamusi koos põhjendustega, tänan.

    #2
    Vs: siinussignaali ja pinknoise erinevus kõlarile

    enne pole mõtet oletama hakata, kui sa oma bassika tüübi ja täpsemad andmed annad ning kasti andmed kus se sees oli katsetamisel ajal.

    Comment


      #3
      Vs: siinussignaali ja pinknoise erinevus kõlarile

      Diameeter 18"
      8 oomi takistus
      Sensitivity 97,5dB(1W-1m)
      Sagedusvahemik 25Hz-1000Hz
      Maximum Excursion before damage 50mm
      Minimaalne takistus 6 oomi
      Fs 28Hz
      Qms 4,6
      Vas 350 liitrit
      Mms 190g
      Xmax 9mm
      Xmech 25mm
      Qes 0,285
      Re 5,1 oomi
      BL 24,2
      Qts 0,27
      4" Voide coil

      Kasti tpseid mõõtmeid ei oska öelda, aga võis olla nii 180l ja inverter ristkülikukujuline(30cmx4,5cmx40cm), mida oli 2 TÜKKI kasti kohta.

      Comment


        #4
        Vs: siinussignaali ja pinknoise erinevus kõlarile

        Tundub esialgu, et valjukas sai kõva laksu. Kui kast oli sirgeima ASK jaoks häälestatud (inverter kuhugi 40 Hz peale?) võis selle 20Hz ja 400W-ga rahulikult amplituud üle "Maximum Excursion before damage" minna.
        Täpselt teada saamiseks tuleb asi softis läbi mängida.

        Seletuseks veel nii plju, et antavad valjukate võimsused on elektrilised/soosjuslikud mingil keskmisel, mitte väga madalal sagedusel aga nii madalal sagedusel kui sina sisse lasid, tapab valjukat mitte elektriline võimsus vaid liiga suur võnke amplituud. Amplituud suureneb sageduse vähenemisega umbes ruutsõltuvuse järgi.

        Comment


          #5
          Vs: siinussignaali ja pinknoise erinevus kõlarile

          Samas kogu selle aja jälgisin silmaga membraani liikumist ja ta oli silmaga vaadates "sama" nagu tavaliselt nominaalvõimsuse juures. Samas võib ka selline asi mängu tulla, et kas võimsus oli ikkagi 400W. Võimendi oli küll 400W 8 oomil kanalisse, aga limitteriteni asi kohe kindlasti ei jõudnud.

          Comment


            #6
            Vs: siinussignaali ja pinknoise erinevus kõlarile

            Kasutaja moi, äkki oskate öelda, et kas siis õige olekski low-cut seadistada umbes sellisele sagedusele, kus sagedusgraafikul tekkib järsk kukkumine??Praegu oli enne neid katseid 32Hz peal ja 24db/okt. Kas oleks mõistlik tõsta see siis 40Hz lähedale, sest bbp6 näitab, et just seal tekib langus graafikus.

            Comment


              #7
              Vs: siinussignaali ja pinknoise erinevus kõlarile

              Kui sul BB6 kasti arvutus tehtud ja programm olemas, siis saad ju ise vaadata mis amplituudiga membraan liigub kui 20 Hz ja 400W sisse lasta valjukasse.
              Kas sa kuulad oma süsteemiga siinus signaale, et altpoolt filtritega piirad oma süsteemi või lähed SPL võistlustele?
              See valjukas on selline, et inimesele talutava helitugevuse juures muusikat kuulates peaks jääma piisav varu ilma midagi lõikamata.

              Comment


                #8
                Vs: siinussignaali ja pinknoise erinevus kõlarile

                Asi oli selles, et ma polnud ise juures, kui seda katset tehti - õigemini ei teagi, miks seda üldse tehti. Alumisi lõikan seetõttu, et muusikas ju eriti neid väga madalaid pole ja kuna süsteem käib tihti väljas, siis on valjuhääldi sisendvõimsus tihti RMS võrdne. Suured tänud Teile abi eest, eks teinekord tuleb olla ettevaatlikum kui veel annab olla.

                Comment

                Working...
                X