Sarnased valjukad

[rinx]

On olemas 4 identset valjukat:kaks 44Hz Frse ja kaks 49Hz fres. Kuidas paigutada need kõlarisse:kas ühte sarnasre Fres või nii , et mõölemas on erinevate Fres valjukad.
Muidu tehaks nad panna rööpühendusega, sest takistus 15om per tükk.

[tiit]

Minu arvamus on et ühte kasti sama fres. Sellisel juhul tuleb mõlemat sgedust korralikult. Woofri asukoht ei ole ju eriti oluline seepärast ei tohiks segada et teine kõll minimaalselt teis sagedust veits kõvemini mängib

[ksl]

on subwoofriga tegemist?
kas idee poolest kõik neli lähevad ühte kasti?
aga muud näitajad?

[intz]

Kui kasti suurus pole määrva, ja tahad kahte kasti teha, siis need kaks kasti jaotaks mina omakorda pooleks nii et ühes kastis on vahesein vahel - ühte poolde jääb 44 HZ-ise Fs`iga valjukas ja teise 49 Hz Fs`iga valjukas.

[almag]

Vaata ikka et teised parameetrid oleks ka sarnased. 44 ja 49 on suhteliselt väike vahe. Kui tahad väga anaalseks minna siis pane igale valjukale vahesein vahele.

[moi]

Parima tulemuse saad kui paned samasse kasti ühe 44 ja teise 49 Fs-iga valjuka. Juhul muidugi kui ikka on samatüübilised valjukad.

[rinx]

Teisi andmeid nendel veel ei tea, aga muidu on jah üks toodang.Subwoofriga pole tegu, kuna mängivad kuni 14.000Hz. Ma ise mõtlesin ka nii, et panen ikka ühte kasti erinevate Fres valjukad, muidu mängivad kastid erinevalt.Aga, kas selle vaheseina panemine on ülioluline või võib selle ka ära jätta?

[almag]

ära erinevaid ühte kasti pane!

[intz]

Aga tee siis kastile vahesein vahele - ühele poole üks valjukas Fs-iga 44 Hz, teisele poole valjukas Fs-iga 49 Hz.

[moi]

Iva ongi just selles, et erineva Fs-iga valjukad panna ühte kasti ilma vaheseinata. Ühise kasti mahu pead ainult õigesti välja arvutama.
Kuna valjukatel on küll erinev Fs aga täpselt sama sugune mähis, maget ja koonuse mass, siis erinev on surraundi elastsus ja ei tekki probleeme, et üks valjukas teist sagama hakkaks. Saad aga hoopis väiksema Q-ga süsteemi ja ühtalasema kõlari takistuse madalatel sagedustel.

[intz]

See Moi toodud idee on tegelikult üsna hea. Uurisin asja veidike ja jõudsin samasugusele järledusele.

[rinx]

Siin tekkis juba kerge poleemika,et kuidas siis panna: "ülts", äkki oskad oma soovitust põhjndada?

[almag]

Asi selles et kui panna signaal 2 resonantsi vahele siis ÄKKI jäävad nad ostsilleerima kui signaal kaob.

Olukord on väga jube kui elemendid on elektriliselt ühendatud(jadamisi). Ühes kastis olles on nad aga mehhaaniliselt ühendatud. Mul ausalt öeldes pole hetkel õrna aimu mis antud juhul toimub, ainult oletan.

[edit]elektrilise ühenduse korral jäävad kõllid võnkuma kuna kahes liikuvas kõllis elektromagnetjõud elimineeruvad ja kõlle ei pidurda enam võim signaali lakkamise korral, vaid kõllis tekkinud mehhaaniline jõud(Qms). Keegi tugev matas võiks asja läbi vaadata mehhaanilise ühenduse korral.[/edit]

[edit2]aga jah kuidagi raske on ette kujutada kuidas saab mehhaniline pidurdusjõud lihtsalt niisama ära kaduda kui panna elemendid ühte kasti ;D. Hilistel õhtutundidel töötab aju nati teist moodi 8)[/edit2]

[rinx]

Aga,samas olid nad kunagi samamoodi ühes ksatis ja siis oli neid seal koguni kolm tükki.See teooria oli üsna põhjapnev, jääb vaid küsimus, et kas see ka praktikas teostub.Samas on ju vahe niivõrd väike vaid kuni 5 hz, et mingit totaalset katastroofi ei tohiks juhtuda.


Jääb veel küsimus, et kumb valjukas ühendada ennem võmu taha(nad on küll paraleelselt), kas madalama Fres või teise. On see üldse oluline?

[almag]

Samas on ju vahe niivõrd väike vaid kuni 5 hz, et mingit totaalset katastroofi ei tohiks juhtuda.

Jadamisi ühendades on isegi 1Hz erinevuse korral katastroof, kui signaal on just selle 1Hz vahemikus. Kui erinevus on 10Hz, siis on katastroofi vahemik suurem ;D

Jääb veel küsimus, et kumb valjukas ühendada ennem võmu taha(nad on küll paraleelselt), kas madalama Fres või teise. On see üldse oluline?

Heh, sa ühendad ju paralleelselt. Vahet ei ole.