OB kõlarid ~100 dB/W tundlikkusega

[OSX]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Pana WM61 kapslil ei tohiks THD väga suur olla (mulle meenub nagu et seda kasutasid varem).

Ma pean tunnitsama et kuigi ma selle REW softi endale hankisin, pole ma peale käivitustesti seda rohkem näppinud, sestap küsin et kuidas graafikut ja jooneseletusi kokku viia: 2nd harmonic on kirjas kui 0,061% - kas see on maksimum mis ribas leidus? Või mis see on? Raamil puudub THD skaala, seepärast on harjumatu seda jälgida kui mingit kogemust pole.

[moi]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Need viimased pildid ei ole tehtud Pana WM61 kapsliga vaid ühe teise firma sarnase kapsliga, ma ei tea täpselt, mis firma kapsel ta on aga peaks umbes 10 dB vähem mürisema kui WM61.

REW THD pildil on THD % numbrid selle sageduse kohta kus on kursor (see sinine joon). Üldise ülevaate saamiseks tuleb ise näppude peal arvutada, fundamentali ja harmooniliste vahe 40 dB teeb 1%, 60 dB 0,1% jne. THD moonutusi.

[MK]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Üks teemaväline küsimus, mis ma valesti teen et REW waterfall graafik näeb kohutav välja? Artaga mõõtes oli parem aga artal ei saa demos salvestada ja mikkri kalibreerimise faili sisestamise kohta ka ei leia.

[moi]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Mida sa valesti teed on raske öelda, näita mingit pilti. Aga ega seal midagi liusat ei olegi, umbes nagu see pilt

https://sites.google.com/site/moijmoij/Home/obvasak123Decay.png

ainult 3D joonistatud, kus kolmas telg on aeg.
Mikri kalibreerimise fail valik käib Preference esimeselt lehelt, kuskil helikaardi valiku all on Calibration, seal näitad faili ära.

[MK]

http://fotoalbum.ee/photos/mk1985/sets/1440771

Moi sinu waterfall ja decay on oluliselt paremad minu arust. Rewile oskan kalibreerimisfaili lisada aga artale ei oska.

[moi]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Artale ma ka ei tea kuidas seda kalibreerimis faili külge panna.
REW pildid on tõesti natuke imelikud, nagu oleks mingi müra sees 20 kHz juures või ei saaks soft helikaardiga hästi läbi. Muus osas ei midagi erilist, ruum on ilmselt pikema ja tugevama kajaga kui mul ja valjuka ASK tiba hambulisem.

Helikaardist mingid kellad või viled ei ole kogemata peal, loeb ikka puhtalt line-in signaali või võtab veel midagi kaasa või teeb mingeid trikke a la pseudo surround jne.?
REW-is teisi draivereid oled proovinud või teisi sämplimissagedusi?
Või on kaart selline, mis resämplib ise kõik jõuga 48 kHz peale ja teiste REWis ette antud sagedsutega solgib signaali ära?

[MK]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Ruum võib olla pikema kajaga küll betoon lagi põrand. Samas sweep rew iga on küll teistmoodi kõlaga kui holm'is. Kaart ja mikker on tegelt see kasutaja ergo kalibreeritud kit.

[moi]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Aga kui mingeid muid mõõtmisi teed, näiteks near field kõrgete lähedalt, kas siis on sama moodi anomaaliad 20 kHz juures?
Tegelikult oleks hea näha ka milline see Arta parem waterfall välja näeb.

[MK]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Artat enam pole installisin maha kuna widowsiga tahvlil pole piisavalt ruumi hetkeks, aga sampling rate vähendamine andis tulemust, kui aus olla siis pole sweep signaalis enam ka selliseid anomaaliad kuuldavalt nagu ennem.

[moi]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Need viimased pildid ei ole tehtud Pana WM61 kapsliga vaid ühe teise firma sarnase kapsliga, ma ei tea täpselt, mis firma kapsel ta on...

Vahepeal selgus, et on Primo EM158 kapsel.

[moi]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Sai vahepeal mitte just kõrvalise abita veel kord kõlareid kriitiliselt kuulatud ja selgus, et kesksagedused ei ole ikka päris õiged ja ühe, ainult madalama kesksageduse valjukaga mängis nagu paremini.
Sai siis kontrolliks veel mõõdetud seda kesksagedust koos filtriga 1 m kauguselt, nii koos ruumiga kui 4 ms gatega (peaks andma umbes 250 Hz alumise sageduse), mõlemad kesksagedused eraldi ja ka koos.
Pilt pole just kõige selgem aga annab mingi ettekujutuse. Mingeid muid erinevusi peale ASK muutuse ei leidnud, moonutused, sumbuvus (dacay) on kõigil variantidel väga lähedased.
Keeruline on natuke valikut teha kuidas edasi konfida, kas panna mõlemad kesksagedused oma võimu ja oma filtri taha või ikka koos edasi aga korrigeerida natuke ASKd? Koos variandis on valjukad muide jadamisi, see võib olla ka mingi diskuteerimise küsimus.

Seega kellel on ideid, võib arvamust avaldada.

