Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Kas keegi võtaks seletada, miks seda tundlikust nii kõrgele aetakse?
On see puhtalt "lambi viga" või on veel miskit.
Ehk miks näha ränka vaeva elementidega, mille saadavus on väga piiratud?
((Enamus nn."hi-end" kõlareid, piirduvad ka vist alla 95 dB/W tundlikusega.)
Walwal, ära lase ennast kõigutada noorte meeste kisast, olen alati sinu poolt tehtud projekte ja sellega kaasnenud arutelu huviga jälginud ning suurima heameelega jälgiksin ka selle ettevõtmise kulgu, lõpptulemus on kindlasti klass omaette nagu ka eelnevad katsetused.
Elektrooniku kassil on neli jalga: sisend, väljund, maandus ja toide.
On olemas kunst asju ära teha ja kunst asju tegemata jätta.
Tegemisest olulisem on olulise tegemine.
Venelastel on ütlemine:
Общий разум способен гореть только тогда, когда в топке есть дрова. Без дров огня не бывает.
jätka samas vaimus walwal
"Directly or indirectly, all issues related to sound should be decided by the ear as an organ of hearing: conclusions that are given by the ear is no longer necessary to challenge.Lord Rayleigh (John William Strutt)
Kas keegi võtaks seletada, miks seda tundlikust nii kõrgele aetakse?
On see puhtalt "lambi viga" või on veel miskit.
Ehk miks näha ränka vaeva elementidega, mille saadavus on väga piiratud?
((Enamus nn."hi-end" kõlareid, piirduvad ka vist alla 95 dB/W tundlikusega.)
Lamp peaks üks teema olema, ja teine asi on see et ei leidu eriti palju kõrgsagedusi mis nii tundlikud oleks.
Lisaks on suurema tundlikkuse eelieks väikem vöimsukompressioon, mis aitab kaasa parema dünaamika tagamisele. Üldiselt on suurema tundlikkusega valjukad juba sellepärast suurem dünaamika et neil on suurem tundlikkus - tänapäeval tüüpiline 85 dB tundlikkusega 100 W kölar suudab meetri peal tekitada ca 105 dB heliröhku, 95 dB tundlikkusega 100 W kölar aga 115, mis on piisav nt. sümfooniaorkestri dünaamika realistliku taasesituse. Tegelikult vöiks iga normaalse kölari pikaajaline heliröhk meetri peal sinna 120 dB kanti olla.
Algul tuli kõik lambist, siis leiutati transistor ning nüüd oleme otsapidi jälle kiviajas...
Söltub mis kaugusel mööta Reisilennukite reaktiivmootorite keskmiseks müratugevuseks loetakse 130 dB(A) (ei mäleta enam, kui kaugelt möödetult), olen ise sattunud kuulma F-18 hävitajat, nö. tühikäigul madalal lennuvälja kohal mönesaja meetri kauguselt - üsna kustumatu mälestus. Automaadi AK-4 lask ca 5 m kauguselt on umbes 114...115 dB (olen ise möötnud). Rohkem kui 130 dB kontserdil meetri kaugusel bassistäkist pole mingi erand, pigem reegel. Ööklubi tantsupörandal vöib ka sageli bassisagedusi >110 dB kanti olla, keskmisi ja körgeid on reeglina ca 10...15 dB vähem. Sümfooniaorkestri tipp esiridades on 105...110 dB. Minu helisüsteem ca 5 meetri kauguselt on 107...110 dB. Üle 85 dB keskmist kuulan harva.
Kõik numbrid on antud C skaalal, kui pole märgitud teisiti.
Algul tuli kõik lambist, siis leiutati transistor ning nüüd oleme otsapidi jälle kiviajas...
Lisaks on suurema tundlikkuse eelieks väikem vöimsukompressioon, mis aitab kaasa parema dünaamika tagamisele. Üldiselt on suurema tundlikkusega valjukad juba sellepärast suurem dünaamika et neil on suurem tundlikkus - tänapäeval tüüpiline 85 dB tundlikkusega 100 W kölar suudab meetri peal tekitada ca 105 dB heliröhku, 95 dB tundlikkusega 100 W kölar aga 115, mis on piisav nt. sümfooniaorkestri dünaamika realistliku taasesituse. Tegelikult vöiks iga normaalse kölari pikaajaline heliröhk meetri peal sinna 120 dB kanti olla.
...ehk siis sellepärast on kõrgema (hinna)klassi võimendid/kõlarid ~200W ja enam ? Ning kuna "lambiinimene", sellist võimendit endale lubada ei saa, siis minnakse kõlari tundlikuse peale?
Loodan, et väga teemaväline päring polnud, kuna ei mõistnud päris hästi, miks käiakse vanade elementide pärast kuskil eraldi reisil, või tehakse neile hardcore modimist...
Ma pole mula ajamisest kaugemale jõudnud, erinevalt sinust.
Aga kui muud pakilisemad asjad kaelast ära saab ja kuulamisruumi ka normaalseks viimistlen, asuna kindlasti ka praktilise poole kallale.
Hea küll. Las Härra Spämmija tunneb rahuldust. Aga siin on ikka teisi ka, keda see Monster huvitab. Jätkan siis tasapisi, sest kõik võtab aega. Võib olla sellest kastist, mille külge selle OB siis kinnitasin. Hakkasin vaatama- meenutab teine kangesti 18” bassi kast sellelt jooniselt http://www.bastanis.com/pdf/Mandala_cutting_plan.pdf
Kui saan OB kunagi valmis, siis plaanis sinna sisse panna vast selline elukas ja kummalegi kanalile siis eraldi võim. http://www.p-audio.co.uk/products/db...1_6_bm-18w.htm#
Mõte vähemalt on selline.
Antud hetkel seis selline: http://nagi.ee/photos/walwal/sets/212931/
Esipaneeli kõrgus 113,kuna esipaneel kasti külge kinnitatud ja viimane ratastel,siis kokku 115 kõrguseks) Laius-70
Kui nüüd vaatate selle kasti mõõtmeid jooniselt, siis tuleb tunnistada, et eks ta üks pares monstrum ongi. Ah ja, see auk seal esipaneelil siis mõeldud RFT L3702 jaoks.
Valjukas on isegi huvitav. Lõin T/S parameetrid kontrolliks softi sisse (puuduvad panin suuruse põhjal) ja sain madalsageduslikuks tundlikuseks ~96 dB/W/m. Kas ta RIPOL kasti sobib, Xmax ja Qts liiga väikesed vist?
Am trying to get enough information to understand the necessary parameters for a ripole sub driver. Optimum characteristics for different size drivers. Seems that Qt increase as driver size decrease and decrease as driver size increases. What about cone stiffness and driver mass? What about...
Comment