[hipi]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Oli põnev külastada moi audiopööningut, mis vägagi summutatud ruum koos sirgeks triigitud-viigitud ASK-ga ob kõlaritega. Esimene mulje oli, et mängivad kuidagi väikselt ja lava ka madal harjumuspärasega võrreldes. Samas tekitas huvi kuulata erinevaid muusikamaterjale, kui nt. Järve keskuse noore tehniku summutatud audiotoast astusin veerand tunni pärast välja, sealsed keskklassi Dali ja Heco kõlarid tuttava materjaliga kohe üldse ei kõlanud. Moi kambris oli aga tunda high-endi hõngu, kasti ja ruumiresonantside puudumine tõid vaiksel kuulamisel ka esile piisavalt detaile. Nii sirge sageduskara madalas otsas oli samuti midagi uut, hea töö! Kõrgsagedused tundusid ilusad ja õrnad, paari koha peal vaid naisvokaaliga pisut kilesed, kesksagedused neutraalsed ja ilma iseloomuta. Suurim puudus aga selles piirkonnas, kus keelpillide korpused peaksid krõbedalt ja erksalt kõlama, nagu kummikihiga olid vastavad instrumendid kaetud ja kandvust polnud. Kõrva midagi ei kriipinud, aga puudus ka efekt, kus pillimees oleks justkui samas ruumis. Curly strings kohe üldse ei kõlanud, justkui riidekapis mängis. Meenus Lampizatori väljaütlemine: "The most deceiving part is chasing those measurement anomalities like bumps, dips and peaks. Like cutting table's legs. You cut and equalize and cut and you are left with a table without legs. With speakers - you equalize and flatten the wrinkles and at the end everything just does not sound like music at all. "

Kui paljastati, et kesksagedused on jadas, siis see tundus väga halb lähenemine ja üks selle probleemi põhjustest. Kuulates vaid ühte kesksagedust kahe asemel ja tulemus oli minu arvates palju parem, ilmselt saab veelgi paremaks, kui mõlemad eraldi võimu taga (oeh kui keeruline süsteem..). Igaljuhul tänan kogemuse eest ja edu edasi pusimisel. Sain kogeda tehnilist graatsiat, aga nüüd hetkel kodus magamistoas barokki kuulates on rahulolu suurem kui varem, põhisüsteemiga samad lood, pigem lepin mõningate resonantside ja muude puudustega, mis tulenevad süsteemi lihtsusest, kui sellega, et peab kuulates elu otsima nagu Marsilt. (kunagi oli endalgi ülesummutatud kuulamisruum, efektne oli tõepoolest, eriti elektroonilisega, samas ebaloomulik).

[OSX]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Kui paljastati, et kesksagedused on jadas, siis see tundus väga halb lähenemine ja üks selle probleemi põhjustest.

Nõustun siin täiesti, vähegi kõrvale tundlikus alas ma samuti ei paneks valjuhääldeid jadasse. Äärmisel juhul bassidel kuid ka seal väldin võimaluse korral, sest see on mingis mõttes kompromiss täpsuse hinnaga.

[marcor1]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Kas seal on ka mingi väike (psühholoogiline?) seos - loomutruu(meeldiv?)vokaal vs. ehedad keelpillid?
Ma nii kodus, erinevate võimudega kogenud kui "külas" olnud süsteemis, kus orkester oli muljetavadav ja emotsioonidega, samas (nais)vokaalil oli usutavust puudu.

[moi]

Vs: OB kõlarid ~100 dB/W tundlikusega

Nõustun siin täiesti, vähegi kõrvale tundlikus alas ma samuti ei paneks valjuhääldeid jadasse. Äärmisel juhul bassidel kuid ka seal väldin võimaluse korral, sest see on mingis mõttes kompromiss täpsuse hinnaga.

Oskad sa seda tehniliselt põhjendada? Abiks võib võtta pildi minu eelmisest postitusest, kui valida view image Firefoxis näeb oluliselt parema resolutsiooniga pilti.
Mina ei tea ühtegi tehnilist nüanssi miks jadaühendus peaks kehvem olema. Ainus mis ma oma kõlarite juures välja mõtlen on see, et kuna valjukad on kolmnurksel paneelil, üks kolmnurga tipus ja tine laia paneeli peal, võivad nad hakate madalams otsas teineteise ASK-d mõjutama. Mõõtmised seda ka natuke näitava, alumisel valjukal on suur muhk 500 Hz juures, ülemisel väike muhk samas aga summas hakkab ilus sujuv langus 700 Hz juurest. Mõõtmiselt on ka ilusit näha et tundlikus on kõigi variantide puhul sama, ülevalt poolt 1500 Hz jooksevad kõik ASKd ühte moodi, selle 1700+ Hz lohu peaks aga välja triikima.
Kolmnurkne paneel olig validud selleks, at ASK muhke siluda (OB dipole peak sagedused tulevad eri kohtadesse erineva paneeli laiuse korral). Jadaühendus on aga mingis mõttes jäänus pasiivfiltrite ajast, kui lampvõimu taga mängimiseks sai kõlari takistus kogu sagedusribas võimalikult sirgeks ja kaheksale oomile timmitud, valjukad ise on 4 oomised. Siis oli seda elu kõlaris rohkem aga mingil huvitaval moel mulle selline triigitud variant isegi meeldib. Olen nii mõneski kohas kuulnud liiga ülevoolava (võiks ka nimetad oma isikliku heliga) kesksagedusega kõlareid ja minu arusamisega õigest helist nad päris kokku ei lähe. Samas on ka mul kahtlus, et variant alumise kõlariga kõlas nagu natuke paremini aga 4 dB muhk pole vist kuigi mõistlik. Seda ma muidig tean juba ammu, et vahemik 150-600 Hz on neil kõlaritel ja ruumil problemaatiline aga ei ole päris pika katsetamise jooksul mingit head lahendust veel leidnud. Või äkki asja juures ei mängigi ainult ASK vaid veel midagi, hea oleks ikkagi teada miks kõlas paremini.